Kohtuasi T‑158/21

Citizens’ Committee of the European Citizens’ Initiative „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (kaheksas koda) 9. novembri 2022. aasta otsus

Institutsiooniline õigus – Euroopa kodanikualgatus „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ – Komisjoni teatis, milles on esitatud põhjused Euroopa kodanikualgatuses sisalduvate õigusaktide ettepanekute vastu võtmata jätmiseks – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine – Hea halduse põhimõte – Ilmne hindamisviga

1. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni teatis kavandatud Euroopa kodanikualgatuse kohta – Põhjendamiskohustuse ja hea halduse põhimõtte rikkumine – Puudumine

   (ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788, artikli 15 lõige 2; komisjoni otsus 2017/652)

   (vt punktid 17–19, 23–28 ja 31)

2. Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus 2019/788 – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatis kavandatud Euroopa kodanikualgatuse kohta – Kohtulik kontroll – Piirid

   (ELL artikli 17 lõige 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788)

   (vt punktid 21 ja 52)

3. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Komisjoni kohustus korraldada sama arv koosolekuid iga Euroopa kodanikualgatuse korraldajatega – Puudumine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788, põhjendus 28 ning artiklid 14 ja 15)

   (vt punktid 39 ja 40)

4. Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Hariduse ja kultuuri valdkond – Liidu pädevus – Ulatus

   (ELTL artikli 2 lõige 5, artikli 6 punktid c ja e, artikli 165 lõige 1 ja lõike 4 teine taane, artikli 167 lõige 2 ja lõike 5 teine taane; komisjoni otsus 2017/652, põhjenduse 4 punkt a)

   (vt punktid 42–45)

5. Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus 2019/778 – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatis, mis sisaldab tema otsust jätta liidu seadusandjale õigusakti ettepanek esitamata – Ettepanek, mille eesmärk on võtta vastu nõukogu soovitus liidus kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta – Ilmne hindamisviga – Puudumine

   (ELL artikkel 2 ja artikli 3 lõike 3 neljas lõik; ELTL artikli 165 lõige 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788)

   (vt punktid 56–58, 72, 73, 75, 76, 82, 83, 86 ja 87)

6. Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus 2019/788 – Komisjoni kohustus võtta Euroopa kodanikualgatuses nimetatud konkreetne meede – Puudumine

   (ELL artikli 11 lõige 4; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788)

   (vt punktid 59 ja 60)

7. Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus 2019/788 – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatis, mis sisaldab tema otsust jätta liidu seadusandjale õigusakti ettepanek esitamata – Ettepanek, mille eesmärk on luua keelelise mitmekesisuse keskus piirkondlike ja vähemuskeelte valdkonnas – Ilmne hindamisviga – Puudumine

   (ELTL artikli 165 lõige 3 ja artikli 167 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788)

   (vt punktid 100, 104, 105, 109 ja 110)

8. Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus 2019/788 – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatis, mis sisaldab tema otsust jätta liidu seadusandjale õigusakti ettepanek esitamata – Ettepanek, mille eesmärk on tagada rahvusvähemustesse kuuluvate kodakondsuseta isikute ja liidu kodanike ligilähedaselt võrdne kohtlemine – Ilmne hindamisviga – Puudumine

   (ELTL artikli 167 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788; nõukogu direktiivid 2003/86, 2003/109, 2004/114, 2005/71 ja 2009/50)

   (vt punktid 112, 114 ja 118–125)

9. Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus 2019/788 – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatis, mis sisaldab tema otsust jätta liidu seadusandjale õigusakti ettepanek esitamata – Ettepanek, mille eesmärk on parandada rahvusvähemuste jaoks piiriülest kättesaadavust teiste liikmesriikide audiovisuaalsisule – Ilmne hindamisviga – Puudumine

   (ELTL artikkel 56; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/788; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13, põhjendus 104, artikli 2 lõige 1, artikli 3 lõige 1 ning artiklid 13, 14 ja 33)

   (vt punktid 129 ja 133–145)

Kokkuvõte

Üldkohus ei tühistanud komisjoni teatist, millega viimane keeldus võtmast meetmeid, mida taotleti Euroopa kodanikualgatusega „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“. Meetmed, mida liit on juba võtnud, et rõhutada piirkondlike või vähemuskeelte olulisust ning edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, on selle kodanikualgatuse eesmärkide saavutamiseks piisavad

Hageja Citizens’ Committee of the European Citizens’ Initiative „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ esitas Euroopa Komisjonile taotluse registreerida kavandatud Euroopa kodanikualgatus „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (edaspidi „kodanikualgatus“) ( 1 ).

Kavandatud kodanikualgatuse eesmärk oli kutsuda Euroopa Liitu üles võtma vastu rida akte, et parandada rahvus- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute kaitset ning edendada liidus kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Pärast seda, kui komisjon registreeris kavandatud kodanikualgatuse ( 2 ) ja selle toetuseks oli kogutud piisav arv allkirju, esitas hageja asjaomase kodanikualgatuse komisjonile. Euroopa Parlament võttis kodanikualgatuse kohta seisukoha ( 3 ) ja seejärel võttis komisjon 14. jaanuaril 2021 vastu teatise, ( 4 ) millega ta keeldus võtmast kodanikualgatusega taotletud meetmeid, mis olid loetletud üheksa ettepaneku seas muu hulgas järgmised:

– nõukogu soovitus kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta liidus (ettepanek 1);

– parlamendi ja nõukogu otsus või määrus, mille eesmärk on luua liidu rahastatav keelelise mitmekesisuse keskus piirkondlike ja vähemuskeelte valdkonnas, mis edendaks mitmekesisust kõigil tasanditel (ettepanek 3);

– liidu õigusaktide muutmine, et tagada kodakondsuseta isikute ja liidu kodanike ligilähedaselt võrdne kohtlemine (ettepanek 6);

– audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ( 5 ) muutmine, et tagada teenuste osutamise vabadus ja audiovisuaalsisu kättesaadavus piirkondades, kus elavad rahvusvähemused (ettepanek 8).

Üldkohus jättis oma kohtuotsusega rahuldamata hageja hagi, milles paluti tühistada komisjoni teatis. Kohtuasi andis Üldkohtule võimaluse esiteks täpsustada, et tingimusel, et on järgitud määrusest 2019/788 tulenevaid nõudeid, ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega pandud komisjonile kohustust korraldada sama arv koosolekuid iga kodanikualgatuse korraldajatega, ning teiseks kohaldada Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses Préfet du Gers ja Institut national de la statistique et des études économiques ( 6 ) järgitud lahendust, mis puudutab õigusi, mis on ainult liidu kodanikel.

Üldkohtu hinnang

Esimesena märkis Üldkohus, et komisjon täitis vaidlustatud teatise puhul põhjendamiskohustust. Võttes arvesse meetmeid, mida liidu institutsioonid on juba võtnud asjaomase kodanikualgatusega hõlmatud valdkondades, ja seda, et ta jälgib nende meetmete rakendamist, leidis komisjon, et selles etapis ei ole vaja ühtegi täiendavat õigusakti, et saavutada selle kodanikualgatusega taotletud eesmärke.

Teisena rõhutas Üldkohus, et vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele võib koosolekute arv, mida komisjon kodanikualgatuse korraldajatega korraldab, varieeruda sõltuvalt kodanikualgatuse laadist ja keerukusest, mistõttu ei ole komisjon kohustatud korraldama sama arvu koosolekuid iga kodanikualgatuse korraldajatega.

Kolmandana otsustas Üldkohus, et komisjon ei teinud ühtegi ilmset hindamisviga, kui ta analüüsis asjaomase kodanikualgatuse ettepanekuid 1, 3, 6 ja 8.

Mis puudutab ettepanekut 1, siis mainis komisjon vaidlustatud teatises õiguspäraselt Euroopa Nõukogu hartat ( 7 ), et põhjendada oma keeldumist võtta selles ettepanekus nimetatud meedet. Asjaolu, et liit ei ole selle harta osaline, ei tõenda, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kuna hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et liit viitab korrapäraselt kõnealusele tekstile kui õigusaktile, millega määratakse kindlaks piirkondlike ja vähemuskeelte edendamise ja kaitse suunised. Pealegi ei ole selles valdkonnas liidu tegevuse hindamisel kuidagi asjakohane, et mõni liikmesriik ei ole seda veel allkirjastanud või ratifitseerinud. Samuti ei saa komisjonilt nõuda, et ta võtaks kodanikualgatuse analüüsimisel arvesse üksnes liidu akte, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja kodanikualgatusega hõlmatud isikuid. Pealegi ei ole oluline, et akt eraldi võetuna ei võimalda täielikult saavutada kodanikualgatusega taotletud eesmärke, kui kõik vaidlustatud teatises komisjoni nimetatud aktid võivad koostoimes olla kaasatud nende eesmärkide saavutamisse.

Seoses ettepanekuga 3 leidis Üldkohus samuti, et komisjon asus õigesti seisukohale, et Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (edaspidi „ECML“) täidetavad ülesanded, taotletavad eesmärgid ja tegevused võivad aidata kaasa, et saavutada eesmärgid, mida on taotletud selle ettepanekuga ning milleks on teadlikkuse suurendamine piirkondlike või vähemuskeelte tähtsusest ja mitmekesisuse edendamine kõigil tasanditel.

Selles suhtes leidis komisjon vaidlustatud teatises õiguspäraselt, et teise rahvusvahelise organisatsiooniga koostöö säilitamine ja arendamine valdkondades, mis vastavad nendele valdkondadele, mille hageja soovis määrata keelelise mitmekesisuse keskuse pädevusse, see tähendab koostöö ECMLiga, millega on liitunud suurem osa liidu liikmesriikidest ja mis on tihedalt seotud Euroopa Nõukoguga, võib aidata kaasa ettepanekuga 3 kavandatud eesmärkide saavutamisele ning vältida töö ja vahendite dubleerimist.

Ettepaneku 6 suhtes tuletas Üldkohus meelde, et osas, milles selle ettepaneku eesmärk on kodakondsusega seotud õiguste laiendamine kodakondsuseta isikutele ja nende perekondadele, kes on elanud kogu elu oma päritoluriigis, on mõne liikmesriigi kodakondsuse omamine vältimatu eeldus selleks, et isik saaks omandada ja säilitada liidu kodaniku staatuse ning et tal oleksid kõik sellega kaasnevad õigused. Seega, kohaldades eespool viidatud kohtuotsust Préfet du Gers ja Institut national de la statistique et des études économiques, ei saa liidu kodaniku staatusega seotud õigusi laiendada isikutele, kellel ei ole mõne liikmesriigi kodakondsust. Peale selle asus komisjon õigesti seisukohale, et integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga ( 8 ) võetakse tõenäoliselt arvesse kodakondsuseta isikute vajadust olla paremini ühiskonda integreerunud tänu parematele tööhõive- ja haridusvõimalustele ning parematele sotsiaalsetele võimalustele.

Ettepaneku 8 kohta rõhutas Üldkohus, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv juba lihtsustab audiovisuaalmeedia teenuste, muu hulgas asjaomase liikmesriigi naaberliikmesriikidest pärineva audiovisuaalsisu kättesaadavust ja taasedastamist kogu liidus, ning seda keeltes, mis võivad pakkuda huvi rahvusvähemuste hulka kuuluvatele isikutele, kes elavad asjaomases liikmesriigis. Lisaks leidis komisjon õigesti, et selle direktiivi kohaldamise jälgimine võib aidata kaasa ühe eesmärgi saavutamisele, mida on taotletud selle ettepanekuga ning milleks on parandada eri päritolu ja eri keeltes audiovisuaalsisu kättesaadavust. Seega võis komisjon õiguspäraselt jõuda järeldusele, et ettepanekuga 8 taotletud eesmärgi saavutamiseks ei olnud eespool viidatud direktiivi kuidagi vaja muuta.

( 1 ) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT 2011, L 65, lk 1), mis tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. jaanuarist 2020 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrusega (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta (ELT 2019, L 130, lk 55).

( 2 ) Komisjoni 29. märtsi 2017. aasta otsus (EL) 2017/652, milles käsitletakse kavandatud kodanikualgatust „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (ELT 2017, L 92, lk 100).

( 3 ) Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon (2020)2846(RSP), P9_TA-PROV (2020)0370.

( 4 ) Komisjoni 14. jaanuari 2021. aasta teatis C(2021) 171 (final).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT 2010, L 95, lk 1).

( 6 ) 9. juuni 2022. aasta kohtuotsus Préfet du Gers ja Institut national de la statistique et des études économiques (C‑673/20, EU:C:2022:449).

( 7 ) Euroopa Nõukogu 5. novembri 1992. aasta Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta (European Treaty Series – nr 148).

( 8 ) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027“, COM(2020) 758 (final).