Keywords
Summary

Keywords

1. Tühistamishagi — Ese — EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud riigiabi ametliku uurimismenetluse alustamise otsuse tühistamise nõue, millega vaidlustatakse kohustus peatada uuritud meetmed nimetatud menetluse lõpuleviimist oodates — Menetluse lõpuleviimise otsuse tegemine ja otsuse lõplikuks muutumine — Hagi eseme säilimine

2. Institutsioonide aktid — Põhjendamine — Kohustus — Ulatus — EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse alustamise otsus

(EÜ artikli 88 lõige 2 ja artikkel 253; nõukogu määrus nr 659/1999)

3. Riigiabi — Komisjonipoolne läbivaatamine — EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse alustamise otsus — Kohustus abimeede asjaomase liikmesriigiga eelnevalt läbi arutada ja uurida olukorda selle liikmesriigi esitatud asjaolusid silmas pidades — Nimetatud liikmesriigi lojaalse koostöö kohustus

(EÜ artikkel 10 ja artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artiklid 10 ja 13)

4. Tühistamishagi — Väited — Võimu kuritarvitamine — Mõiste

(EÜ artikkel 230)

5. Riigiabi — Komisjonipoolne läbivaatamine — Raskused abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel või kahtlused abi iseloomu suhtes — Komisjoni kohustus alustada EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust

(EÜ artikkel 87 ja artikli 88 lõiked 2 ja 3)

6. Riigiabi — Komisjonipoolne läbivaatamine — Menetluslik raamistik, mis on määratletud kõnealuste meetmete olemasoleva või uue abina kvalifitseerimisel — Komisjoni kaalutlusõiguse puudumine — Olemasoleva abi kvalifikatsiooni vaidlustava liikmesriigi lojaalse koostöö kohustus

(EÜ artiklid 10 ja 88)

7. Riigiabi — Komisjoni poolt heaks kiidetud abi üldkava — Individuaalne abi, mida esitletakse heaks kiidetud abina — Komisjonipoolne läbivaatamine — Hindamine eelkõige heakskiitva otsuse suhtes ja üksnes teisejärguliselt asutamislepingu suhtes

(EÜ artiklid 87 ja 88)

8. Riigiabi — Olemasolev abi ja uus abi — Maksed laevandusettevõtjatele, kes tagavad avalike teenuste osutamise lepingute raames teenuste osutamist regulaarliinidel kaugematele saartele — Määruse nr 3577/92 artikli 4 lõige 3 — Uue abi kava kohaldamine üksnes maksete suhtes, mis ei ole vajalikud lepingute tasakaalu säilitamiseks

(EÜ artikli 88 lõiked 1 ja 3; nõukogu määrus nr 3577/92, artikli 4 lõige 3)

Summary

1. Hagi, mis esitati komisjoni otsuse peale alustada EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud riigiabi uurimismenetlust ja millega taotletakse sisuliselt otsustamist, et asjaomaseid meetmeid ei pidanud menetluse lõpuleviimist oodates peatama, ei kaotanud oma eset seetõttu, et pärast hagi esitamist võeti vastu nimetatud menetlust lõpule viiv otsus, mis muutus vahepeal lõplikuks.

(vt punktid 15–18)

2. EÜ artiklis 253 sätestatud negatiivset mõju omava otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on võimaldada Euroopa Kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust ja anda huvitatud isikule piisavalt teavet, et ta saaks hinnata, kas otsus on põhjendatud või esineb selles puudusi, mis võimaldavad selle õiguspärasust vaidlustada.

Mis puudutab EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud uurimismenetluse alustamise otsust seoses eeldatava riigiabiga, siis võib määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks, või selle teatud sätete mainimata jätmine kujutada endast põhjenduse puudumist üksnes siis, kui komisjon oleks aluseks võtnud selle määruse sätted, mis ei tulene otseselt asutamislepingust.

(vt punktid 22 ja 23)

3. Arvestades EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlust alustava otsuse õiguslikke tagajärgi, peab komisjon, määratledes toodud meetmed ajutiselt uue abina, kuigi kõnealune liikmesriik võib selle määratlusega mitte nõustuda, meetmed asjaomase liikmesriigiga eelnevalt läbi arutama, andmaks talle võimaluse näidata vajaduse korral komisjonile, et tema arvates ei kujuta nimetatud meetmed endast abi või et tegemist on olemasoleva abiga. Määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ artikli 88] kohaldamiseks, artiklid 10 ja 13 on selle nõudega kooskõlas ning ei tähenda seega, et komisjon võib enne, kui ta alustab EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlust, jätta kõnealuse liikmesriigiga meetme läbi arutamata.

Komisjon peab siis, kui abi iseloomu on vaidlustatud, läbi viima küsimuse piisava uurimise, tuginedes teabele, mille talle on nimetatud liikmesriik selles staadiumis esitanud, isegi juhul, kui see uurimine viib vaid esialgse hinnanguni. EÜ artiklist 10 tuleneva liikmesriikide ja institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõtte raames ja selleks, et menetlust mitte venitada, lasub omakorda liikmesriigil, kes leiab, et kõnealused meetmed ei kujuta endast abi, kohustus esitada komisjonile viivitamatult pärast seda, kui komisjoni on neist meetmetest teavitatud, sellist seisukohta toetavad tõendid. Kui need tõendid võimaldavad hajutada kahtlusi uuritavates meetmetes abi tunnuse olemasolu suhtes, ei või komisjon EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlust alustada. Seevastu on komisjon kohustatud nimetatud menetlust alustama juhul, kui need tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlusi abi olemasolu suhtes ja kui muu hulgas esineb kahtlus selle abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes.

(vt punktid 29, 30, 48)

4. Võimu kuritarvitamise mõiste viitab haldusorgani võimu kasutamisele muul eesmärgil, kui see, milleks see talle usaldati. Otsus on võimu kuritarvitav üksnes siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja ühtivate tõendite alusel ilmneb, et see on sellisel eesmärgil vastu võetud.

(vt punkt 38)

5. Kui komisjon uurib abimeetmeid EÜ artiklit 87 silmas pidades, et kindlaks teha, kas need on ühisturuga kokkusobivad, peab ta alustama EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlust siis, kui ta esmase uurimise staadiumis ei suuda lahendada kõiki probleeme, mis on esile kerkinud meetmete ühisturuga kokkusobivuse uurimise käigus. Samu printsiipe tuleb loomulikult kohaldada ka siis, kui komisjonil on kahtlusi uuritava abi määratlemisel EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(vt punkt 47)

6. Kohustus alustada teatud asjaolude esinemisel EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlust ei määra ette kindlaks, millise menetluse raames see otsus tuleb vastu võtta, see tähendab, kas olemasolevate abikavade pideva kontrollimise raames, mis tuleneb EÜ artikli 88 lõigete 1 ja 2 sätete koosmõjust, või uue abi kontrollimise raames, mis tuleneb sama artikli lõigete 3 ja 2 koosmõjust.

Arvestades selle menetlusliku valiku õiguslikke tagajärgi, kui kõne all on juba rakendatud meetmed, ei või komisjon vaikimisi valida teist menetluslikku raamistikku, kui puudutatud liikmesriik väidab, et kohaldada tuleb esimest. Sellisel juhul peab komisjon liikmesriigi poolt selles staadiumis esitatud teabe alusel selle küsimuse suhtes läbi viima piisava uurimise isegi juhul, kui see uurimine tähendab uuritavate meetmete esialgset määratlemist.

Sarnaselt sellega, mida peab tegema, kui arutada küsimust abi tunnuste olemasolu kohta EÜ artiklist 10 tuleneva liikmesriikide ja institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõtte raames ja selleks, et menetlust mitte venitada, lasub omakorda liikmesriigil, kes leiab, et tegemist on olemasoleva abiga, kohustus esitada komisjonile seda seisukohta põhjendavad tõendid viivitamatult pärast seda, kui on komisjoni asjaomasest meetmest teavitanud. Kui need tõendid võimaldavad esialgse hindamise raames mõelda, et on tõenäoline, et asjaomased meetmed kujutavad endast olemasolevat abi, peab komisjon neid käsitlema EÜ artikli 88 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud menetluslikus raamistikus. Seevastu juhul, kui liikmesriigi poolt esitatud tõendid ei võimalda sellise esialgse järelduseni jõuda või kui liikmesriik ei esita selles osas ühtegi tõendit, peab komisjon neid meetmeid käsitlema sama artikli lõigetes 3 ja 2 ette nähtud menetluslikus raamistikus.

(vt punktid 53–55)

7. Kui komisjon on andnud abikavale loa, siis on sama kava raames kohaldatud meetmete uue abina uurimine vastuolus õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetega. Seetõttu otsustas Euroopa Kohus, et kui asjaomane liikmesriik väidab, et meetmeid kohaldatakse eelnevalt lubatud abikava alusel, ei saa komisjon kohe alguses alustada EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust osas, mis puudutab meetmete käsitamist uue abina, mis tooks kaasa nende peatamise, vaid ta peab eelnevalt kindlaks tegema, kas need meetmed on asjaomase abikavaga hõlmatud või mitte, ja juhul kui nad on sellega hõlmatud, peab ta kindlaks tegema, kas seda abikava heaks kiitvas otsuses kehtestatud tingimused on täidetud. Seega saab komisjon EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse alustada üksnes selle uurimise tulemusel tehtud negatiivse järelduse puhul, vaadeldes kõnealuseid meetmeid uue abina. Seevastu positiivse järelduse puhul peab komisjon EÜ artikli 88 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud menetluse kohaselt käsitama neid meetmeid olemasoleva abina.

(vt punkt 57)

8. Arvestades, et määruse nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) artiklis 4 sätestatud avalike teenuste lepingud olemuslikult juba sisaldavad rahastamist puudutavaid sätteid, et tagada neis ette nähtud avalike teenuste osutamise kohustuste täitmine, ja et selle artikli lõike 3 sõnastus peab silmas nimetatud lepingute säilitamist kuni nende lõppemiseni, piiramata selle sätte ulatust nende lepingute teatud aspektidele, on neis sisalduvad avalike teenuste osutamise kohustuste täitmise tagamiseks vajalikud rahastamise sätted mainitud artikli 4 lõikega 3 hõlmatud.

Seevastu ei kuulu võimalik abi, mis on suurem kui kõnealuste lepingute esemeks olevate avalike teenuste osutamise kohustuste tagamiseks vajalik, viimati mainitud sätte kohaldamisalasse just seetõttu, et see ei ole selliste lepingute tasakaalustamiseks ja seega ka säilitamiseks vajalik ning seega ei saa seda abi selle sätte alusel olemasoleva abina käsitada.

(vt punktid 64 ja 65)