Keywords
Summary

Keywords

1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Erinevate keeldumispõhjuste eraldi hindamine – Keeldumispõhjuste tõlgendamine iga põhjuse aluseks olevat üldist huvi arvestades

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 1)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähise eristusvõime puudumine – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b aluseks olev üldine huvi – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähise eristusvõime puudumine – Mitmest elemendist koosnev sõnamärk – Kombinatsiooni üldmuljega arvestamine asjaomase avalikkuse poolt

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähise eristusvõime puudumine – Märgi eristusvõime puudumise tõdemiseks ei piisa teatud loovuse või keelelise või kunstilise ettekujutusvõime taseme puudumise konstateerimisest – Kaubamärk, mis ei kirjelda vastavaid tooteid või teenuseid – Ühtlustamisameti kohustus esitada eristusvõime puudumise põhjused

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)

5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärgid, millel puudub eristusvõime – Sõnamärk „SAT.2”

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

Summary

1. Kõik määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõikes 1 nimetatud keeldumispõhjused on teistest keeldumispõhjustest sõltumatud ning vajavad eraldi hindamist. Samuti tuleb nimetatud keeldumispõhjuseid tõlgendada iga põhjuse aluseks oleva üldise huvi valguses. Iga keeldumispõhjuse hindamisel arvesse võetud üldine huvi võib või isegi peab väljendama erinevaid kaalutlusi vastavalt asjaomasele keeldumispõhjusele.

(vt punkt 25)

2. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b kaubamärgi eristusvõime puudumisest tuleneva keeldumispõhjuse aluseks olev üldine huvi peab silmas vajadust mitte põhjendamatult piirata kaubamärgi kasutamise võimalust registreerimistaotluses esitatud kaupu ja teenuseid pakkuvate teiste operaatorite poolt. Määrusega kaubamärgile antud kaitse ulatust arvestades on nimetatud sätte aluseks olev üldine huvi endastmõistetavalt vastavuses kaubamärgi peaülesandega, mis on tagada lõpptarbijale või -kasutajale kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste teatud päritolu, mis lubaks ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid nendest, millel on teine päritolu.

Samas ei ole tegemist põhikriteeriumiga, mille põhjal nimetatud artikli 7 lõike 1 punkti b tuleks tõlgendada tingimusena, mille kohaselt ei saa registreerida kaubamärke, mis võivad olla äritegevuses asjaomaste kaupade või teenuste esitlemisel tavapäraselt kasutatavad, tingimus, mis on asjakohane määruse artikli 7 lõike 1 punkti c puhul. Lisaks ei võta kaalutlus, et artikli 7 lõike 1 punkti b sätetel on üldise huvi eesmärk, arvesse eespool toodud üldise huvi tingimust, mille kohaselt nimetatud tähised peavad jääma kõigile vabaks kasutamiseks.

(vt punktid 23, 26, 27 ja 36)

3. Hinnates määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b mõistes ühe kaubamärgi eristusvõimet ja kui on tegu sõnast või sõnadest ja numbrist moodustatud kaubamärgiga, võib võimalikku eristusvõimet osaliselt hinnata iga sõna või elementi eraldi võttes, kuid igal juhul peab see sõltuma nende poolt moodustatava terviku hindamisest. Üksnes asjaolu, et selle elementidel puudub eraldi võttes eristusvõime, ei välista seda, et nendest moodustuval kombinatsioonil võiks eristusvõime olla.

Eelnimetatud sätet tõlgendatakse valesti, kui hinnatakse sõnamärgi eristusvõimet peamiselt seda moodustavaid koostisosi eraldi analüüsides ja tuginetakse selles osas eeldusele, et elemendid, millel eraldi puudub eristusvõime, ei või kombineerituna olla eristusvõimelised, ja mitte keskmise tarbija jaoks selle sõnamärgi suhtes tekkivale üldmuljele ning hinnatakse sõnamärgi tekitatud üldmuljet teisejärgulisena ning peetakse fantaasiaelemendi olemasolu, mida peab selle analüüsi puhul arvesse võtma, täiesti ebaoluliseks.

(vt punktid 28, 29 ja 35)

4. Tähise registreerimine ühenduse kaubamärgina ei eelda kaubamärgi omaniku teatud loovuse või keelelise või kunstilise ettekujutusvõime taset. Piisab sellest, et kaubamärk lubab asjaomasel avalikkusel määrata kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu ja eristada neid teiste ettevõtjate omadest.

Juhul kui kaubamärgil, millele ei kohaldata määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud keeldumispõhjust, puudub siiski sama sätte punkti b mõttes eristusvõime, peab Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitama põhjused, miks ta arvab, et sellel kaubamärgil puudub eristusvõime.

Sellega seoses viitab sõnalisest ja numbrilisest elemendist kombineeritud kaubamärkide tihe kasutamine ühes antud sektoris sellele, et ei ole võimalik öelda, et sellistel kombinatsioonidel puudub põhimõtteliselt eristusvõime.

(vt punktid 41, 42 ja 44)

5. Kuigi on tõsi, et viis, kuidas sõnamärk „SAT.2”, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse järgnevatele Nizza kokkuleppe klassidesse 38 ja 41 kuuluvatele teenustele

– klass 38: „Raadio- ja telesaadete ja -programmide edastamine kaabli või õhu kaudu; filmide, tele-, raadio-, teleteksti- ja videotekstisaadete edastamine; erinevate kommunikatsioonivõrkude kasutajate vahendamine ja juurdepääsuõiguse andmine; telekommunikatsioon; teabe kogumine, üleandmine ja edastamine ning pressiteadete (ka elektrooniliselt ja/või arvuti kaudu) kogumine, edastamine ja levitamine; heli ja pildi edastamine satelliidi kaudu; tasulise televisiooniteenuse haldamine, sh tellimusvideo, ka digitaalse platvormina kolmandatele isikutele; telekommunikatsiooniteenused; teabe edastamine kolmandatele isikutele; teabe edastamine kaabli või õhu kaudu; online- teenused ja -saated, sh teabe ja uudiste edastamine, sh elektronpost; võrgu kasutamine teabe, pildi, teksti, hääle ja andmete edastamiseks; kaugostmisprogrammide edastamine”;

– klass 41: „Filmide, video- ja teleprogrammide tootmine, produtseerimine, näitamine, laenutamine; etenduste, mälumängude ning muusikaürituste korraldamine ja läbiviimine, salvestamiseks või otseülekandena konkursside korraldamine meelelahutusvallas ning spordivõistluste korraldamine; tele- ja raadiosaadete tootmine, sh vastavad telemängud filmide, tele-, raadio-, teleteksti- ja videotekstisaadete ning raadio- ja telemeelelahutussaadete tootmine; heli ja pildi jäädvustamine, edastamine, salvestamine, töötlemine ja taasesitamine; raadio- ja telesaadete ja -programmide korraldamine; kaugostmisprogrammide tootmine”;

on moodustatud, ei ole ebatavaline, eriti selles osas, milles keskmine tarbija kommunikatsioonisektorisse kuuluvaid teenuseid mõistab, ja kuigi sellise sõnalise osa nagu „SAT” ja punktiga eraldatud numbri „2” kombineerimine ei osuta eriti suurele leidlikkusele, ei piisa nendest asjaoludest leidmaks, et sellisel sõnamärgil puudub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes eristusvõime.

(vt punkt 40)