Keywords
Summary

Keywords

1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Mõiste – Niisuguste omaduste olemasolu, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist ülesannet – Keeldumispõhjuse suhtes mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Mõiste – Muude samasugust tehnilist tulemust saavutada võimaldavate kujude olemasolu – Keeldumispõhjuse suhtes mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt e alapunkt ii)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Kauba kuju täpsed koopiad – Kontroll kõlvatut konkurentsi käsitlevatest eeskirjadest lähtudes

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Ruumilise tähise põhiomaduste kindlakstegemine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Keskmise tarbija tajumisviis – Mõju

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii)

Summary

1. Tingimus, mis puudutab asjaolu, et nõukogu määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud keeldumispõhjust kohaldatakse kõigi tähiste suhtes, mis koosnevad „ainult” kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, on täidetud, kui kuju kõik põhiomadused täidavad tehnilist ülesannet, kusjuures see, et kujul on ka omadusi, mis ei ole põhiomadused ega täida tehnilist ülesannet, ei ole sel puhul asjakohane.

Niisugune tõlgendus väljendab ideed, mille kohaselt ühe või mõne väikse meelevaldse osa olemasolu ruumilises tähises, mille kõik põhiomadused määrab tehniline lahendus, mille väljendus see tähis on, ei mõjuta järeldust, et see tähis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Samuti tagab kõnealune tõlgendus niivõrd, kui sellest tuleneb, et kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjust kohaldatakse ainult siis, kui kõik tähise põhiomadused on funktsionaalsed, et niisuguse tähise kaubamärgina registreerimisest ei saa selle sätte alusel keelduda, kui asjaomane kauba kuju sisaldab olulist osa, mis ei ole funktsionaalne, nagu kaunistavat või kujutuslikku osa, mis on selles kujus tähtis.

(vt punktid 51 ja 52)

2. Tingimus, et kauba kuju kaubamärgina registreerimisest saab määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel keelduda vaid juhul, kui see on „vajalik” taotletud tehnilise tulemuse saavutamiseks, ei tähenda, et asjaomane kuju peab olema ainus, mis võimaldab selle tulemuse saavutada.

Vastab tõele, et teatavatel juhtudel võib sama tehnilise tulemuse saavutada erinevate lahendustega. Näiteks võib olla tegemist alternatiivsete kujudega, millel on teised mõõtmed või muu disain, kuid millega on võimalik jõuda sama tehnilise tulemuseni. See asjaolu ei ole aga iseenesest niisugune, et selle tagajärjel jääks kujus sisalduv tehniline lahendus pärast asjaomase kuju kaubamärgina registreerimist vabaks teiste majandustegevuses osalejate jaoks. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 põhjal võib ainult funktsionaalse kuju registreerimine kaubamärgina võimaldada selle kaubamärgi omanikul keelata teistel ettevõtjatel kasutada mitte ainult sama kuju, vaid ka sarnaseid kujusid. Nii on oht, et suur hulk alternatiivseid kujusid muutuvad omaniku konkurentidele kasutamatuteks. See oleks nii eriti siis, kui registreeritakse mitu erinevat ainult funktsionaalset kauba kuju, mille puhul on oht, et need takistavad täielikult teisi ettevõtjaid valmistamast ja turustamast teatavaid kaupu, millel on kindlaksmääratud tehniline funktsioon.

(vt punktid 53–57)

3. Sellise ettevõtja olukorda, kes on välja arendanud tehnilise lahenduse, ei tule neil asjaoludel võrreldes konkurentidega, kes viivad turule kauba kuju täpse koopia, mis sisaldab täpselt sama lahendust, kaitsta nii, et sellele ettevõtjale antakse kõnealusest kujust moodustuva ruumilise tähise kaubamärgina registreerimisega monopol, vaid seda võib vajaduse korral kontrollida kõlvatut konkurentsi käsitlevatest eeskirjadest lähtudes.

(vt punkt 61)

4. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii korrektne kohaldamine tähendab seda, et asjaomase ruumilise tähise põhiomadused peab ametiasutus, kes otsustab selle kaubamärgina registreerimise taotluse üle, nõuetekohaselt tuvastama. Väljendit „põhiomadused” tuleb mõista nii, et selle all on mõeldud tähise kõige olulisemaid osi.

Põhiomadused tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Nimelt ei ole nende erinevate osade vahel, millest tähis võib koosneda, mingisugust süstemaatilist hierarhiat. Pealegi võib pädev ametiasutus tähise põhiomadusi otsides kas otse tugineda tähisest jäävale tervikmuljele või alustada iga tähist moodustava osa järjestikuse uurimisega.

Ruumilise tähise põhiomaduste kindlakstegemine kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse võimalikuks kohaldamiseks võib vastavalt juhule ja eriti silmas pidades selle keerukust, toimuda kas asjaomase tähise pelga visuaalse analüüsi teel või vastupidi põhineda süvendatud uurimisel, mille käigus võetakse arvesse hindamiseks vajalikke elemente, nagu küsitlusi ja ekspertiisi või ka andmeid seoses asjaomase kaubaga varem antud intellektuaalomandiõiguste kohta.

Kui tähise põhiomadused on tuvastatud, tuleb pädeval asutusel veel kontrollida, kas kõik need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele ülesandele. Nimelt ei saa kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldada, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud sellise kaubakuju kohta, milles on tähtis mittefunktsionaalne osa ehk näiteks kaunistav või kujutuslik osa. Niisugusel juhul saavad konkurentidest ettevõtjad kergelt kasutada samaväärse funktsionaalsusega alternatiivseid kujusid, nii et puudub oht, et piiratakse ligipääsu sellele tehnilisele lahendusele. Sel puhul saavad kaubamärgiomaniku konkurendid tehnilist lahendust raskusteta rakendada kauba kujudes, millel ei ole sama mittefunktsionaalset osa kui kaubamärgiomaniku kauba kujul ja mis ei ole sellega identsed ega sarnased.

(vt punktid 68–72)

5. See, kuidas keskmine tarbija eeldatavalt tähist tajub, ei ole otsustav asjaolu määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamisel, aga võib äärmisel juhul olla kasulik asjaolu, mida pädev ametiasutus hindamisel tähise põhiomadusi tuvastades kasutada saab.

(vt punkt 76)