Keywords
Summary

Keywords

1. Euroopa Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Soodustatud isikud – Liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodanikud – Tingimus – Liidu kodanik, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 2, punkt 2, ja artikli 3 lõige 1; nõukogu direktiiv 2003/86, artikli 3 lõige 3)

2. Euroopa Liidu kodakondsus – Aluslepingu sätted – Kohaldamisala – Liidu kodanik, kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda – Kohaldamisalasse arvamise tingimus – Selliste meetmete kohaldamine, mille tagajärjel kaob võimalus kasutada reaalselt liidu kodaniku staatusest tulenevaid põhilisi õigusi

(ELTL artiklid 20 ja 21)

3. Põhiõigused – Era‑ ja perekonnaelu austamine – Liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodanikele elamisõiguse andmisest keeldumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7)

4. Euroopa Liidu kodakondsus – Aluslepingu sätted – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Liikmesriigi keeldumine tunnustada liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodanike riigis elamise õigust

(ELTL artiklid 20 ja 21)

5. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ‑Türgi assotsiatsioonileping – Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Lisaprotokolli artikli 41 lõikest 1 tulenev standstill tingimus – Ulatus

(EMÜ‑Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokoll, artikli 41 lõige 1)

Summary

1. Direktiiv 2003/86 perekonna taasühinemise õiguse kohta ja direktiiv 2004/38, mis käsitleb liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ei ole kohaldatavad selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad elamisõigust, et asuda elama koos oma liidu kodanikest pereliikmetega, kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda ning kes on alati elanud liikmesriigis, mille kodanikud nad on.

Esiteks ei ole direktiivi 2003/86 artikli 3 lõike 3 kohaselt see direktiiv nimelt kohaldatav liidu kodanike pereliikmete suhtes. Teiseks ei saa direktiivi 2004/38 alusel liikmesriiki sisenemise ja seal elamise õigust mitte kõik kolmanda riigi kodanikud, vaid ainult need, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti 2 tähenduses, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda, asudes elama liikmesriiki, mille kodanik ta ei ole.

(vt punktid 47, 56, 58)

2. Sellise liidu kodaniku olukorda, kes ei ole kasutanud õigust vabalt liikuda, ei saa ainuüksi sellest asjaolust lähtuvalt samastada puhtalt liikmesriigi sisese olukorraga. Nimelt, kuivõrd liikmesriikide kodanike põhistaatus on olla liidu kodanik, siis on ELTL artikliga 20 vastuolus siseriiklikud meetmed, mille tagajärjel jäävad liidu kodanikud ilma võimalusest kasutada reaalselt põhilisi õigusi, mida see staatus neile annab.

See liidu kodakondsusest tulenevate põhiliste õiguste kasutamise võimalusest ilmajäämise kriteerium seondub olukordadega, mida iseloomustab asjaolu, et liidu kodanik on tegelikult kohustatud lahkuma mitte ainuüksi selle liikmesriigi territooriumilt, mille kodanik ta on, vaid ka kogu liidu territooriumilt.

Liidu kodaniku pereliikmest kolmandate riigi kodanike elamisõigusega seonduvalt on see kriteerium seega äärmiselt eripärane, kuivõrd see seondub olukordadega, kus vaatamata sellele, et kolmandate riikide kodanike elamisõigust käsitlev teisene õigus ei ole kohaldatav, ei saa erandkorras keelduda andmast elamisõigust sellisele kolmanda riigi kodanikule, kes on liikmesriigi kodaniku pereliige, kuna muidu kaotaks sellele liikmesriigi kodanikule kuuluv liidu kodakondsus oma kasuliku mõju. Sellest, et liikmesriigi kodanikule näib majanduslikust seisukohast või liidu territooriumil perekonnasidemete säilitamise eesmärgil soovitav, et tema pereliikmed, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, saaksid elada koos temaga liidu territooriumil, ei piisa iseenesest selleks, et asuda seisukohale, et liidu kodanik on sunnitud sellise õiguse andmisest keeldumise korral liidu territooriumilt lahkuma.

(vt punktid 61, 62, 64, 66–68)

3. Kui siseriiklik kohus on tema menetluses oleva kohtuvaidluse asjaolusid arvestades seisukohal, liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodanike olukord kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse, peab ta uurima, kas viimati nimetatutele elamisõiguse andmisest keeldumine kahjustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ette nähtud õigust era‑ ja perekonnaelu austamisele. Kui ta on aga seisukohal, et konkreetne olukord ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, peab ta selle asjaolusid hindama Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõike 1 alusel. Nimelt on kõik liikmesriigid alla kirjutanud sellele konventsioonile, mille artikkel 8 näeb ette õiguse era‑ ja perekonnaelu austamisele.

(vt punktid 72 ja 73)

4. Liidu õigust ning eeskätt selle liidu kodakondsust käsitlevaid sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui liikmesriik ei anna kolmanda riigi kodanikule õigust elada oma territooriumil, kui see kolmanda riigi kodanik soovib elada koos oma liidu kodanikust pereliikmega, kes elab selles liikmesriigis, mille kodanik ta on, ning kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja seda tingimusel, et selline keeldumine ei too asjaomase liidu kodaniku jaoks kaasa liidu kodaniku staatusest tulenevate põhiliste õiguste reaalse kasutamise võimalusest ilmajäämist; viimast asjaolu peab hindama siseriiklik kohus.

(vt punkt 74, resolutsiooni punkt 1)

5. EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli artikli 41 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et uue piiranguna selle sätte tähenduses tuleb käsitada selliste uute õigusnormide kehtestamist, mis on piiravamad varem kehtinud õigusnormidest, mis olid omakorda soodsamad võrreldes veelgi varem, kõnealuse protokolli asjaomase liikmesriigi territooriumil jõustumise hetkel kehtinud õigusnormidega, mis käsitlesid Türgi kodanike asutamisvabaduse kasutamise tingimusi.

Standstill kohustuse ulatus hõlmab nimelt mis tahes uusi takistusi asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse või töötajate liikumisvabaduse kasutamisele, mis karmistavad konkreetsel kuupäeval kehtinud tingimusi, mistõttu on oluline kindlaks teha, et liikmesriigid ei kaugene standstill tingimustega taotletavast eesmärgist, tühistades õigusnormid, mille nad võtsid vastu Türgi kodanike kõnealuste vabaduste soodustamiseks pärast lisaprotokolli või EMÜ‑Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 jõustumist nende territooriumil.

(vt punktid 94, 101, resolutsiooni punkt 2)