Kohtuasi C-437/06

Securenta Göttinger Immobilienanlagen und Vermögensmanagement AG

versus

Finanzamt Göttingen

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Niedersächsisches Finanzgericht)

„Kuues käibemaksudirektiiv — Maksukohustuslane, kes arendab ühtaegu nii maksustatavat ja maksuvaba majandustegevust kui ka mittemajanduslikku tegevust — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus — Aktsiate ja ebatüüpiliste hääleõiguseta aktsiate emissiooniga kaasnenud kulutused — Sisendkäibemaksu jaotamine majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse vahel — Mahaarvatava osa arvutamine”

Kohtujurist J. Mazáki ettepanek, esitatud 11. detsembril 2007   I - 1599

Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 13. märts 2008   I - 1614

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Maksukohustuslane, kes arendab ühtaegu nii majandustegevust kui ka mittemajanduslikku tegevust

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 2 lõige 1)

2. Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Maksukohustuslane, kes arendab ühtaegu nii majandustegevust kui ka mittemajanduslikku tegevust

   (Nõukogu direktiiv 77/388)

1.  Kui maksukohustuslane teostab samal ajal nii maksustatavat või maksuvaba majandustegevust kui ka mittemajanduslikku tegevust, mis ei kuulu kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta kohaldamisalasse, siis on aktsiate ja hääleõiguseta aktsiate emissiooniga kaasnevate kulutustega seotud käibemaksu mahaarvamine lubatud vaid selles ulatuses, milles neid kulutusi võib siduda maksukohustuslase majandustegevusega selle direktiivi artikli 2 punkti 1 tähenduses.

   (vt punkt 31, resolutiivosa punkt 1)

2.  Nende meetodite ja kriteeriumide määratlemine, mille alusel tuleb sisendkäibemaks jaotada majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevuse vahel kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta tähenduses, on liikmesriikide otsustada, kes on oma kaalutlusõigust kasutades kohustatud arvestama selle direktiivi eesmärki ja ülesehitust ning sellest lähtudes nägema ette arvutusmeetodi, mis peegeldab objektiivselt kummagi tegevuse peale tehtud tegelike kulutuste osa.

   Liikmesriigid võivad selle õiguse teostamisel vajadusel kohaldada kas investeeringust lähtuvat jaotuspõhimõtet või tehingust lähtuvat jaotuspõhimõtet või muud sobivat jaotuspõhimõtet ega pea piirduma vaid ühe meetodi kasutamisega.

   (vt punktid 38 ja 39, resolutiivosa punkt 2)