Kohtuasi C‑706/22

Konzernbetriebsrat der O SE & Co. KG

versus

Vorstand der O Holding SE

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht)

Euroopa Kohtu (teine koda) 16. mai 2024. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Euroopa äriühing – Määrus (EÜ) nr 2157/2001 – Artikli 12 lõige 2 – Töötajate kaasamine – Euroopa äriühingu registreerimine – Tingimused – Direktiivis 2001/86/EÜ osutatud töötajate kaasamist käsitleva läbirääkimismenetluse eelnev algatamine – Ilma töötajateta asutatud ja registreeritud Euroopa äriühing, mis on saanud töötajatega tütarettevõtjate emaettevõtjaks – Läbirääkimismenetluse tagantjärele algatamise kohustus – Puudumine – Artikkel 11 – Euroopa äriühingu väärkasutamine – Töötajate kaasamisega seotud õiguste äravõtmine – Keeld

Sotsiaalpoliitika – Euroopa äriühing – Töötajate kaasamine – Ilma töötajateta asutatud ja registreeritud Euroopa äriühing, mis on saanud töötajatega tütarettevõtjate emaettevõtjaks – Töötajate kaasamist käsitlev läbirääkimismenetlus – Selliste läbirääkimiste puudumine enne äriühingu registreerimist – Läbirääkimismenetluse tagantjärele algatamise kohustus – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 2157/2001, artikli 12 lõige 2; nõukogu direktiiv 2011/86, artiklid 3–7 ja artikkel 11)

(vt punktid 40, 46–51 ja 54–58 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus, kellele Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) esitas eelotsusetaotluse vaidluse raames, mis puudutas läbirääkimisi töötajate kaasamise üle Euroopa äriühingusse (edaspidi „SE“), tuvastas, et määrus nr 2157/2001 ( 1 ) ja direktiiv 2001/86 ( 2 ) ei kohusta valdus-SEd, mille ühelgi osaleval äriühingul ei ole töötajaid ega töötajatega tütarettevõtjaid ja mis on registreeritud, ilma et töötajate kaasamise üle oleks eelnevalt läbirääkimisi peetud, alustama neid läbirääkimisi hiljem põhjusel, et SE on omandanud kontrolli tütarettevõtjate üle, kellel on töötajad ühes või mitmes liikmesriigis.

28. märtsil 2013 kanti Inglismaa ja Walesi registrisse äriühing O Holding SE, mille asutasid ( 3 ) kaks töötajateta äriühingut, millel ei olnud töötajatega ( 4 ) tütarettevõtjaid ja mille asukohad olid Ühendkuningriigis ja Saksamaal, ilma et enne registreerimist oleks toimunud ühtegi läbirääkimist töötajate kaasamise üle ( 5 ).

29. märtsil 2013 sai O Holding SE ainuosanikuks Hamburgis (Saksamaa) asuvas osaühingus O Holding GmbH, mille nõukogust ühe kolmandiku moodustasid töötajate esindajad. O Holding SE otsustas juunis 2013 kujundada O Holding GmbH ümber usaldusühinguks nimega O KG. Õigusliku vormi muudatus kanti äriregistrisse septembris 2013 ning alates sellest kuupäevast ei olnud kaasotsustamine nõukogus enam kohaldatav. O Holding SE asukoht on alates oktoobrist 2017 Hamburgis.

Kui O KG-l on ligikaudu 816 töötajat ja tal on mitmes liikmesriigis tütarettevõtjad, kus töötab kokku ligikaudu 2200 töötajat, siis tema osanikel (usaldusosanik O Holding SE ja Hamburgis registreeritud täisosanik O Management SE, kelle ainuosanik on O Holding SE) ei ole ühtegi töötajat.

O KG kontserni töönõukogu, kes leidis, et O Holding SE juhtkond peab tagantjärele moodustama läbirääkimisorgani, kuna tal on töötajatega tütarettevõtjad mitmes liikmesriigis, algatas kohtus tööõigusliku menetluse. Selle kohtuasja lahendamiseks palus eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendada määruse nr 2157/2001 ( 6 ) artikli 12 lõiget 2 koostoimes direktiivi 2001/86 ( 7 ) artiklitega 3–7. Ta soovis teada, kas SE-l – mille ühelgi osaleval äriühingul ega nende tütarettevõtjal ei ole töötajaid ja mis on registreeritud, ilma et töötajate kaasamise üle oleks eelnevalt läbirääkimisi peetud – on määruse nr 2157/2001 ja direktiivi 2001/86 sätetest tulenev kohustus alustada neid läbirääkimisi hiljem põhjusel, et SE on omandanud kontrolli tütarettevõtjate üle, kellel on töötajad mitmes liikmesriigis.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena tuletas Euroopa Kohus meelde, et määruse nr 2157/2001 artikli 12 lõikest 2 koostoimes direktiivi 2001/86 artikli 3 lõigetega 1–3 tuleneb, et poolte vahel läbirääkimiste pidamise menetlus töötajate kaasamise korra üle SEs selle korra suhtes kokkuleppe sõlmimiseks peab üldjuhul toimuma SE asutamisel ja enne registreerimist. Selles kontekstis rõhutas Euroopa Kohus, et neid sätteid ei kohaldata juba asutatud SE suhtes, kuigi selle asutanud osalevatel äriühingutel ei olnud asutamise ajal töötajaid ning nad ei saanud enne registreerimist alustada läbirääkimisi töötajate kaasamise üle SEs. Kuigi direktiiv 2001/86 näeb siiski ette kolm võimalust, mille puhul töötajate kaasamist käsitleva läbirääkimismenetluse võib algatada hiljem, ei kohusta selle direktiivi sõnastus alustama hiljem läbirääkimismenetlust juba asutatud SEs.

Teisena märkis Euroopa Kohus kõigepealt, et direktiivist 2001/86 ( 8 ) tuleneb, et nii omandatud õiguste tagamine töötajate kaasamise valdkonnas kui ka pooltevahelised läbirääkimised selle kaasamise konkreetsete menetluste üle on seotud SE „loomisega“ ja „asutamisega“. Euroopa Kohtu hinnangul ei toeta see järeldus seisukohta, et töötajate kaasamist käsitlev läbirääkimismenetlus tuleb hiljem algatada juba asutatud SEs. Seejärel tõdes Euroopa Kohus, et määrus nr 2157/2001 ( 9 ) ei sisalda aga ühtegi viidet, mis võimaldaks järeldada, et direktiivi 2001/86 töötajate kaasamise läbirääkimismenetlust käsitlevaid sätteid tuleb mutatis mutandis kohaldada SE suhtes, mis on juba asutatud, kui selle asutanud osalevad äriühingud on alustanud majandustegevust, mis hõlmab töötajate töölevõtmist pärast asutamist. Lõpuks märkis Euroopa Kohus veel, et direktiiv 2001/86 ei sisalda ühtegi sätet, mis tekitaks kohustuse alustada läbirääkimisi töötajate kaasamise üle või laiendaks töötajate olemasoleva õiguse olla kaasatud tagamist olukordades, kus struktuurimuudatused tehakse valdus-SEsse, mille on juba asutanud osalevad äriühingud, kellel ei ole töötajaid ega töötajatega tütarettevõtjaid.

Kolmandana ja viimasena täpsustas Euroopa Kohus – käsitledes küsimust, kas kohustus algatada hilisem läbirääkimismenetlus juba asutatud SEs võib põhineda direktiivi 2001/86 ( 10 ) artiklil 11 juhul, kui SEd on väärkasutatud eesmärgiga võtta töötajatelt õigused olla kaasatud –, et see artikkel jätab liikmesriikidele kaalutlusruumi sel alusel võetavate sobivate meetmete valikul, tingimusel et järgitakse liidu õigust, ega näe sellises olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletavas olukorras oleva SE puhul ette kohustust alustada hiljem seda läbirääkimiste menetlust.

( 1 ) Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT 2001, L 294, lk 1; ELT eriväljaanne 06/04, lk 251).

( 2 ) Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT 2001, L 294, lk 22; ELT eriväljaanne 06/04, lk 272).

( 3 ) Määruse nr 2157/2001 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

( 4 ) Direktiivi 2001/86 artikli 2 punkti c tähenduses.

( 5 ) Nagu on ette nähtud direktiivi 2001/86 artiklites 3–7.

( 6 ) Määruse nr 2157/2001 artikli 12 lõike 2 kohaselt „ei või [SEd] registrisse kanda, kui ei ole sõlmitud lepingut töötajate kaasamise korra kohta vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artiklile 4 või ei ole tehtud otsust vastavalt selle direktiivi artikli 3 lõikele 6 või kui selle direktiivi artikli 5 kohane läbirääkimiste tähtaeg on lõppenud ilma lepingu sõlmimiseta“.

( 7 ) Direktiivi 2001/86 artiklites 3–7 on ette nähtud töötajate SEs kaasamist käsitleva läbirääkimismenetluse suhtes kohaldatavad õigusnormid.

( 8 ) Ning eelkõige direktiivi 2001/86 põhjendused 3 ja 6–8.

( 9 ) Ning eelkõige selle põhjendused 1 ja 2.

( 10 ) Direktiivi 2001/86 artiklis 11 „Menetluse väärkasutus“ on nimelt sätestatud, et liikmesriigid peavad võtma liidu õigusele vastavaid asjakohaseid meetmeid, „et ära hoida SE väärkasutust, mille eesmärk on võtta töötajatelt õigused olla kaasatud või kõnealuste õiguste kasutamist edasi lükata“.