Kohtuasi T‑171/22

OR
ja
OS

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (üheksas koda) 6. septembri 2023. aasta otsus

Avalik teenistus – Ametnikud – Vanaduspension – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Alla kümneaastane teenistusstaaž – Surm – Ülekantud riigisisestele pensioniõigustele ja liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõigustele vastava kapitali tagasimaksmisest keeldumine – Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 1 ja artikli 12 lõike 1 punkt b – Alusetu rikastumine

Ametnikud – Pensionid – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Ametniku ametist lahkumine ja surm – Ülekantud riigisisestele pensioniõigustele ja liidu pensioniskeemis omandatud pensioniõigustele vastava kapitali tema õigusjärglastele tagasimaksmisest keeldumine – Surnud ametnik, kes ei taotlenud pärast ametist lahkumist ja enne oma surma pensioniõiguste ülekandmist teise pensioniskeemi – Liidu alusetu rikastumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõiked 1 ja 2 ning artikli 12 lõike 1 punkt b)

(vt punktid 33, 46–52 ja 54–56)

Kokkuvõte

Surnud ametnik A, kelle lapsed ja ainsad pärijad on hagejad OR ja OS, asus Euroopa Liidu teenistusse 16. juulil 2003.

Septembris 2005 lasi surnud ametnik kanda Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi (edaspidi „liidu institutsioonide pensioniskeem“) üle enne liidu teenistusse asumist omandatud riigisisestele pensioniõigustele vastava kapitali. Seejärel anti talle isiklikel põhjustel puhkust 17. septembrist 2008 kuni tema ametist lahkumiseni 16. septembril 2020.

Lahkumisavalduse esitamise päeval küsis surnud ametnik Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametilt (PMO) menetluse kohta, mida tuleb järgida, et kanda liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõigused üle teise pensioniskeemi. Ta suri aga 5. jaanuaril 2021, ilma et ta oleks ametlikult sellekohast taotlust esitanud.

Hagejad esitasid 18. märtsil 2021 õigusjärglastena taotluse, et neile makstaks tagasi esiteks nendele riigisisestele pensioniõigustele vastav kapital, mis surnud ametnik oli omandanud enne liidu teenistusse asumist ja mis oli liidu institutsioonide pensioniskeemi üle kantud, ning teiseks nendele pensioniõigustele vastav kapital, mis ta oli enne oma surma liidu institutsioonide pensioniskeemis omandanud.

PMO jättis 12. juuli 2021. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) taotluse rahuldamata, märkides, et surnud ametnikul ei olnud õigust saada liidu pensioni, kuna ta oli olnud teenistuses vähem kui kümme aastat, ning et personalieeskirjades ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tagasi maksta liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõigustele, sealhulgas endise ametniku poolt liidu institutsioonide pensioniskeemi üle kantud õigustele vastava kapitali.

Üldkohus jättis hagejate esitatud hagi rahuldamata, ent täpsustas nende riigisiseste pensioniõiguste liidu institutsioonide pensioniskeemi ülekandmise menetlust, mis on omandatud enne liidu teenistusse asumist, ning liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste teise pensioniskeemi ülekandmise menetlust endise ametniku või teenistuja surma korral.

Üldkohtu hinnang

Üldkohus lükkas liidu alusetut rikastumist puudutava ainsa tühistamisväite tagasi ja meenutas kõigepealt, et liidu alusetule rikastumisele tugineva tagastamishagi rahuldamiseks peab olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust: liidu rikastumine ilma kehtiva õigusliku aluseta ja selle rikastumisega seotud hageja vaesumine.

Esimese tingimuse kohta märkis Üldkohus, et personalieeskirjade sätted näevad ette, et ametnikel või teenistujatel, kes asuvad liidu teenistusse, on võimalus kanda liidu institutsioonide pensioniskeemi üle oma varasema tööalase tegevusega seoses omandatud pensioniõigused (edaspidi „liidu pensioniskeemi ülekandmine“) ( 1 ), ning ametnikel või teenistujatel, kes lahkuvad liidu teenistusest, on võimalus kanda liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõigused üle teise pensionifondi või eraõiguslikku kindlustusseltsi, mis pakub teatavaid eritagatisi (edaspidi „liidu pensioniskeemist ülekandmine“) ( 2 ). Ametnike ja teenistujate poolt liidu institutsioonide pensioniskeemi tehtud sissemaksete – olenemata sellest, kas need sissemaksed tulenevad töötamisest liidu teenistuses või liidu pensioniskeemi ülekandmisest – eesmärk on rahastada liidu institutsioonide pensioniskeemi, et maksta tulevikus vanaduspensioni, ning need ei kujuta endast seega kapitali, mida ametnikud või teenistujad võiksid käsutada.

Peale selle ei näe ükski personalieeskirjade säte, selle lisad ega üldised rakendussätted ( 3 ) ette võimalust või kohustust maksta ametnikule või teenistujale, kes lahkub ametist enne kümneaastast teenistust, või sellise ametniku või teenistuja surma korral tema õigusjärglastele tagasi liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõigustele vastavad kõik sissemaksed või osa nendest, sealhulgas need, mis tulenevad liidu pensioniskeemi ülekandmisest, mis on lõplik ( 4 ). Ainus kohustus, mis administratsioonil niisugustel asjaoludel lasub, seisneb selles, et ametniku või teenistuja teenistuse lõppemisel tehakse talle teatavaks kindlustusmatemaatiline väärtus, mille summa vastab kõikidele pensioniõigustele, mis ta on liidu institutsioonide pensioniskeemis omandanud ( 5 ). Ainult liidu pensioniskeemist ülekandmise taotlus võimaldab ametnikul või teenistujal liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline väärtus teise pensioniskeemi üle kanda.

Käsitletavas asjas märkis Üldkohus, et surnud ametnik ei olnud enne teenistusest lahkumist olnud teenistuses kümmet aastat ega saanud 66aastaseks, kuigi need on vanaduspensioni õiguse saamiseks vajalikud tingimused, ning ta ei esitanud enne oma surma taotlust kanda liidu pensioniskeemist üle liidu institutsioonide pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline väärtus.

Järelikult, kuna surnud ametniku vanaduspensioni ei maksta ja viimane ei esitanud liidu pensioniskeemist ülekandmise taotlust, siis ei saa asuda seisukohale, et liidu rikastumisel, mis johtub sellest, et pärast ametniku surma säilitatakse tema liidu institutsioonide pensioniskeemi tehtud sissemaksed, puudub kehtiv õiguslik alus.

Kuna rikastumist ilma õigusliku aluseta ei tuvastatud, jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata, ilma et oleks olnud vaja analüüsida, kas teine tingimus, millest alusetu rikastumise tuvastamine sõltub, on täidetud.

( 1 ) Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) VIII lisa artikli 11 lõige 2.

( 2 ) Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 1 ja artikli 12 lõike 1 punkt b.

( 3 ) 28. märtsi 2011. aastaInformations administratives’is nr 17‑2011 avaldatud komisjoni 3. märtsi 2011. aasta otsus K(2011) 1278, millega kehtestatakse personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldised rakendussätted (edaspidi „üldised rakendussätted“).

( 4 ) Üldiste rakendussätete artikli 8 lõige 5.

( 5 ) Üldiste rakendussätete artikli 3 lõige 1.