Kohtuasi C‑126/21

AO Nevinnomysskiy Azot
ja
AO Novomoskovskaya Aktsionernaya Kompania NAK „Azot“

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (viies koda laiendatud koosseisus) 5. juuli 2023. aasta otsus

Dumping – Venemaalt pärit ammooniumnitraadi import – Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud – Meetmete aegumise läbivaatamise taotlus – Määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõige 2 – Määruse 2016/1036 artikli 5 lõiked 3 ja 9 – Õigusaktides ettenähtud tähtaeg – Tõendite piisavus – Puuduste menetlus – Väljaspool õigusaktides ettenähtud tähtaega esitatud teave

1. Kohtumenetlus – Tõendite esitamine – Tähtaeg – Tõendite ja tõendite kogumise taotluste hilinenult esitamine – Tingimused – Tõendid, mis on esitatud kohtumenetluses vastuseks argumentidele, mille kostja esitas Üldkohtu esitatud kirjalikele küsimustele vastates – Vastuvõetavus

   (Üldkohtu kodukord, artikli 85 lõiked 2 ja 3 ning artikli 92 lõige 7)

   (vt punktid 18–25)

2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

   (vt punktid 29 ja 30)

3. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Tõlgendamine liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid arvestades – Määruse 2016/1036 tõlgendamine 1994. aasta dumpinguvastast lepingut (GATT) arvestades – WTO vaekogu antud tõlgenduste arvessevõtmine

   (1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe; 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping (1994. aasta dumpinguvastane leping), artikkel 2.2.1.1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, põhjendused 2, 3 ja 4 ning artikkel 5 ja artikli 11 lõige 2)

   (vt punktid 32–36)

4. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Meetmete aegumise läbivaatamise taotlus, mis on esitatud liidu tootjate poolt või nende nimel – Õigusaktides ettenähtud tähtaeg – Nõue esitada taotlus hiljemalt kolm kuud enne dumpinguvastaste meetmete aegumist – Läbivaatamise algatamise tingimuste hindamine komisjoni poolt – Tingimused – Taotlus, mis peab sisaldama piisavaid tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneb dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 11 lõige 2)

   (vt punktid 65–70, 72, 103, 104 ja 126)

5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Meetmete aegumise läbivaatamise taotlus, mis on esitatud liidu tootjate poolt või nende nimel – Õigusaktides ettenähtud tähtaeg – Nõue esitada taotlus hiljemalt kolm kuud enne dumpinguvastaste meetmete aegumist – Komisjoni võimalus küsida lisateavet pärast õigusaktides ettenähtud tähtaega – Piirid – Teave, mis võib üksnes täiendada või kinnitada õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul esitatud tõendeid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 11 lõige 2)

   (vt punktid 71 ja 73–77)

6. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Niisuguste meetmete läbivaatamismenetlus, mille kehtivus hakkab lõppema – Eristamine esialgsest uurimismenetlusest

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 5 lõiked 3 ja 9 ning artikli 11 lõige 5)

   (vt punktid 80–92 ja 101)

7. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse kindlaksmääramine – Prioriteetne element – Tavapärase kaubandustegevuse käigus kohaldatav hind – Dumpinguvastases alusmääruses sätestatud erandid – Normaalväärtuse kindlaksmääramise meetodite hierarhia

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1036, artikli 2 lõike 1 esimene ja teine lõik ning artikli 3 esimene lõik)

   (vt punktid 116–120)

Kokkuvõte

Pärast Venemaalt pärit ammooniumnitraadi (edaspidi „asjaomane toode“) impordi suhtes kohaldatavate dumpingumeetmete vahepealset läbivaatamist võttis Euroopa Komisjon 2018. aastal vastu rakendusmääruse 2018/1722, millega jäeti kehtima lõplik dumpinguvastane tollimaks selle impordi suhtes ( 1 ).

Fertilizers Europe, kes on Euroopa väetisetootjate liit, esitas 21. juunil 2019 komisjonile dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise taotluse määruse (EL) 2016/1036 ( 2 ) artikli 11 lõike 2 alusel (edaspidi „esialgne taotlus“). Komisjoni nõudel esitas ta 20. augustil 2019 lisateabe, mis lisati esialgse taotluse konsolideeritud versiooni.

Komisjon leidis, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ja alustas uurimist. Uurimise tulemusel otsustas komisjon pikendada asjaomaseid meetmeid viieks aastaks, võttes vastu rakendusmääruse (EL) 2020/2100, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit asjaomase toote impordi suhtes ( 3 ) (edaspidi „vaidlustatud määrus“).

AO Nevinnomysskiy Azot ja AO Novomoskovskaya Aktsionernaya Kompania NAK „Azot“ on kaks Venemaal asuvat asjaomase toote tootjat ja eksportijat, kes esitasid hagi vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Üldkohus rahuldas laiendatud koosseisus tehtud kohtuotsusega selle hagi, tühistades seega vaidlustatud määruse. Sel puhul esitas ta täpsustusi sellise dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise taotluse sisu kohta, mis on esitatud liidu tootjate poolt või nende nimel alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel, ja selle lisateabe olemuse kohta, mida kaebuse esitaja võib esitada asjaomaste dumpinguvastaste meetmete aegumise tähtaja möödumisele eelneva kolme kuu jooksul.

Üldkohtu hinnang

Hagejad väitsid hagi põhjenduseks nimelt, et komisjon algatas ekslikult meetmete aegumise läbivaatamise menetluse, kuigi selleks ei olnud piisavalt tõendeid, rikkudes seega alusmääruse artikli 11 lõike 2 nõudeid.

Nimetatud sättest nähtub, et läbivaatamise taotlus tuleb esitada liidu tootjate poolt või nende nimel hiljemalt kolm kuud enne dumpinguvastaste meetmete aegumise kuupäeva (edaspidi „õigusaktides ettenähtud tähtaeg“). Selleks et läbivaatamise algatamine oleks põhjendatud, peab see taotlus lisaks sisaldama hiljemalt nimetatud kuupäevaks piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine.

Üldkohus oli arvamusel, et õigusaktides ettenähtud tähtaja kohta nii määratletud nõuetel on kaks eesmärki. Esiteks aitab selline regulatsioon kaasa õiguslike olukordade kindluse tagamisele, võimaldades turul tegutsevatel ettevõtjatel õigeaegselt teada, kas dumpinguvastased meetmed jäävad kehtima. Teiseks võimaldab see komisjonil hinnata tõendeid nii, nagu need on õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul esitatud läbivaatamise taotluses, ning kontrollida nende piisavust ja asjakohasust enne selle otsustamist, kas läbivaatamine tuleb algatada või mitte. Selleks on tal lubatud saada või nõuda lisateavet pärast õigusaktides ettenähtud tähtaega ja asjaomaste dumpinguvastaste meetmete aegumise kuupäevale eelneva kolme kuu jooksul, mille lõpptulemuseks on taotluse konsolideeritud versioon. Sellegipoolest saab selline lisateave üksnes täiendada või kinnitada õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul esitatud piisavaid tõendeid, mistõttu ei saa olla nende puhul tegemist uute tõenditega ega nendega korvata õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul esitatud tõendite ebapiisavust.

Üldkohus otsustas seetõttu, et komisjon leidis ekslikult, et dumpinguvastaste meetmete aegumise kuupäevale eelnevad kolm kuud sisaldusid õigusaktides ettenähtud tähtajas, ning et tõendite piisavuse tingimus pidi olema täidetud üksnes ajaks, mil võeti otsus meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks.

Lõpuks asus Üldkohus seisukohale, et alusmääruse artikli 11 lõikele 2 nii antud tõlgendust ei sea kahtluse alla teised alusmääruse sätted, mis puudutavad menetlusi ja uurimiste läbiviimist ning mida kohaldatakse esialgse uurimise käigus, nagu määruse artikli 5 lõiked 3 ja 9.

Alusmääruse artikli 5 lõige 9, mille kohaselt komisjon algatab menetluse, „[k]ui ilmneb, et […] on piisav hulk tõendusmaterjali“ menetluse algatamiseks, on seotud esialgsete dumpinguvastaste uurimiste algatamist puudutavate tähtaegadega, mistõttu ei saa seda vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 5 kohaldada meetmete aegumise läbivaatamise menetlustele.

Mis puudutab alusmääruse artikli 5 lõiget 3, siis see käsitleb kaebuses esitatud tõendite täpsuse ja adekvaatsuse uurimist komisjoni poolt, et kindlaks teha, kas esialgse uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid. Miski nimetatud sättes ei viita sellele, et selles sätestatud tõendamiskriteeriume kohaldatakse muude menetluste kui esialgsete dumpinguvastaste uurimiste algatamise suhtes, ega ka sellele, et need kriteeriumid võivad olla kohaldatavad meetmete aegumise läbivaatamise uurimiste suhtes, mis algatatakse liidu tootjate poolt või nende nimel esitatud läbivaatamise taotluse alusel.

Neid kaalutlusi arvestades jõudis Üldkohus antud juhul järeldusele, et esialgne taotlus, mille Fertilizers Europe esitas õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, pidi täitma läbivaatamise taotluses sisalduvate tõendite piisavuse tingimust ning lisateabega, mis esitati pärast õigusaktides ettenähtud tähtaega, kuid dumpinguvastaste meetmete aegumise kuupäevale eelneva kolme kuu jooksul, sai üksnes täiendada või kinnitada neid tõendeid.

Üldkohus tõdes antud juhul, et esialgses taotluses dumpingumarginaali arvutamiseks esitatud tõendid ja lisateabes esitatud tõendid erinesid oluliselt. Nimelt, kui esimesed tuginesid arvestuslikule normaalväärtusele, siis lisateabes sisalduvad tõendid puudutasid normaalväärtust, mis on kindlaks määratud tegelike omamaiste hindade alusel Venemaa turul.

Sellest tuleneb, et lisateabes esitatud tõendeid, mis pealegi tuginesid erinevale arvutusmeetodile ja erinevatele andmetele ning ka erinevale õiguslikule alusele ja mis puudutasid erinevaid asjaolusid, ei saa seega pidada esialgses taotluses sisalduvate tõendite pelgaks selgitamiseks. Tegemist on uute tõenditega, mis oluliselt muutsid dumpingumarginaalide kindlakstegemist, nagu need marginaalid olid esialgses taotluses kindlaks määratud, ja muutsid esialgse taotluse põhisisu. Kuna need tõendid olid esitatud pärast õigusaktides ettenähtud tähtaja möödumist, ei saanud komisjon seega nendele tugineda selleks, et otsustada algatada meetmete aegumise läbivaatamine.

Vaidlustatud määruse kaalutlustest, algatamisteatest ja komisjoni seisukohtadest tuleneb aga sõnaselgelt, et vaidlustatud määrust ei saa tõlgendada nii, et sellest nähtub, et esialgne taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu jätkumine. Vaidlustatud määrusest tuleneb seevastu, et ilma lisateabes sisalduvate täpsustusteta, mis lisati esialgse taotluse konsolideeritud versiooni, ei oleks komisjon tingimata algatanud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist. Neil asjaoludel leidis Üldkohus, et nõuet, mille komisjon esitas menetlusse astujale selleks, et saada normaalväärtus, mis on kindlaks määratud tegelike omamaiste hindade alusel Venemaa turul, ei saa mõista nii, et selle eesmärk oli täiendada esialgses taotluses sisalduvaid tõendeid, kuna need põhinesid üksnes arvestuslikul normaalväärtusel, vaid nii, et selle eesmärk oli korvata teabe puudumist. Lisaks ei saa Üldkohus asendada enda hinnanguga esialgses taotluses sisalduvate tõendite piisavusele seda hinnangut, mille komisjon andis ning mis nähtub algatamisteatest ja vaidlustatud määrusest. Kuna tingimused läbivaatamise menetluse algatamise lubamiseks ei olnud seega täidetud, tuli vaidlustatud määrus alusmääruse artikli 11 lõike 2 rikkumise tõttu tühistada.

( 1 ) 14. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1722, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise alusel rakendusmäärust (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2018, L 287, lk 3).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21; edaspidi „alusmäärus“).

( 3 ) Komisjoni 15. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2100, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT 2020, L 425, lk 21).