Kohtuasi C-201/08

Plantanol GmbH & Co. KG

versus

Hauptzollamt Darmstadt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hessisches Finanzgericht)

„Direktiiv 2003/30/EÜ — Biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamise edendamine transpordisektoris — Direktiiv 2003/96/EÜ — Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik — Taimeõli, lisandite ja kütuse segu — Biokütused — Siseriiklikud õigusnormid — Maksuvabastus — Maksuvabastuse asendamine kütustes sisalduva minimaalse biokütuse osa kohustusega — Vastavus direktiividele 2003/30/EÜ ja 2003/96/EÜ — Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõte”

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 10. september 2009   I ‐ 8346

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Keskkond – Biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamise edendamine transpordisektoris – Direktiiv 2003/30

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30, artikkel 3)

2. Keskkond – Biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamise edendamine transpordisektoris – Direktiiv 2003/30

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30)

1.  Direktiivi 2003/30 (millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris) artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas kõne all olevad, mis välistavad biokütuste suhtes sätestatud maksuvabastuse süsteemi kohaldamise sellise toote suhtes, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning mille valmistamiseks segatakse taimeõli, fossiilne diislikütus ja kütuselisandid.

   Nimelt tuleneb esiteks selle direktiivi põhjendusest 19, et isegi kui maksuvabastuse süsteem on liikmesriikide jaoks üks võimalikest meetoditest nimetatud direktiiviga ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, siis võivad sobida ka teised meetodid, nagu rahaline toetus kütusetööstusele või kütuseettevõtetele kohustusliku biokütuse osa kindlaksmääramine.

   Teiseks tuleneb direktiivi 2003/30 artikli 3 lõikest 4, et liikmesriikidel on laiaulatuslik kaalutlusõigus ka toodete osas, mida nad selle direktiiviga ette nähtud eesmärkide saavutamiseks soovivad edendada, ning nimetatud riigid võivad valida, millist tüüpi biokütuseid nad soovivad eelisjärjekorras soodustada, arvestades nii nende üldmõju ilmastikule ja keskkonnale, nende tulukust kui ka konkurentsivõimet ja varustuskindlust.

   (vt punktid 36, 37, 41, resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 2003/30 (millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris) raames ei ole õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõttega vastuolus, kui liikmesriik tühistab sellise toote suhtes kohaldatava maksuvabastuse süsteemi enne siseriiklike õigusnormidega sätestatud algse lõpptähtaja saabumist. Igal juhul ei eelda selline tühistamine erakorralisi asjaolusid. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on igakülgse hindamise käigus konkreetse juhtumi puhul kontrollida, kas põhikohtuasjas on kõiki asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes nimetatud põhimõtetest kinni peetud.

   (vt punkt 68, resolutsiooni punkt 2)