Kohtuasi T‑475/21

Prantsuse Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

 Üldkohtu (üheksas koda) 21. septembri 2022. aasta otsus

EAGF ja EAFRD – Rahastamisest välja jäetud kulud – Prantsusmaa kantud kulud – Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus – Toetuskõlblikkuse tingimused – Toetuskõlblikud sektorid ja tooted – Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 52 lõige 2

1.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Otsetoetuskavad – Ühiseeskirjad – Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus – Toetuskõlblikud sektorid ja tooted – Piirav ja ammendav loetelu

(Nõukogu määrus nr 1307/2013, artikli 52 lõige 2)

(vt punktid 26 ja 27)

2.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Otsetoetuskavad – Ühiseeskirjad – Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus – Kohaldamise tingimused – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 1307/2013, artikli 52 lõiked 2, 3 ja 5; komisjoni määrus nr 639/2014, artikli 52 lõige 3)

(vt punktid 30–32)

3.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Otsetoetuskavad – Ühiseeskirjad – Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus – Eesmärk – Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segule antav seotud toetus – Väljajätmine – Liblikõieliste keskkonnale kasulik mõju – Mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 1307/2013, põhjendus 49 ja III jaotise III peatükk, ning artikli 52 lõiked 2, 3 ja 5; komisjoni määrus nr 639/2014, artikli 52 lõige 3)

(vt punktid 38, 39, 44, 48 ja 49)

4.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Otsetoetuskavad – Ühiseeskirjad – Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus – Toetuskõlblikud sektorid ja tooted – Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segu – Mõiste „põllumajandussektor“ – Määratlus – Arvesse võetavad asjaolud – Kõik liikmesriigis levinud ja seal juurdunud teatavasse sektorisse kuuluvate kultuuride tootmise praktikad – Väljajätmine

(Nõukogu määrus nr 1307/2013, artikli 52 lõiked 2 ja 3; komisjoni määrus nr 639/2014, artikli 52 lõige 2)

(vt punktid 50, 51, 56, 58 ja 59)

Kokkuvõte

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine ja toetus liikmesriikidele: Üldkohus jättis rahuldamata Prantsusmaa esitatud hagi, millega viimane vaidlustas komisjoni määratud 46 miljoni euro suuruse finantskorrektsiooni

Prantsuse ametiasutused teavitasid 2016. aastal Euroopa Komisjoni valgurikaste kultuuride sektorile ette nähtud tootmiskohustusega seotud toetuse meetmest. Selle toetuse raames olid abikõlblikud alad, millel kasvatatakse puhast liblikõielise söödataime kultuuri või mitme liblikõielise söödataime kultuuri või liblikõielise söödataime ning muu kultuuri, näiteks kõrreliste heintaimede segu, kui liblikõielised on ülekaalus.

Komisjon viis läbi uurimise ja tuvastas selle põhjal, et vastavad toetuskõlblikkuse tingimused ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Ta asus seisukohale, et kuna kõrrelised heintaimed ei ole nimetatud määruse nr 1307/2013(1) artikli 52 lõikes 2 kehtestatud nende sektorite ja toodete loetelus, mis on tootmiskohustusega seotud toetuse saamiseks kõlblikud, siis ei ole alad, kus kasvatatakse liblikõieliste kultuuride ja kõrreliste heintaimede segu, toetuskõlblikud. Nii jättis komisjon rakendusotsusega (EL) 2021/988(2) (edaspidi „vaidlustatud otsus“) liidu rahastamisest välja 45 869 990,19 euro suuruse summa, mis vastas kuludele, mida Prantsuse Vabariik on kandnud seoses liblikõieliste söödakultuuride tootmise tootmiskohustusega seotud vabatahtliku toetusega 2017. taotlusaastal.

Üldkohus jättis Prantsuse Vabariigi esitatud hagi vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes rahuldamata. Selle raames tõlgendas ta esimest korda määruse nr 1307/2013 ning määruse nr 639/2014(3) sätteid, mis käsitlevad tootmiskohustusega seotud vabatahtliku toetuse saamiseks kõlblikke sektoreid ja tooteid.

Üldkohtu hinnang

Üldkohus vastas määruse nr 1307/2013 artikli 52 lõike 2 grammatilisele, süstemaatilisele ja teleoloogilisele tõlgendusele tuginedes eitavalt küsimusele, kas segu, mille moodustavad ühelt poolt põllumajandustooted, mis kuuluvad ühte nimetatud artiklis loetletud sektorisse või toodete rühma nagu liblikõielised taimed, ja teiselt poolt põllumajandustooted, mis ei kuulu ühte nimetatud sektorisse või toodete rühma, on tootmiskohustusega seotud toetuse saamiseks kõlblik. Seda tehes lükkas ta tagasi toetuskõlblike sektorite ja toodete laia tõlgenduse, mida toetas Prantsuse Vabariik.

Nii märkis Üldkohus esiteks, et määruse nr 1307/2013 artikli 52 lõikes 2 on piirav ja ammendav loetelu sektoritest ja toodetest, mis on tootmiskohustusega seotud toetuse saamiseks kõlblikud, ja selles ei ole mainitud vastavas loetelus otsesõnu nimetatud sektorite või toodete ning selliste toodete segu, mis ei kuulu nimetatud sektorite või toodete loetellu.

Teiseks tuleneb määruse nr 1307/2013 artikli 52 ja määruse nr 639/2014 artikli 52 koostoimes tõlgendamisest, et seadusandja soovis piirata liikmesriikide õigust anda tootmiskohustusega seotud toetust, kehtestades kumulatiivsed tingimused, mis piiravad märgatavalt abikõlblike toetusesaajate ringi ja selle esemelist kohaldamisala. Lisaks sellele kujutab tootmiskohustusega seotud toetus endast abikava, mis kaldub muudest määrusega nr 1307/2013 reguleeritud toetuskavadest kõrvale, mistõttu tuleb selle kohaldamise tingimusi tõlgendada kitsalt.

Kolmandaks märkis Üldkohus, et tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärk ei ole toetada põllumajanduslikku tootmist üldiselt või meetmeid, millel on keskkonnale kasulik mõju, vaid selle eesmärk on toetada teatavaid põllumajandussektoreid või konkreetseid tootmisviise, mis on raskustes. Seega, isegi kui eeldada, nagu väidab Prantsuse Vabariik, et liblikõielised taimed on keskkonnale kasulikud, ei tõenda see asjaolu, et liblikõieliste söödakultuuride tootmise toetamise eesmärki täidetaks tõhusalt liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segukultuurile antava tootmiskohustusega seotud toetusega.

Lõpetuseks lükkas Üldkohus tagasi Prantsuse Vabariigi pakutud tõlgenduse, mille kohaselt tuleb määruse nr 1307/2013 artikli 52 lõikes 2 kasutatud mõiste „põllumajandussektor“ määratlemiseks arvesse võtta liikmesriigis levinud ja seal juurdunud praktikaid. Selline tõlgendus ei võimalda nimelt tagada tootmiskohustusega seotud toetust käsitlevate sätetega seoses õiguskindlust ja ühetaolist tõlgendamist liidus. Järelikult on see tõlgendus vastuolus kohaldatava õigusnormi selguse ja ettenähtavuse nõudega. Seega, isegi kui eeldada, et liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segukultuur kujutab Prantsusmaal endast valgurikaste kultuuride sektoris levinud ja juurdunud praktikat, ei saa sellist segu pidada selle sektori osaks määruse nr 1307/2013 artikli 52 lõike 2 tähenduses.

1      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT 2013, L 347, lk 608).

2      Komisjoni 16. juuni 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/988, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT 2021, L 218, lk 9).

3      Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT 2014, L 181, lk 1).