Keywords
Summary

Keywords

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisav või vastuoluline põhjendus – Vastuvõetavus – Põhjendamiskohustuse ulatus

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

2. Ametnikud – Kulude hüvitamine – Lähetatud riiklikud eksperdid – Päevaraha

(EÜ artikli 3 lõige 2)

3. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

Summary

1. Küsimus, kas Üldkohtu otsuse põhjendused on vastuolulised või ebapiisavad, kujutab endast õiguslikku küsimust, mida võib sellisena apellatsioonimenetluses tõstatada.

Apellatsioonimenetluses tuleb Euroopa Kohtul eelkõige kontrollida, kas Üldkohus vastas õiguslikult piisavalt kõigile hageja esitatud argumentidele.

Kuid samas ei saa Üldkohtu kohustust oma lahendeid põhjendada tõlgendada nii, et selle kohustuse tõttu tuleb tal üksikasjalikult vastata igale hageja argumendile, eriti kui argument ei ole piisavalt selge ja täpne.

(vt punktid 39–41)

2. Võrdse kohtlemise põhimõte või diskrimineerimiskeelu põhimõte eeldavad, et sarnaseid olukordi ei käsitleta erinevalt ega erinevaid olukordi ühtemoodi, kui selline käsitlus ei ole objektiivselt põhjendatud.

Üldkohtu otsusega ei diskrimineeritud abielus isikuid võrreldes faktilises kooselus elavate vallaliste isikutega, kui seal kinnitatakse, et perekonnaseisu kriteerium on üheks õigeks ja sobivaks kriteeriumiks makstava päevaraha suuruse kindlaksmääramisel ning leitakse, et lähetamise taotlemisel ei diskrimineeritud hagejat võrreldes vallalise lähetatud eksperdiga, kuna tema perekonnaseis abielus oleva naisena erines vallalise isiku staatusest.

Lähetatud eksperdile hüvitise maksmise tingimuste kindlaksmääramine toimub kaalutlusõiguse alusel, mida teostab komisjon. Peale selle esineb diskrimineerimiskeelu või võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine vaid juhul, kui komisjoni 30. aprilli 2002. aasta otsuse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta artikli 20 lõike 3 punktiga b kaasneb selle sätte eesmärgi suhtes meelevaldne või ilmselgelt sobimatu vahetegemine. Sellega seoses maksab komisjon hüvitist selleks, et kompenseerida lähetatud eksperdile oma elukohast lahkumisega kaasnenud ebamugavused ja kantud kulutused. Nimetatud otsuse artikli 20 lõike 3 punkt b põhineb eeldusel, et lähetatud eksperdil tuleb siis vähem ebamugavusi taluda, kui lähetamise taotlemisel elab tema abikaasa lähetuskohas.

Ehkki teatud aspektides võib faktilise kooselu ja seaduslikult tunnustatud kooselu – nagu abielu – vahel sarnasusi olla, ei saa see kindlasti viia kahe nimetatud tüüpi kooselu võrdsustamiseni.

Kuigi marginaalsetel juhtumitel võib üldise ja abstraktse regulatsiooni kehtestamine kaasa tuua võimaliku negatiivse mõju, ei saa seadusandjale ette heita kategooriate kasutamist, kui see ei ole taotletavat eesmärki arvestades oma olemuselt diskrimineeriv. See järeldus on a fortiori kohaldatav juhul, kui marginaalsete juhtumitega võivad kaasneda eelised.

(vt punktid 70–73, 75, 78, 81)

3. Üldkohus peab jätma vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagiavalduse nõuded, mis talle esitati, ilma et selle hagiavalduse tekstist endast nähtuksid ühtselt ja arusaadavalt faktilised ja õiguslikud asjaolud, millel need nõuded põhinevad, kuna nende asjaolude puudumist hagiavalduses ei saa korrigeerida nende esitamisega kohtuistungil.

(vt punkt 104)