Keywords
Summary

Keywords

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Kohustuste rikkumise tõendamine — Komisjoni tõendamiskoormis — Oletused — Lubamatus — Direktiiviga kehtestatud liikmesriikide teatamiskohustuse täitmata jätmine — Tagajärjed

(EÜ artiklid 10 ja 226)

2. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Hagi ese — Kindlaksmääramine kohtueelses menetluses — Ulatuse hilisem piiramine — Lubatavus

(EÜ artikkel 226)

3. Õigusaktide ühtlustamine — Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse — Direktiiv 98/44 — Bioloogilist materjali kasutavate leiutiste patentsus — Inimorganismist eraldatud või muul viisil tehnilise meetodi abil valmistatud elementide patentsus — Siseriiklikud õigusnormid, mis piirduvad kõikide leiutiste patentsuse tingimuste kindlaksmääramisega — Lubamatus, kui patentsust puudutav kohtupraktika ei määra kindlaks, millised on need leiutised või elemendid

(Nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiiv 98/44, artikli 3 lõige 1 ja artikli 5 lõige 2)

4. Õigusaktide ühtlustamine — Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse — Direktiiv 98/44 — Teatavad meetodid, nagu inimese kloonimise meetodid ja inimembrüote kasutamine tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel, ei ole patentsed — Siseriiklikud õigusnormid, mis piirduvad selliste leiutiste patentsuse välistamisega, mille kasutamine on vastuolus avaliku korra ja moraaliga — Lubamatus

(Nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiiv 98/44, artikli 6 lõiked 1 ja 2)

Summary

1. Kuigi liikmesriigi kohustuste rikkumise asjas EÜ artikli 226 alusel peab komisjon, olles kohustatud tõendama väidetava liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu, esitama Euroopa Kohtule nimetatud kohustuste rikkumise tuvastamiseks vajalikud tõendid, ilma et komisjon toetuks seejuures lihtsalt oletustele, on ka liikmesriikidel EÜ artiklist 10 tulenev kohustus aidata kaasa komisjoni ülesannete täitmisele. Just seetõttu kehtestavad mitu direktiivi liikmesriigi teatamiskohustuse.

Informatsiooni puudumisel ei ole komisjonil võimalik tuvastada, kas liikmesriik tegelikult ja täies ulatuses direktiivi täidab. Liikmesriigi poolt informatsiooni edastamise kohustuse rikkumine kas igasuguse teabe andmata jätmisega või ebaselge või ebatäpse teabe edastamisega võib iseenesest olla aluseks EÜ artiklis 226 sätestatud menetluse algatamisele. Asjassepuutuv liikmesriik ei saa seega komisjonile ette heita hagiavalduse ebatäpsust, kui põhjus selleks tuleneb liikmesriigi enda käitumisest.

(vt punktid 26‑27 ja 29)

2. EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ese on piiratud eelnimetatud sättes viidatud kohtueelse menetlusega, mistõttu peab hagi tuginema samadele põhjendustele ja hagi aluseks olevatele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on juba märgitud põhjendatud arvamuses. See nõue ei tähenda siiski seda, et kui vaidluse eset ei ole täiendatud või muudetud, siis peavad märgukirjas nimetatud rikkumised, põhjendatud arvamuse resolutiivosa ja hagi nõue üksteisega täielikult kattuma.

Eeltooduga on tegu juhul, kui komisjon peale väite esitamist, et liikmesriik ei ole direktiivi täies ulatuses üle võtnud, täpsustab seejärel repliigis, et direktiivi ülevõtmine, mida asjassepuutuva liikmesriik väitis esimest korda kostja vastuses, on selle direktiivi teatavate sätete osas igal juhul nõuetele mittevastav või osaline. Väide nõuetele mittevastava või osalise ülevõtmise kohta on igal juhul hõlmatud direktiivi täies ulatuses ülevõtmata jätmisel põhineva väitega, ja on esitatud teise võimalusena.

(vt punktid 35, 39 ja 40)

3. Liikmesriik ei täida direktiivi 98/44 biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud kohustusi, kui ta ei sätesta sõnaselgelt, et bioloogilist materjali kasutavate leiutised või inimorganismist eraldatud või muul viisil tehnilise meetodi abil valmistatud elemendid on patentsed, ning piirdub üldjoontes kõikide leiutiste patentsuse tingimuste kindlaksmääramisega, tuginemata ka ühelegi kohtuotsusele, mis puudutaks just selliste leiutiste või materjalide patentsust. Seda arvestades näib, et kuigi direktiivi 98/44 eesmärk on olukorda selgitada, on biotehnoloogialeiutiste patenditavus asjassepuutuvas liikmesriigis patendiõiguse alusel kaheldav.

(vt punktid 59‑61 ja 71‑73)

4. Liikmesriik ei täida direktiivi 98/44 biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustusi, kui ta ei kehtesta sõnaselgelt, et teatavad meetodid, nagu inimese kloonimise meetod ja inimembrüote kasutamine tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel ei ole patentsed, vaid piirdub üldjoontes selliste leiutiste või sellise tegevuse patentsuse välistamisega, mille kasutamine on vastuolus avaliku korra ja moraaliga või mille esemeks on inimkeha kasutusse andmine.

Vastupidi direktiivi artikli 6 lõikele 1, mis jätab liikmesriikide ametivõimudele ja kohtutele ulatusliku kaalutlusõiguse selliste leiutiste, mille kaubanduslik kasutamine on vastuolus avaliku korra ja moraaliga, patentsuse välistamisel, ei anna sama artikli 6 lõige 2 liikmesriikidele mingit kaalutlusõigust selles sättes loetletud meetodite ja kasutusviiside mittepatenditavuse suhtes, kuna selle sätte eesmärk on just esimeses lõikes kehtestatud erandi piiritlemine.

(vt punktid 78 ja 80)