Keywords
Summary

Keywords

1. Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid

(EMÜ asutamislepingu artikkel 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49) ja artikkel 60 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 60, muudetuna EÜ artikkel 50))

2. Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid

(EMÜ asutamislepingu artikkel 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49) ja artikkel 60 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 60, muudetuna EÜ artikkel 50))

3. Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid

(EMÜ asutamislepingu artikkel 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49) ja artikkel 60 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 60, muudetuna EÜ artikkel 50))

4. Teenuste osutamise vabadus – Asutamislepingu sätted – Isikuline kohaldamisala

(EMÜ asutamislepingu artikkel 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49))

Summary

1. EMÜ asutamislepingu artiklit 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49) ja EMÜ asutamislepingu artiklit 60 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 60, muudetuna EÜ artikkel 50) tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt maksu kinnipidamise menetlust kohaldatakse tasule, mis on makstud selle liikmesriigi mitteresidentidest teenuste osutajatele, kus teenused osutati, samas kui selle liikmesriigi residentidest teenuste osutajatele makstud tasule sellist kinnipidamist ei kohaldata, ning mis näevad ette sellise teenuste saaja vastutuse tekkimise, kes pidi maksu kinni pidama, kuid ei teinud seda.

Kindlasti võivad sellised õigusnormid mõjutada teenuste saajaid loobuma teises liikmesriigis asuvate teenuste osutajate poole pöördumast ning kujutavad endast teenuste osutamise vabaduse piirangut, mis on EMÜ asutamislepingu artiklitega 59 ja 60 põhimõtteliselt keelatud.

Selliseid õigusnorme õigustab siiski vajadus tagada tulumaksu sissenõudmise tõhusus. Kui maksuvõlgade sissenõudmise vallas puudub vastastikust haldusabi reguleeriv ühenduse direktiiv või muu akt, siis maksu kinnipidamise menetlus ja seda tagav vastutuse kord kujutavad endast õiguspärast ja asjakohast vahendit tagamaks maksustavast riigist väljaspool asuva isiku tulude maksustamist ning vältimaks seda, et asjaomased tulud jäävad maksustamata nii elukohariigis kui ka teenuste osutamise riigis. Muu hulgas kujutavad maksu kinnipidamise kohaldamine ja maksu kinni pidama kohustatud teenuste saaja vastutuse võimalik kohaldamine, mis on tulumaksu sissenõudmise tehnika vältimatu tagajärg ja mis võimaldab vajaduse korral maksu kinnipidamata jätmist karistada, endast proportsionaalset vahendit tagamaks maksustava riigi maksuvõla sissenõudmine.

(vt punktid 33–39, resolutiivosa punkt 1)

2. EMÜ asutamislepingu artikliga 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49) ja EMÜ asutamislepingu artikliga 60 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 60, muudetuna EÜ artikkel 50) on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad selle, et teenuste saaja, kes maksab mitteresidendist teenuste osutajale tasu, arvab maksu kinnipidamisel maha teenuste osutaja ettevõtluskulud, millest teenuste osutaja on talle teada andnud ja mis on otseselt seotud tema tegevusega liikmesriigis, kus teenust osutati, samas kui selles liikmesriigis asuvate teenuste osutajate puhul maksustatakse tulumaksuga vaid pärast ettevõtluskulude mahaarvamist alles jäänud netotulud.

Selles osas ei oma tähtsust, et oli olemas tagasimaksmiskord, mis võimaldas mitteresidentidest teenuseosutajate ettevõtluskulusid tagantjärele arvesse võtta. Osas, milles sellise menetluse algatamine toob kaasa täiendavaid haldus- ja majandusliku iseloomuga kulutusi ning see on teenuste osutaja suhtes vältimatu, kujutavad asjaomased maksuõigusnormid endast teenuste osutamise vabadusele piirangut, mis on EMÜ asutamislepingu artiklitega 59 ja 60 keelatud.

Nende sätetega ei ole aga vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt maksu kinnipidamise menetluses arvatakse maha vaid sellised ettevõtluskulud, mis on otseselt seotud maksustatava tulu aluseks oleva tegevusega liikmesriigis, kus teenust osutati ja millest teises liikmesriigis asuv teenuste osutaja on tasu maksjale teada andnud, ning mille kohaselt võib ettevõtluskulusid, mis ei ole nimetatud majandustegevusega otseselt seotud, vajaduse korral arvesse võtta hilisema tagasimaksmise menetluse raames.

(vt punktid 46, 47, 49, 52, resolutiivosa punkt 2)

3. EMÜ asutamislepingu artikliga 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49) ja EMÜ asutamislepingu artikliga 60 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 60, muudetuna EÜ artikkel 50) ei ole vastuolus see, et Saksamaa Liitvabariigi ja Madalmaade Kuningriigi vahel topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingu alusel Saksmaal tegutsevale mitteresidendist teenuseosutajale kohaldatavat maksuvabastust võib tasu maksja poolt maksu kinnipidamise menetluses, hilisemas maksuvabastuse või tagasimaksmise menetluses või tasu maksja vastu algatatud vastutuse tuvastamise menetluses arvesse võtta vaid siis, kui pädev maksuamet on andnud maksuvabastuse tõendi, mis tõendab nimetatud lepingus selles osas sätestatud tingimuste täitmist.

Selline meede kujutab endast EMÜ asutamislepingu artiklitega 59 ja 60 tagatud teenuste osutamise vabaduse piirangut. See piirang on siiski õigustatud maksu kinnipidamise menetluse tõrgeteta toimimise tagamiseks. On oluline, et tasu maksja võib maksu kinni pidamata jätta ainult siis, kui ta on kindel, et teenuseosutaja vastab maksmisest vabastamise tingimustele. Tasu maksjalt ei saa nõuda, et ta ise omal algatusel selgitaks igal konkreetsel juhul välja, kas asjaomane tulu on või ei ole topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel maksust vabastatud. Lõpuks võib asjaolu, et tasu maksjal lubatakse ühepoolselt end kinnipidamisest vabastada, seada temapoolse vea korral ohtu tasu saaja maksustamise.

(vt punktid 58–61, resolutiivosa punkt 2)

4. EMÜ asutamislepingu artiklit 59 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 59, muudetuna EÜ artikkel 49) tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata kolmanda riigi kodanikust teenuste osutajale.

EMÜ asutamisleping näeb ette – kuna nõukogu ei ole nimetatud asutamislepingu artikli 59 teises lõigus ette nähtud võimalust veel kasutanud –, et teenuste osutamise vabadust puudutavaid sätteid kohaldatakse siis, kui on täidetud järgmised tingimused. Ühelt poolt peab teenuse osutamine toimuma ühenduse piires ja teiselt poolt peab teenuse osutaja olema liikmesriigi kodanik ja asuma ühes ühenduse liikmesriigis. Sellest tuleneb, et EMÜ asutamisleping ei laiene nimetatud sätete osas kolmanda riigi kodanikest teenuste osutajale, isegi kui viimased asuvad ühenduse piires ning kui tegemist on ühendusesisese teenuste osutamisega.

(vt punktid 67–69, resolutiivosa punkt 3)