Keywords
Summary

Keywords

1. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Majanduslike asjaolude hindamine – Konglomeraadi tüüpi koondumine – Avatud kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 2)

2. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Konglomeraadi tüüpi koondumine – Kindlatel tõenditel põhineva range prognoosiva analüüsi esitamine

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõiked 2 ja 3)

3. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Konglomeraadi tüüpi koondumine – Kangiefekti tekitada võivate ootuspäraste konkurentsivastaste võtete arvestamine – Vastuvõetavus – Komisjonil kohustuse puudumine hinnata nende võtete kasutamise tõenäosust ettevõtja poolt sellega seotud ohtusid silmas pidades

(EÜ artikkel 82; nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõiked 2 ja 3)

4. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomaste ettevõtjate kohustused, mis muudaksid teatatud koondumise ühisturuga kokkusobivaks – Nii käitumist kui ka struktuuri puudutavate kohustuste arvestamine

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõiked 2 ja 3, ning artikli 8 lõige 2)

5. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Valitsevat seisundit tugevdava võimaliku konkurentsi kõrvaldamise või märkimisväärse vähendamise arvestamine – Vastuvõetavus – Komisjoni kohustus tõendada väidetavat tugevnemist – Ainuüksi osalust omandava ettevõtja ilmselgelt valitseva seisundi tuvastamise ebapiisavus

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõiked 1, 2 ja 3)

Summary

1. Ettevõtjate koondumiste üle teostatavat kontrolli käsitlevad määruse nr 4064/89 materiaalõiguslikud normid ja eriti selle artikkel 2 annavad komisjonile teatud kaalutlusõiguse eelkõige majanduslike asjaolude hindamisel. Järelikult, kui ühenduste kohtud teostavad kohtulikku kontrolli selle kaalutlusõiguse üle, mis koondumise valdkonna õigusnormide tõlgendamisel evib olemuslikku tähtsust, tuleb arvestada kaalutlusruumi, mis koondumist reguleerivate majandusliku sisuga õigusnormidega on antud.

Kui Euroopa Kohus tunnustab komisjoni kaalutlusruumi majanduslikes küsimustes, ei tähenda see, et ühenduste kohtud peavad hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusliku iseloomuga andmeid on tõlgendanud. Ühenduste kohtud peavad nimelt kontrollima mitte ainult esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldatavust ja sidusust, vaid ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud. Selline kontroll on eriti vajalik, kui tegu on prognoosiga, mis on nõutav konglomeraatmõjuga koondumise kava uurimise raames.

(vt punktid 38–39)

2. Prognoosid, mis on vajalikud koondumiste kontrollimisel, tuleb koostada eriti hoolikalt, kuna tegemist ei ole minevikusündmuste uurimisega, mille kohta on sageli käepärased tõendid, mis võimaldavad mõista sündmuste põhjusi, jutt ei ole ka parajasti käimasolevatest sündmustest, vaid asi seisneb tulevikus suurema või väiksema tõenäosusega asetleidvate sündmuste prognoosimises, kui ei võeta vastu otsust kavandatava koondumise keelamise või selle tingimuste täpsustamise kohta.

Prognoos koosneb seega uuringust, kuidas koondumine võib muuta antud turul konkurentsiolukorda kujundavaid tegureid, et kontrollida, kas selle tagajärjeks oleks tõhusa konkurentsi märkimisväärne takistamine. Selline uuring eeldab erinevate põhjuse ja tagajärje ahelate ettekujutamist, et arvesse võtta need, mille tõenäosus on kõige suurem.

Konglomeraadi tüüpi koondumise uuring on prognoos, milles tulevikku ulatuva ajavahemiku arvestamine ühelt poolt ja tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise tuvastamiseks vajalik kangiefekt teiselt poolt tingivad selle, et põhjuse ja tagajärje seosed on raskesti tajutavad, ebakindlad ja raskesti tõendatavad. Seoses sellega on eriti oluline nende tõendite kvaliteet, mis komisjon esitab koondumise ühisturuga kokkusobimatuks kuulutamise otsuse vastuvõtmise vajalikkuse tõendamiseks, kuna need tõendid peavad kinnitama komisjoni hinnangut, mille kohaselt sellise otsuse puudumisel rakendub tõenäoliselt majandusliku arengu stsenaarium, millele see asutus tugineb.

(vt punktid 42–44)

3. Komisjonil tuleb konglomeraadi tüüpi koondumise tagajärgi analüüsides terviklikult hinnata kangiefekti tekitada võivate konkurentsivastaste võtete tarvitamise tõenäosust, st arvestades nii ahvatlust neid võtteid kasutada kui ka tegureid, mis võivad seda ahvatlust vähendada või isegi selle kõrvaldada, kaasa arvatud selle käitumise võimalik ebaseaduslik iseloom.

Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle preventiivse eesmärgiga oleks siiski vastuolus komisjonilt nõuda, et ta iga koondumiskava puhul kontrolliks, millisel määral konkurentsivastase käitumise ahvatlus võiks väheneda või olla kõrvaldatud tänu kõnealuse käitumise ebaseaduslikkusele, selle avastamise ohule, pädevate ametiasutuste järelevalvele nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil ja võimalikele rahalistele sanktsioonidele.

Selline analüüs kohustaks ammendavalt ja üksikasjaliselt uurima erinevates õiguskordades kohaldatavaid õigusnorme ja rakendatud karistuspoliitikat. Et selline uuring oleks kasutatav, peavad faktid, millele see tugineb ja mille alusel võiks esitada süüdistusi konkurentsivastases käitumises, evima väga suurt tõenäosusastet.

Eelnevast järeldub, et koondumiskava hindamise ajal tehtav uuring, mille eesmärk on EÜ artikli 82 võimaliku rikkumise tõenäosuse kindlakstegemine ja tagamine, et sellele rikkumisele järgneks erinevates õiguskordades sanktsioonid, oleks liialt oletuslik ega võimaldaks komisjonil rajada oma hinnangut asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kogumile, et teha kindlaks, kas need toetavad kangiefekti sisaldavat majandusliku arengu stsenaariumi.

(vt punktid 74–77)

4. Asjaomaste ettevõtjate pakutud kohustuste suhtes, mis muudaksid teatatud koondumise ühisturuga kokkusobivaks, kehtib põhimõte, et need peavad andma komisjonile võimaluse jõuda järeldusele, et kõnealune koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 2 lõigete 2 ja 3 mõttes. Sellest põhimõttest lähtudes ei oma asjas tähtsust pakutud kohustuste liigitamine käitumist või struktuuri puudutavateks ja a priori ei saa välistada, et esmapilgul käitumiskohustused, nagu kaubamärgi kasutamisest hoidumine teatud aja jooksul või koondumise tulemusena loodud ettevõtte tootmisvõimsuste teatud osa andmine konkurentide kasutusse või üldisemalt juurdepääsu andmine olulisele infrastruktuurile mittediskrimineerivatel tingimustel, võiksid samuti takistada valitseva seisundi esilekerkimist või tugevnemist.

(vt punkt 86)

5. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 2 lõikest 1 tuleneb, et komisjon võtab koondumise ühisturuga kokkusobivust hinnates arvesse asjaolude kogumi, pidades muu hulgas silmas kõigi asjaomaste turgude struktuuri, ettevõtjate pakutavat tegelikku või võimalikku konkurentsi, asjaomaste ettevõtjate turuseisundit ning nende majanduslikku ja finantsilist võimu, tarnijatele ja kasutajatele kättesaadavaid võimalusi, turuletuleku tõkkeid ning pakkumise ja nõudluse suundumusi.

Ainuüksi fakt, et osalust omandav ettevõtja on asjaomasel turul juba ilmselgelt valitsevas seisundis, võib olla oluliseks asjaoluks, kuid see ei ole iseenesest siiski piisav alus otsustamaks, et selle ettevõtja ees seisva võimaliku konkurentsi vähenemine tugevdab tema seisundit.

Võimalik konkurents, mida kõnealuse turu teatud osal pakub asendavate toodete tootja, on kõigest üks asjaolu kogumist, mida tuleb arvesse võtta, hinnates ohtu, kas koondumine tugevdab valitsevat seisundit. Ei saa välistada, et selle võimaliku konkurentsi vähenemine korvatakse muude asjaoludega, nii et juba valitsevas seisundis oleva ettevõtja konkurentsiseisund jääb muutumatuks.

(vt punktid 125–127)