Keywords
Summary

Keywords

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Vaidlusese — Kindlaksmääramine kohtueelses menetluses — Etteheidete puhtalt formaalne kohandamine siseriikliku seadusemuudatuse tõttu pärast põhjendatud arvamuse esitamist — Õigusaktid, mis põhjendatud arvamuses esitatud etteheiteid põhjustanud olukorda osaliselt parandavad — Lubatavus — Uued etteheited muudetud siseriiklikele õigusaktidele — Vastuvõetamatus

(EÜ artikkel 226)

2. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Põhjendatuse kontrollimine Euroopa Kohtu poolt — Arvesse võetav olukord — Olukord põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpul — Hilisemad ülevõtmismeetmed — Tagasiulatuv jõud — Mõju liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamisele — Puudumine

(EÜ artikkel 226)

3. Keskkond — Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest — Direktiiv 91/676 — Reostunud veekogude kindlaksmääramine — Tundlike alade määramine — Liikmesriikide kohustused — Ulatus

(Nõukogu direktiiv 91/676, artikli 3 lõiked 1 ja 2 ning I lisa)

4. Keskkond — Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest — Direktiiv 91/676 — Tundlike alade nimistu läbivaatamine — Ulatus

(Nõukogu direktiiv 91/676, artikli 3 lõige 4)

Summary

1. EÜ artikli 226 kohaselt esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi eseme piiritleb selles sättes ettenähtud kohtueelne menetlus, nii et hagiavalduse aluseks ei saa olla muud etteheited kui need, mis esitati kohtueelse menetluse käigus. Selline nõue ei tähenda aga, et põhjendatud arvamuses ja hagiavalduses nimetatud siseriiklikud õigusnormid peavad igal juhul olema identsed. Kui õigusnorme on nende kahe menetlusstaadiumi vahelisel ajal muudetud, siis piisab sellest, kui uued õigusnormid, mille liikmesriik võttis vastu pärast põhjendatud arvamuse esitamist ning mida vaidlustatakse hagiavalduses, jätavad täies mahus kehtima kohtueelses menetluses vaidlustatud õigusnormidega kehtestatud süsteemi.

Hagi on vastuvõetav, kui see käsitleb uusi siseriiklikke meetmeid, millega on põhjendatud arvamuse esemeks olevasse regulatsiooni viidud sisse erandid, mis etteheiteid põhjustanud olukorda osaliselt parandavad. Hagi vastuvõetamatuks tunnistamine sellises olukorras võimaldaks liikmesriigil takistada liikmesriigi kohustuste rikkumise asjas algatatud menetlust, muutes iga põhjendatud arvamuse saamise järel vähesel määral oma õigusakte, samas kui kritiseeritavad õigusnormid kehtiksid edasi. See ei kehti aga selliste etteheidete suhtes, mis on põhjendatud arvamuses esitatud etteheidetega võrreldes uued ja käsitlevad pärast põhjendatud arvamuse esitamist vastuvõetud siseriiklikke meetmeid, mille eesmärk on parandada etteheidete aluseks olnud olukorda.

(vt punktid 38–41)

2. Et liikmesriigid ei saaks vältida EÜ artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetlust, ei ole lubatav, et õigus- ja haldusnormide vastuvõtmine nende poolt pärast komisjoni põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemise kuupäeva võiks pelgalt asjaolu tõttu, et need jõustatakse tagantjärele, kujutada endast ülevõtmismeedet, mida Euroopa Kohus peaks sel kuupäeval esineva kohustuste rikkumise tuvastamisel arvesse võtma.

(vt punkt 60)

3. Direktiivi 91/676 veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 3 lõikest 1 koostoimes direktiivi I lisaga tuleneb, et liikmesriigid peavad määrama veekogudeks, mis on reostunud või mida reostus võib mõjutada, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta, kõik magedad pinnaveed ning põhjaveed, mille nitraadisisaldus on või võib olla üle 50 mg/l. Direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad nad määrama tundlikud alad veekogude põhjal, mis on kindlaks määratud vastavalt direktiivi artikli 3 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui nad valivad direktiivi artiklis 5 ettenähtud tegevusprogrammide käivitamise ja rakendamise kogu oma riigi territooriumil.

Sellest järeldub, et pelgalt volitamine määrata kindlaks veekogud, mis on reostunud või mida reostus võib mõjutada, ning määrata tundlikud alad ei ole direktiivi ülevõtmiseks ja rakendamiseks piisav. Direktiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 sõnastusest tuleneb, et ühelt poolt veekogude, mis on reostunud või mida reostus võib mõjutada, kui artikli 5 kohaseid meetmeid ei võeta, kindlaksmääramine ja teiselt poolt niiviisi kindlaksmääratud veekogude põhjal tundlike alade määramine on kumbki eraldi kohustus, mis tuleb täita konkreetselt ja eraldi.

(vt punktid 64, 65, 73)

4. Direktiivi 91/676 veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 3 lõikes 4 peetakse silmas vaid olukorda, kui liikmesriik vaatab läbi ning vajadusel muudab või täiendab olemasolevat määratud tundlike alade nimistut, et võtta arvesse muutusi ja tegureid, mida varasema määramise ajal ei olnud võimalik ette näha. Kuid selles ei peeta silmas nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud algset menetlust, mis hõlmab veekogude kindlaksmääramise, mis on reostunud või mida reostus võib mõjutada, ning niimoodi kindlaks määratud veekogude põhjal tundlike alade määramise.

(vt punkt 80)