Kohtuasi C-260/05 P

Sniace SA

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Vastuvõetavus — Hagejat isiklikult puudutav akt”

Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 1. veebruaril 2007   I ‐ 10009

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 22. november 2007   I ‐ 10025

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

2. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid

   (EÜ artikli 88 lõige 2 ja EÜ artikli 230 neljas lõik)

3. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

   (EÜ artikli 230 neljas lõik)

4. Menetlus – Menetlustoimingud – Tunnistajate ärakuulamine

   (Esimese Astme Kohtu kodukord, artiklid 64 ja 65)

1.  Apellatsioonkaebuse puhul ei ole Euroopa Kohtul pädevust tuvastada fakte ega põhimõtteliselt uurida tõendeid, mida Esimese Astme Kohus on nende faktide tõendamiseks vastu võtnud. Juhul, kui need tõendid on hangitud õiguspäraselt, kui on järgitud tõendamiskoormise ning tõendite hankimise suhtes kohaldatavaid õiguse üldpõhimõtteid ja menetlusnorme, on üksnes Esimese Astme Kohus pädev hindama talle esitatud tõendite väärtust. Järelikult ei kujuta see hindamine endast – välja arvatud juhul, kui Esimese Astme Kohtule esitatud tõendeid on moonutatud – Euroopa Kohtu kontrollile alluvat õiguslikku küsimust. Tõendite moonutamisega on tegemist juhul, kui ilma uusi tõendeid uurimata ilmneb, et olemasolevatele tõenditele antud hinnang on ilmselgelt väär.

   (vt punktid 35, 37)

2.  Isikud, kes ei ole otsuse adressaadid ei saa väita, et otsus puudutab neid isiklikult – EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses – ainult siis, kui see mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga vastavalt EÜ artikli 230 neljandale lõigule.

   Kui käsitleda täpsemalt riigiabi valdkonda, siis hagejaid, kes vaidlustavad EÜ artikli 88 lõike 3 alusel või ametliku uurimismenetluse järel tehtud abi hindamise otsuse põhjendatuse seisukohalt, saab lugeda nimetatud otsusest isiklikult puudutatuteks juhul, kui vaidlustatud otsuse objektiks olev abi mõjutab oluliselt nende turupositsiooni.

   Lisaks abisaavale ettevõtjale on komisjoni otsusest, millega lõpetatakse EÜ artikli 88 lõike 2 alusel menetlus, tunnistatud isiklikult puudutatuks ka selle ettevõtjaga konkureerivad ettevõtjad, kes on osundatud menetluses aktiivselt osalenud, kuid seda eeldusel, et vaidlustatud otsuse objektiks olev abi on nende positsiooni turul oluliselt kahjustanud.

   Asjaolu, et ettevõtja on esitanud ametliku uurimismenetluse algatamise aluseks olnud kaebuse ja et tema märkused on ära kuulatud; ja asjaolu, et tema tähelepanekud on selle menetluse käiku oluliselt mõjutanud, on tegurid, mis omavad tähtsust selle ettevõtja õiguse olla kohtumenetluses pool hindamisel. Sellegipoolest ei ole taoline osalemine nimetatud menetluses vajalik tingimus selle kindlaks tegemiseks, et otsus puudutab ettevõtjat isiklikult EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses. Ei ole välistatud, et see ettevõtja esitab teisi erilisi asjaolusid, mis teda teistest eristab sarnaselt otsuse adressaadiga.

   Selles kontekstis peab hagejaks olev ettevõtja igal juhul tooma asjakohaselt välja põhjused, mille tõttu komisjoni otsus võib tema õiguspäraseid huve kahjustada, mõjutades tema positsiooni asjaomasel turul.

   (vt punktid 53–57, 60)

3.  Üksikisik, keda riigiabi valdkonnas tehtud komisjoni otsus otseselt ja isiklikult ei puuduta, ja kelle huve selle otsuse esemeks olev riiklik meede seega ei riiva, ei saa selle otsuse osas tugineda õigusele kohtulikule kaitsele.

   (vt punktid 64 ja 65)

4.  Seoses Esimese Astme Kohtu hinnanguga kohtuasja poole esitatud menetlust korraldavate või uurimismeetmete taotluse kohta on Esimese Astme Kohus ainupädev otsustama, kas lahendamisel olevates kohtuasjades esitatud tõendeid on vaja täiendada. Esimese Astme Kohus peab hindama hagiavalduses esitatud tunnistaja ärakuulamise taotluse asjakohasust seoses kohtuvaidluse eseme ja vajadusega kohtusse kutsutud tunnistajaid ära kuulata ka siis, kui see taotlus näitab täpselt, milliste asjaoludega seoses ja millistel põhjustel on vaja see tunnistaja või tunnistajad ära kuulata.

   (vt punktid 77 ja 78)