Kohtuasi T‑689/21

Margrete Auken
ja
Tilly Metz
ja
Jutta Paulus
ja
Emilie Mosnier, Michèle Rivasi pärija,
ja
Kimberly van Sparrentak

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (viies koda) 17. juuli 2024. aasta otsus

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Komisjoni ja ravimifirmade vahel COVID‑19 vaktsiinide ostmiseks sõlmitud eelostulepingud ja ostulepingud – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Põhjendamiskohustus – Viidatud huvi kahjustamise ettearvatava, mitte puhtalt oletusliku ohu esinemine – Hea halduse põhimõte – Sõnavabadus

1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

   (vt punktid 30, 31, 34–36, 42, 45, 68, 77–79, 81–83, 86, 87, 106, 107, 109, 111, 118, 119, 142, 143, 147–149, 160, 161, 165, 166, 168, 169, 176, 177, 183, 186, 200, 202, 210 ja 217)

2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Kohaldamisala – COVID‑19 vaktsiinide tootmiskohtade asukohti puudutav teave – Hõlmamine – Interaktiivse kaardi avaldamine, mis näitab COVID‑19 vaktsiinide tootmisvõimsust liidus – Mõju puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

   (vt punktid 33, 59–61, 63–65 ja 67)

3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Ulatus – COVID‑19 ostulepingutes sisalduvate teatavate määratluste ning kahju hüvitamist ning annetusi ja edasimüüki käsitlevate lepingusätete avalikustamisest keeldumine – Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

   (vt punktid 46, 156–170 ja 187)

4. Tühistamishagi – Õiguspärasuse kontroll – Kriteeriumid – Üksnes vaidlusaluse akti vastuvõtmise kuupäeval esinenud faktiliste asjaolude ja kättesaadava teabe arvessevõtmine

   (ELTL artikkel 263)

   (vt punktid 56 ja 117)

5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Ulatus – Avaliku sektori vahendid – Ettemakseid ja eelmakseid käsitlevad lepingusätted – Hõlmamine – Vaktsiinihindu puudutava teabe loata avalikustamine – Mõju puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

   (vt punktid 112–115 ja 118)

6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Ulatus – Huvi vältida kahju hüvitamise hagisid – Välistamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

   (vt punkt 159)

7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Ulatus – Ettevõtte maine võimalik kahjustamine – Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

   (vt punkt 167)

8. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Läbipaistvuse põhimõttele tuginemine – Vajadus esitada konkreetse juhtumiga seotud erilised kaalutlused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

   (vt punktid 212–214, 220–223, 229 ja 230)

9. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Kohaldamisala – COVID‑19 vaktsiinide ostulepingud – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Puudumine – Tähtajalise erandi kohaldamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 2 ja 7)

   (vt punkt 231)

Kokkuvõte

Selle kohtuotsusega rahuldas Üldkohus osaliselt mitme Euroopa Parlamendi liikme tühistamishagi Euroopa Komisjoni otsuse peale, millega võimaldati vaid osaliselt tutvuda COVID‑19 vaktsiinide eelostulepingute ja ostulepingutega ( 1 ).

Kuus parlamendiliiget esitasid 2021. aasta alguses taotluse ( 2 ) tutvuda erinevate lepingutega, mis olid sõlmitud komisjoni ja ravimifirmade vahel COVID‑19 vaktsiinide ostmiseks, sealhulgas lepingutega, mis võidi sõlmida pärast dokumentidega tutvumise taotluse esitamise kuupäeva (edaspidi „esialgne taotlus“). Komisjon võimaldas osaliselt tutvuda üheksa dokumendiga, märkides, et nende dokumentide redigeeritud versioonid on avaldatud komisjoni veebilehel ning et mõni lõik on kustutatud eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, ärihuve ja institutsioonide otsustamisprotsessi kaitsvate erandite alusel ( 3 ).

Seejärel esitasid need liikmed kordustaotluse, milles palusid avalikustada üheksa kindlaks tehtud dokumenti tervikuna, välja arvatud lõigud, mis on kaitstud eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega (edaspidi „kordustaotlus“).

Vaidlustatud otsuses märkis komisjon, et esialgsele taotlusele antud vastuse uuesti läbivaatamise tulemusena tehti kindlaks 13 dokumenti, mis on dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud (edaspidi koos „asjaomased lepingud“). Ta võimaldas ulatuslikumalt tutvuda üheksa dokumendiga, mis olid algselt kindlaks tehtud, ja osaliselt tutvuda nelja ülejäänud dokumendiga, mida seni ei olnud avalikustatud. Ta tugines eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsvale erandile ning asjaomaste ettevõtjate ärihuve kaitsvale erandile, et põhjendada asjaomaste lepingutega üksnes osalist tutvumist.

Üldkohtu hinnang

Esimesena nõustus Üldkohus osaliselt väitega, et komisjon kohaldas vääralt asjaomaste ettevõtjate ärihuve kaitsvat erandit, kui ta kustutas kolmest asjaomasest lepingust mõistete „tahtlik üleastumine“ ja „kõikvõimalikud mõistlikud jõupingutused“ määratlused. Ta tõi sellega seoses esile, et ainuüksi asjaomaste lepingute lugemine näitab, et kuigi teatavad määratlused on identsed, on muude määratluste üle peetud individuaalseid ja konkreetseid läbirääkimisi. Järelikult ei saa nende konkreetset sõnastust mingil juhul pidada üldiseks ja tavapäraseks.

Üldkohus tõdes seejärel, et vaidlustatud otsuses ei ole sõnaselgelt, isegi mitte lühidalt, esitatud põhjusi, miks nimetatud mõistete määratlused on kustutatud. Kuigi komisjon esitas selgitusi oma menetlusdokumentides ja kohtuistungil, ei ole neile vaidlustatud otsuses viidatud ja neid ei saa sellest tuletada. Liidu kohus ei pea aga põhjendamiskohustuse täitmise hindamisel võtma arvesse täiendavaid selgitusi, mida asjaomase akti andja esitas alles kohtumenetluse käigus.

Nii järeldas Üldkohus, et vaidlustatud otsuse põhjendused ei võimalda hagejatel mõista konkreetseid põhjusi, miks see teave kustutati, ega liidu kohtul teostada kontrolli kustutamise õiguspärasuse üle. Kuna komisjon ei esitanud piisavaid selgitusi, mis võimaldaksid teada saada, kuidas nende määratlustega tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada asjaomaste ettevõtjate ärihuve, siis on ta rikkunud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest taanet.

Teisena nõustus Üldkohus osaliselt väitega, milles kritiseeriti viisi, kuidas komisjon kohaldas ärihuve kaitsvat erandit, et eemaldada asjaomastest lepingutest teatav teave.

Ta lükkas tagasi hagejate argumendid, mille kohaselt ei saa asjaomaste ettevõtjate tootmiskohtade ja alltöövõtjate asukohta puudutava teabe avalikustamine kahjustada nende praegusi ärihuve, kuna need argumendid ei saa olla edukad. Sellega seoses tuletas ta meelde, et määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erandi kohaldamise põhjendatust tuleb hinnata dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise otsuse vastuvõtmise kuupäeval kättesaadava teabe ja esinevate faktiliste asjaolude alusel. Lisaks tõdes ta, et komisjon leidis õigesti, et kustutatud teave on seotud asjaomaste ettevõtjate ärisuhetega ning tööstus‑ ja äristrateegiaga.

Mis puudutab intellektuaalomandi õigust käsitlevaid lepingusätteid, ettemakseid või eelmakseid ja lepingulist vastutust käsitlevaid lepingusätteid ning tarnete ajakavasid, siis järeldas Üldkohus, et vaidlustatud otsuses esitatud komisjoni selgitused selle kohta, et nende täieliku avalikustamise korral esineb asjaomaste ettevõtjate ärihuvide kahjustamise oht, mis on mõistlikult ettearvatav, mitte oletuslik, on põhjendatud.

Seevastu ei jaga Üldkohus komisjoni seisukohta kahju hüvitamist käsitlevate lepingusätetega ulatuslikuma tutvumise võimaldamisest keeldumise osas. Selles raamistikus juhtis ta esiteks tähelepanu, et liikmesriikide poolt asjaomastele ettevõtjatele kahju hüvitamise mehhanism, mis on ette nähtud asjaomastes lepingutes, ei mõjuta kuidagi nende ettevõtjate direktiivist 85/374 tuleneva õigusliku vastutuse aluseid ( 4 ). Selle direktiivi kohaselt vastutab nimelt tootja kahju eest, mille on põhjustanud tema toote puudus, ning tema vastutust kahjukannataja suhtes ei tohi piirata ega välistada lepingusättega, mis tema vastutust piirab või vastutusest vabastab. Teiseks sedastas ta, et hüvitismehhanismi puudutav teave oli esialgse taotluse esitamise ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal juba avalik ( 5 ).

Üldkohus tõdes, et kuigi kõik asjaomased lepingud sisaldavad kahju hüvitamist käsitlevat sätet, ei ole nende sätete üksikasjalik sisu identne.

Üldkohus tuvastas siiski, et kolm põhjendust, mille alusel komisjon keeldus võimaldamast nende lepingusätetega ulatuslikumalt tutvuda, ei tõenda, et esineb asjaomaste ettevõtjate ärihuve ähvardav oht, mis on ettearvatav, mitte puhtalt oletuslik.

Esiteks, mis puudutab põhjendust, mille kohaselt võib asjaomase ettevõtja vastutuse piiride täpne teadmine tuua kaasa palju kahju hüvitamise hagisid, siis märkis Üldkohus, et kolmandatel isikutel, keda puudusega vaktsiin võis kahjustada, on õigus esitada kahju hüvitamise hagi, mis põhineb riigisisestel õigusnormidel, millega võetakse üle direktiiv 85/374. See ei sõltu seega kahju hüvitamist käsitlevate lepingusätete olemasolust ja sisust. Lisaks ei saa asjaomaste ettevõtjate huvi vältida selliseid kahju hüvitamise hagisid ja nende menetlemisega seotud kulusid pidada ärihuviks ning see ei ole huvi, mida tuleb kaitsta määruse nr 1049/2001 alusel. Pealegi ei sisalda vaidlustatud otsus ühtegi asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et nimetatud lepingusätete ulatuslikum avalikustamine võiks olla selliste hagide esitamise põhjus.

Teiseks, mis puudutab põhjendust, et täielik avalikustamine teeks asjaomase ettevõtja konkurentidele vältimatult teatavaks tema vastutuskindlustuse „nõrgad kohad“, andes neile konkurentsieelise, mida nad saaksid kasutada näiteks reklaamis, siis tuletas Üldkohus meelde, et põhjus, miks need sätted asjaomastesse lepingutesse lisati, st vaktsiinide väljatöötamise tähtaja lühendamisega seotud ohu kompenseerimine, oli avalikult teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Pealegi oli kahju hüvitamist käsitlev lepingusäte kõigil asjaomastel ettevõtjatel.

Kolmandaks lükkas Üldkohus samadel põhjustel tagasi põhjenduse, mille kohaselt kahjustaks täielik avalikustamine asjaomaste ettevõtjate mainet.

Samuti nõustus Üldkohus hagejate argumentidega, mis puudutavad annetusi ja edasimüüki käsitlevate lepingusätete kustutamist. Ta täheldas, et vaidlustatud otsuses ei ole sõnaselgelt, isegi mitte lühidalt, esitatud selle kustutamise põhjusi. Kuna komisjon ei esitanud piisavaid selgitusi, mis võimaldaksid teada saada, kuidas nende lepingusätetega tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada ettevõtjate ärihuve, siis on ta rikkunud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest taanet.

Kolmandana lükkas Üldkohus tagasi hagejate väite, milles nad heidavad komisjonile ette, et ta kustutas teatud lepingusätteid ja teavet, mis olid sama laadi või isegi identsed, ebajärjekindlalt teatavatest asjaomastest lepingutest. Ta märkis, et kuigi kolmandalt isikult pärinevate dokumentide puhul on selle isikuga konsulteerimine küll kohustuslik, on ikkagi komisjoni ülesanne hinnata nende avalikustamisega kaasneda võivaid ohte. Käesoleval juhul oli iga leping iseseisev dokument ja hagejad ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, mis lükkaks ümber vaidlustatud otsuses komisjoni esitatud selgitused, mille kohaselt tugines ta iga asjaomase lepingu konkreetse sisu ja iga asjaomase ettevõtja individuaalse olukorra analüüsile.

Viimaseks lükkas Üldkohus tagasi hagejate väite, milles nad heitsid komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse ülekaalukat üldist huvi, mida taotletud teabe avalikustamine teenib. Ta tõdes, et nii üldiste kaalutlustega nagu need, millele tuginevad hagejad, nimelt vajadusega tekitada üldsuse usaldus komisjoni tegevuse vastu COVID‑19 vaktsiinide ostmisel ja vaktsiinide endi vastu, ei saa tõendada, et huvi läbipaistvuse vastu on erilise tähtsusega, mis oleks võinud kaaluda üles põhjused, millele tuginedes asjaomaste lepingute kustutatud osade avalikustamisest keeldumist põhjendati. Ühtlasi tuletab ta meelde, et asjaomased lepingud on haldustegevuse vallast, mitte seadusandliku tegevuse osa.

( 1 ) Euroopa Komisjoni 15. veebruari 2022. aasta otsus C(2022) 1038 (final) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel.

( 3 ) Erandid, mis on ette nähtud vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ning artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus.

( 4 ) Vastavalt nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus‑ ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1985, L 210, lk 29; ELT eriväljaanne 15/01, lk 257) artiklitele 1 ja 12.

( 5 ) Vt eelkõige komisjoni ja liikmesriikide vahel 16. juunil 2020 sõlmitud kokkuleppe COVID‑19 vaktsiinide hankimise kohta artikli 6 kolmas lõik ja komisjoni 17. juuni 2020. aasta teatis „ELi strateegia COVID‑19 vaktsiinide kohta“ (COM(2020) 245 (final)).