Kohtuasi C-199/06

Centre d’exportation du livre français (CELF)

ja

Ministre de la Culture et de la Communication

versus

Société internationale de diffusion et d’édition (SIDE)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa))

„Riigiabi — EÜ artikli 88 lõige 3 — Liikmesriikide kohtud — Ebaseaduslikult rakendatud abi tagasinõudmine — Ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud abi”

Kohtujurist J. Mazáki ettepanek, esitatud 24. mail 2007   I - 472

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 12. veebruar 2008   I - 486

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Riigiabi – Abiprojektid – Abi määramine EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud keeldu rikkudes – Komisjoni hilisem otsus, milles tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Tagastamise nõuet menetlevate siseriiklike kohtute kohustused

   (EÜ artikli 88 lõige 3)

2. Riigiabi – Abiprojektid – Abi määramine EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud keeldu rikkudes – Komisjoni hilisem otsus, milles tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Otsuse tühistamine ühenduse kohtus – Tagasiulatuv jõud – Abisaajate õiguspärane ootus – Puudumine juhul, kui ei esine erandlikke asjaolusid

   (EÜ artikli 88 lõige 3, EÜ artikli 231 esimene lõik ja EÜ artikkel 249)

1.  Sellises olukorras, kus EÜ artikli 88 lõike 3 viimase lause alusel esitatud taotlust kontrollitakse pärast seda, kui komisjon on teinud positiivse otsuse, peab liikmesriigi kohus sõltumata sellest, et kõnealune abi on tunnistatud ühisturuga kokkusobivaks, tegema otsuse rakendusaktide kehtivuse ja antud rahalise toetuse tagasinõudmise kohta. Sellisel juhul näeb ühenduse õigus ette, et liikmesriigi kohut tuleb kohustada võtma sobivaid meetmeid ebaseaduslikkuse tagajärgede heastamiseks. Sellegipoolest ei ole isegi erandlike asjaolude puudumisel ette nähtud kogu ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohustust.

   EÜ artikli 88 lõike 3 viimane lause rajaneb ennetaval eesmärgil tagada, et ühisturuga kokkusobimatut abi ei rakendataks. Selle eesmärgi saavutamiseks lükatakse abikava rakendamine edasi kuni ajani, mil komisjoni lõplik otsus lükkab ümber kahtlused selle kohta, kas abi on ühisturuga kokkusobiv. Kui komisjon teeb positiivse otsuse, on ühtlasi selge, et abi ennatlik väljamaksmine ei olnud vastuolus kirjeldatud eesmärgiga. Mis puudutab selle abi tagajärgi teiste ettevõtjate jaoks peale niisugust abi saanute, siis seatakse nad taolisel juhul esiteks veel mitte lõplikult realiseerunud ohtu, et rakendatakse ühisturuga kokkusobimatu abi, ja teiseks peavad nad – konkurentsi seisukohalt – taluma sellisel juhul ühisturuga kokkusobiva abi tagajärgi varem, kui nad muidu pidanuks. Abi saaja seisukohalt oleks tekkinud eelis seisnenud esiteks nende intresside maksmatajätmises, mida tal oleks tulnud tasuda kõnealuselt ühisturuga kokkusobiva abi summalt, kui ta oleks pidanud selle komisjoni otsuse ootamise ajal turult laenama, ja teiseks tema konkurentsiseisundi paranemises võrreldes teiste turul tegutsevate ettevõtjatega ajal, mil ebaseaduslikkus kestis. Seega peab liikmesriigi kohus ühenduse õigust rakendades tegema abi saajale korralduse tasuda intresse ajavahemiku eest, mil ebaseaduslikkus kestis.

   Liikmesriigi õiguse raames võib liikmesriigi kohus asjast sõltuvalt teha korralduse ebaseadusliku abi tagasinõudmiseks selle saajatelt ka siis, kui selle riigi õiguse kohaselt tuleb abi hiljem uuesti rakendada. Samuti võib juhtuda, et siseriiklikul kohtul on tarvis rahuldada abimeetme ebaseaduslikkusest põhjustatud kahju hüvitamise nõuded.

   (vt punktid 45–53, 55, resolutiivosa punkt 1)

2.  Kui ühenduse kohus tühistab komisjoni otsuse, millega tunnistatakse kokkusobivaks abi, mida EÜ artikli 88 lõike 3 viimases lauses ette nähtud keeldu eirates rakendati, ilma et oleks komisjoni lõplikku otsust ära oodatud, siis ühenduse institutsioonide õigusaktide õiguspärasuse eeldamise põhimõtet ja tühistamise tagasiulatuvuse reeglit kohaldatakse üksteise järel. Eeldatakse, et abi, mida rakendatakse pärast komisjoni positiivse otsuse tegemist, on õiguspärane kuni ühenduse kohtu tühistamisotsuseni, ja seejärel – alates viimatinimetatud otsuse tegemisest – loetakse vastavalt EÜ artikli 231 esimesele lõigule, et kõnealust abi ei tunnistatud vaidlustatud otsusega ühisturuga kokkusobivaks, nii et selle rakendamist tuleb pidada ebaseaduslikuks. Niisiis ilmneb, et sellisel juhul lõpetab EÜ artikli 231 esimeses lõigus sätestatud reegel tagasiulatuvalt õiguspärasuse eelduse kohaldamise.

   Kui tõesti ei ole välistatud võimalus, et ebaseaduslikult rakendatud abi saaja viitab erandlikele asjaoludele, mille alusel ta sai õiguspäraselt eeldada, et abi on nõuetekohane, ja järelikult keelduda selle tagasimaksmisest, siis vastupidi hilisemalt tühistatud positiivset otsust ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis võiks luua õiguspärase ootuse. Positiivse otsuse peale tühistamishagi esitamise korral ei saa abi saajal olla kindlust kavandatud abi seaduslikkuse osas, mis saab tema jaoks ainsana luua õiguspärase ootuse, enne kui ühenduse kohus ei ole teinud lõplikku otsust.

   Siit tuleneb, et kui ühenduse kohus tühistab komisjoni otsuse, millega tunnistatakse kokkusobivaks abi, mida rakendati EÜ artikli 88 lõike 3 viimases lauses ette nähtud keeldu eirates, siis juhul, kui ei esine erandlikke asjaolusid, laieneb sellest sättest tulenev kohustus heastada ebaseadusliku abi tagajärjed seoses abi saaja poolt tasumisele kuuluvate summade väljaarvutamisega ka ajavahemikule, mis lahutab komisjoni positiivset otsust ja selle otsuse tühistamist ühenduse kohtu poolt.

   (vt punktid 62–69, resolutiivosa punkt 2)