1. 

Eelotsuse küsimused — Vastus, mille võib selgelt tuletada kohtupraktikast — Kodukorra artikli 104 lõike 3 kohaldamine (Euroopa Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 3) (vt punkt 20)

2. 

Rahvatervise kaitse — Segasööt — Direktiiv 2002/2 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nro178/2002, artiklid 8 ja 16; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/2, artikli 1 punkt 4) (vt punkt 45, resolutiivosa punkt 1)

3. 

Rahvatervise kaitse — Segasööt — Direktiiv 2002/2 (EÜ artiklid 233 ja 234; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/2, artikli 1 punkti 1 alapunkt b) (vt punkt 63, resolutiivosa punkt 2)

1. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta direktiivi 2002/2/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 91/357/EMÜ) artikli 1 punkti 4, mis näeb ette kohustuse märkida segasööda etiketile söödas esinevate söödamaterjalide sisaldus massiprotsentides nii, et lubatud hälbe suurus oleks ±15% deklareeritud väärtusest, tuleb tõlgendada nii, et see säte ei ole vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu . aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) artiklitega 8 ja 16, mille eesmärk on eelkõige tagada, et sööda märgistamine ja esitlemine ei oleks tarbijaid eksitav.

2. 

Kuna direktiivi 2002/2 artikli 1 punkti 1 alapunkt b nägi ette sõltumatu kohustuse, mis ei olnud seotud selle direktiivi teiste sätetega, ei tekitanud nimetatud sätte tühiseks tunnistamine Euroopa Kohtu 6. detsembri 2005. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-453/03, C-11/04, C-12/04 ja C-194/04: ABNA jt õiguslünka või õigusnormide vastuolu, mis sunniks ühenduse institutsioone vastu võtma direktiivi 2002/2 sisulisi muudatusi.

1. 

Eelotsuse küsimused — Vastus, mille võib selgelt tuletada kohtupraktikast — Kodukorra artikli 104 lõike 3 kohaldamine (Euroopa Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 3) (vt punkt 20)

2. 

Rahvatervise kaitse — Segasööt — Direktiiv 2002/2 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nro178/2002, artiklid 8 ja 16; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/2, artikli 1 punkt 4) (vt punkt 45, resolutiivosa punkt 1)

3. 

Rahvatervise kaitse — Segasööt — Direktiiv 2002/2 (EÜ artiklid 233 ja 234; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/2, artikli 1 punkti 1 alapunkt b) (vt punkt 63, resolutiivosa punkt 2)

1. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta direktiivi 2002/2/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 91/357/EMÜ) artikli 1 punkti 4, mis näeb ette kohustuse märkida segasööda etiketile söödas esinevate söödamaterjalide sisaldus massiprotsentides nii, et lubatud hälbe suurus oleks ±15% deklareeritud väärtusest, tuleb tõlgendada nii, et see säte ei ole vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu . aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) artiklitega 8 ja 16, mille eesmärk on eelkõige tagada, et sööda märgistamine ja esitlemine ei oleks tarbijaid eksitav.

2. 

Kuna direktiivi 2002/2 artikli 1 punkti 1 alapunkt b nägi ette sõltumatu kohustuse, mis ei olnud seotud selle direktiivi teiste sätetega, ei tekitanud nimetatud sätte tühiseks tunnistamine Euroopa Kohtu 6. detsembri 2005. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-453/03, C-11/04, C-12/04 ja C-194/04: ABNA jt õiguslünka või õigusnormide vastuolu, mis sunniks ühenduse institutsioone vastu võtma direktiivi 2002/2 sisulisi muudatusi.