Kohtuasi C‑402/21

Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid jt

versus

S
ja
Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State)

Euroopa Kohtu (teine koda) 9. veebruari 2023. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Otsus nr 1/80 – Artiklid 6 ja 7 – Türgi kodanikud, kes on juba integreerunud vastuvõtva liikmesriigi tööturule ja kellel on vastav elamisõigus – Liikmesriigi asutuste otsused, millega võetakse ära nende Türgi kodanike riigis elamise õigus, kes on elanud asjaomases liikmesriigis seaduslikult üle 20 aasta, põhjendusel et nad kujutavad endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile – Artikkel 13 – Standstill-tingimus – Artikkel 14 – Põhjendatus – Avaliku korraga seotud põhjused

1. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Isikute vaba liikumine – Töötajad – Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artiklis 13 ette nähtud standstill-tingimus – Kohaldamisala – Türgi kodanikud, kellel on selle otsuse artiklis 6 või artiklis 7 sätestatud õigused – Kaasaarvamine

   (EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artiklid 6, 7 ja 13)

   (vt punktid 53–56 ja 58–60 ning resolutsiooni punkt 1)

2. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Isikute vaba liikumine – Töötajad – Piirangud, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt – Ulatus – Liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad ära võtta selliste Türgi kodanike riigis elamise õiguse, kes kujutavad endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile – Põhjendatus – Tingimused – Proportsionaalsus – Selliste kodanike vahetu olukorra eelnev ja individuaalne hindamine

   (EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artiklid 6, 7 ja 13 ning artikli 14 lõige 1; nõukogu direktiiv 2003/109, artikkel 12)

   (vt punktid 66, 68–73, 75 ja 77 ning resolutsiooni punkt 2)

Kokkuvõte

Madalmaades võib välisriigi kodaniku tähtajatu elamisloa kehtetuks tunnistada muu hulgas põhjusel, et see isik on süüdi mõistetud sellise süüteo toimepanemises, mille eest on ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus, ning talle mõistetud karistuste kogukestus ületab teatud künnise. Kuni 2012. aastani oli elamisloa kehtetuks tunnistamine siiski keelatud, kui isik oli selles riigis seaduslikult elanud vähemalt 20 aastat. 2012. aasta juulis muudeti õigusnorme ja see keeld kaotati põhjendusel, et ühiskondlikud arusaamad avaliku korra kaitsest Madalmaades on muutunud ( 1 ).

Uutele õigusnormidele tuginedes tunnistas Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (justiits- ja julgeolekuküsimuste riigisekretär, Madalmaad) oma otsustega kehtetuks kolme Türgi kodaniku S‑i, E ja C – kes olid elanud Madalmaades seaduslikult üle 20 aasta – tähtajatud elamisload. Kehtetuks tunnistamist põhjendati sellega, et riigis elamise ajal oli neid korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud, süütegude raskus ja neile mõistetud karistuste tingimusteta täitmisele kuuluv osa ületasid nõutud künnise ning selline käitumine kujutas endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile.

S, E ja C esitasid nende otsuste peale kaebused rechtbank Den Haagile (Haagi esimese astme kohus, Madalmaad), kes jõudis erinevate tulemusteni küsimuses, kas kõnealustes kohtuvaidlustes on kohaldatav assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 ( 2 ) artikkel 13, mis kuulub kohaldamisele 1. detsembrist 1980. Selles sättes on ette nähtud standstill-tingimus, mis keelab liikmesriikidel kehtestada uusi piiranguid selliste töötajate ja nende pereliikmete tööturule pääsemise tingimuste osas, kes viibivad ja töötavad seaduslikult nende territooriumil. Otsuse nr 1/80 artikli 14 kohaselt võib aga tööhõivet ja töötajate vaba liikumist käsitlevate sätete kohaldamist piirata, kui see on põhjendatud muu hulgas avaliku korra seisukohalt.

Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), kellele esitati nendes menetlustes apellatsioonkaebused, otsustas küsida Euroopa Kohtult, milline on otsuse nr 1/80 artiklite 13 ja 14 kohaldamisala ja omavaheline suhe.

Euroopa Kohus kinnitas oma otsuses, et otsuse nr 1/80 artikkel 13 on kohaldatav Türgi kodanikele, kellel on juba selle otsuse alusel tööhõivet ja töötajate vaba liikumist puudutavad õigused. Lisaks täpsustas Euroopa Kohus, millistel tingimustel võib nende õiguste uus piirang, mida Türgi kodanikud saavad kõnealuse artikli 13 alusel vaidlustada, olla põhjendatud avaliku korra nõuetega otsuse nr 1/80 artikli 14 tähenduses.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena analüüsis Euroopa Kohus otsuse nr 1/80 artiklis 13 sätestatud standstill-tingimuse kohaldamisala. Ta tuletas meelde, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on sellel tingimusel vahetu õigusmõju ning seda tuleb tõlgendada laialt, võttes arvesse otsuse nr 1/80 eesmärki tagada töötajate vaba liikumine. Nimetatud otsuse eesmärgiga on nimelt vastuolus nii uus piirang, mis karmistab Türgi päritolu töötaja või tema pereliikmete kutsealase tegevuse alustamise tingimusi, kui ka piirang, mis juhul, kui Türgi päritolu töötajal või tema pereliikmetel on otsuse nr 1/80 artikli 6 või artikli 7 ( 3 ) alusel juba riigis töötamisega seotud õigused, piirab talle nende õigustega tagatud juurdepääsu palgalistele töökohtadele.

Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et liikmesriigi meetmed, mille eesmärk on määratleda Türgi kodanike olukorra õiguspärasuse kriteeriumid, võttes vastu või muutes eelkõige nende kodanike riigi territooriumil elamise tingimusi, võivad kujutada endast uusi piiranguid otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses.

Riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad puudutatud isikutelt ära võtta riigis elamise õigused, mis tulenevad otsuse nr 1/80 artiklitest 6 või 7, piiravad seega nende isikute õigust vabalt liikuda võrreldes vaba liikumise õigusega, mis neil otsuse jõustumisel oli, ning kujutavad endast seega uut piirangut selle otsuse artikli 13 tähenduses. Järelikult võivad asjaomased Türgi kodanikud sellele sättele tugineda.

Teisena käsitles Euroopa Kohus otsuse nr 1/80 artiklite 13 ja 14 omavahelist suhet. Ta rõhutas, et artiklis 14 sätestatud avaliku korra nõuetest tingitud erand keelust kehtestada „uusi piiranguid“ rikub töötajate vaba liikumist ja seda tuleb seega tõlgendada kitsalt. Lisaks peavad neid nõudeid puudutavad liikmesriigi meetmed olema sobivad taotletava avaliku korra kaitse eesmärgi saavutamiseks ega või minna kaugemale selle saavutamiseks vajalikust.

Kõnealuse artikli 14 kohaldamisel Türgi kodanike puhul, kes nagu S, E ja C on elanud vastuvõtvas liikmesriigis üle kümne aasta, viitas Euroopa Kohus pealegi direktiivi 2003/109 ( 4 ) artiklile 12 seoses pikaajaliste elanike kaitsega. Nimelt eeldavad selliseid elanikke puudutavad meetmed, mida põhjendatakse avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustega, et liikmesriigi asutused hindavad igal üksikjuhul proportsionaalsuse põhimõtet ja puudutatud isiku põhiõigusi järgides, kas tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile.

Neid asjaolusid arvestades sedastas Euroopa Kohus, et kõnealune seadusandlik meede on hõlmatud Madalmaade asutustele otsuse nr 1/80 artiklis 14 antud kaalutlusõigusega. Viide muutunud ühiskondlikele arusaamadele ja avaliku korra kaalutlustega seotud põhjendus ei ole iseenesest siiski piisavad, et sellist meedet põhjendada. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab otsusega nr 1/80 antud õigusi arvesse võttes lisaks hindama, kas see meede on sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale selle saavutamiseks vajalikust ning kas see näeb ette asjaomase Türgi päritolu töötaja vahetu olukorra eelneva ja individuaalse hindamise.

( 1 ) 26. märtsi 2012. aasta määrus, millega muudeti 2000. aasta välismaalaste määrust seoses libiseva skaala karmistamisega (Besluit houdende wijziging van het Vreemdelingenbesluit 2000 in verband met aanscherping van de glijdende schaal) (Stb. 2012, nr 158).

( 2 ) Assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsus nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel.

( 3 ) Otsuse nr 1/80 artiklites 6 ja 7 on ette nähtud vastavalt Türgi päritolu töötajate ja nende pereliikmete, kellele on antud luba nende juurde elama asuda, tööhõivet puudutavad õigused.

( 4 ) Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).