This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62007CJ0349
Kohtuotsuse kokkuvõte
Kohtuotsuse kokkuvõte
Kohtuasi C-349/07
Sopropé – Organizações de Calçado Lda
versus
Fazenda Pública
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo)
„Ühenduse tolliseadustik — Kaitseõiguste tagamise põhimõte — Imporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine”
Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 18. detsember 2008 I ‐ 10372
Kohtuotsuse kokkuvõte
Ühenduse õigus – Õiguse üldpõhimõtted – Põhiõigused – Kaitseõigused – Tollimaksu sissenõudmise menetluseks siseriiklikus õiguses sätestatud tähtaeg
(EL artikkel 6)
Euroopa ühenduste omavahendid – Impordi- ja eksporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine – Kaitseõigused
(EL artikkel 6)
Mis puutub tollivõla sissenõudmisse, siis imporditollimaksu tollivormistusjärgsel sissenõudmisel on 8–15 päeva pikkune tähtaeg, mis on tollieeskirjade rikkumises kahtlustatavale importijale antud oma märkuste esitamiseks, põhimõtteliselt ühenduse õiguse nõuetega kooskõlas.
Niisugune tähtaeg põhimõtteliselt ei muuda ühenduse õigusega antud kaitseõiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Ettevõtjad, keda võib põhikohtuasjas käsitletav menetlus puudutada, on professionaalid, kelle tavapärane tegevus on import. Pealegi näevad ühenduse õigusnormid ette, et need ettevõtjad peavad suutma kontrollimisel oma toimingute õiguspärasust põhjendada. Lõpuks nõuab Euroopa Ühenduse üldine huvi ja eelkõige huvi nõuda omavahendid sisse võimalikult kiiresti, et kontrolli saaks läbi viia kiiresti ja tõhusalt.
(vt punktid 41, 52, resolutsiooni punkt 1)
Vaidlust lahendav siseriiklik kohus peab kohtuasja asjaolusid arvestades kindlaks tegema, kas imporditollimaksude tollivormistusjärgsel sissenõudmisel importijale tegelikult antud tähtaeg võimaldas tal olla tolli poolt tõhusalt ära kuulatud.
Selleks võib kasutada mõningaid kriteeriume. Aasia riikidega toimunud imporditehingute puhul võivad olla olulised sellised asjaolud nagu kõnealuste tehingute keerukus, kaugus või ka kohalike pädevate asutustega tavaliselt toimuva suhtluse kvaliteet. Samuti tuleb arvesse võtta ettevõtja suurust ja asjaolu, kas tal tavapäraselt on või ei ole kõnealuse riigiga kaubandussuhteid. Peale selle tuleb samuti arvesse võtta asjaolud, mis võivad aidata tõendada, et asjaomane ettevõtja on kontrollimenetluse jooksul kõiki asjaolusid arvestades ära kuulatud. Nii võimaldab kontrollimenetlus, mida viiakse läbi mitme kuu jooksul ja mille jooksul toimuvad kohapealsed kontrollimised ja asjaomase ettevõtja ärakuulamine, kelle avaldused lisatakse toimikusse, oletada, et nimetatud ettevõtja oli teadlik nendest põhjustest, miks kontrollimenetlus oli algatatud, ja nendest asjaoludest, mida talle ette heideti.
Lisaks peab siseriiklik kohus kontrollima, kas seda ajavahemikku arvestades, mis kulus kuupäevast, mil asjaomane ametiasutus sai importija märkused kätte, kuni kuupäevani, mil ta tegi oma otsuse, on võimalik jõuda järeldusele, et ta võttis talle esitatud märkusi arvesse nõuetekohaselt.
(vt punktid 44–46, 53 ja 54, resolutsiooni punktid 2 ja 3)