Kohtuasi C‑100/21

QB

versus

Mercedes-Benz Group AG, varem Daimler AG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Ravensburg)

Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. märtsi 2023. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Mootorsõidukite tüübikinnitus – Direktiiv 2007/46/EÜ – Artikli 18 lõige 1 – Artikli 26 lõige 1 – Artikkel 46 – Määrus (EÜ) nr 715/2007 – Artikli 5 lõige 2 – Mootorsõidukid – Diiselmootor – Saasteainete heitkogused – Heitgaasi tagastusklapp – Lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguste vähendamine, mis on piiratud „temperatuurivahemikuga“ – Katkestusseade – Ebaseadusliku katkestusseadmega varustatud sõiduki konkreetse ostja huvide kaitse – Õigus saada hüvitist sõiduki tootja poolt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva vastutuse alusel – Hüvitise arvutamise meetod – Tõhususe põhimõte – ELTL artikkel 267 – Vastuvõetavus – Euroopa Kohtusse pöördumine ainukohtuniku poolt

1. Õigusaktide ühtlustamine – Mootorsõidukid – Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmed – Määrus nr 715/2007 – Katkestusseade – Mõiste – Seade, mis sõltuvalt välistemperatuurist ja liiklemiskõrgusest vähendab asjaomaste sõidukite heitgaasi tagastussüsteemi tõhusust sõidukite tavapärasel töötamisel ja kasutamisel – Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 715/2007, artikli 3 punkt 10, artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 1)

   (vt punkt 58)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Mootorsõidukid – Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmed – Direktiiv 2007/46 – Määrus nr 715/2007 – Tootjate kohustused seoses tüübikinnitusega – Keeld kasutada katkestusseadmeid, mis vähendavad saastekontrollisüsteemide tõhusust – Erandid – Mootori kaitsmine kahju või õnnetusjuhtumi eest ja sõiduki ohutu kasutamine – Ulatus – Seade, mis sõltuvalt välistemperatuurist ja liiklemiskõrgusest vähendab sõidukite heitgaasi tagastussüsteemi tõhusust nende tavapärasel töötamisel ja kasutamisel – Välistamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 715/2007, artikli 5 lõike 2 punkt a)

   (vt punktid 60–66)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Mootorsõidukid – Väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmed – Direktiiv 2007/46 – Määrus nr 715/2007 – Kaitstavad huvid – Mõiste – Ostja spetsiifilised huvid – Hõlmamine – Tootjate selle kohustuse rikkumine, mille kohaselt nad peavad turule viima nõuetele vastavaid sõidukeid – Õigus saada hüvitist ostjale tekitatud kahju eest – Hüvitise saamise kord – Tõhususe põhimõtte, kahju piisava hüvitamise põhimõtte ja alusetu rikastumise keelu järgimine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 715/2007, artikli 5 lõige 2 ja artikli 13 lõige 1)

   (vt punktid 78–85 ja 88–96 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

QB ostis 2014. aastal ühelt edasimüüjalt kasutatud sõiduauto Mercedes-Benz C 220 CDI, mis oli varustatud Euro 5 põlvkonna diiselmootoriga. Sõiduk, mille oli turule viinud autotootja Mercedes-Benz Group AG (varem Daimler AG), registreeriti esimest korda 2013. aastal. Kõnealusele sõidukile oli paigaldatud mootori juhtimistarkvara, mis vähendas heitgaasitagastuse määra, kui välistemperatuur oli allpool teatud künnist, ning selle tagajärjel suurenesid lämmastikoksiidide (NOx) heitkogused. Seega toimus heitgaasitagastus täistõhususega üksnes juhul, kui välistemperatuur ei langenud alla seda künnist.

QB esitas Landgericht Ravensburgile (Ravensburgi esimese astme kohus, Saksamaa), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, hagi selle kahju hüvitamise nõudes, mille Mercedes-Benz Group talle väidetavalt tekitas, kui ta varustas kõnealuse sõiduki katkestusseadmetega, mis on keelatud vastavalt mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevale määrusele ( 1 ).

Meenutuseks: selle määruse eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja täpsemalt vähendada diiselmootoriga sõidukite NOx heitkoguseid oluliselt, et parandada õhu kvaliteeti ja järgida saaste piirnorme ( 2 ). Määruses on „katkestusseade“ määratletud kui „konstruktsioonielement, mille abil mõõdetakse temperatuuri, sõiduki kiirust, mootori pöörlemiskiirust, ülekandemehhanismi, sisselasketorustiku rõhku või muid parameetreid, mis aktiveerivad, muudavad, lükkavad edasi või deaktiveerivad saastekontrollisüsteemi mis tahes osade toimet, vähendades nii saastekontrollisüsteemi tõhusust olukorras, mis võib kergesti tekkida sõiduki tavapärasel töötamisel ning kasutamisel“ ( 3 ). Peale selle sisaldas direktiiv, millega kehtestati raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta, selle põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis ( 4 ) haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele, nimetatud sõidukite süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele, eesmärgiga hõlbustada nende registreerimist, müüki ja kasutuselevõtmist liidu piires ( 5 ).

Saksa õiguses kehtivate õigusnormide kohaselt eeldab hüvitise saamise õiguse kasutamine liidu õigusega vastuolus oleva sõiduauto konkreetse ostja poolt, et on rikutud seadust, mis kaitseb teist isikut ( 6 ). Seetõttu otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus küsida Euroopa Kohtult, kas esiteks raamdirektiivi ( 7 ) ja teiseks mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse ( 8 ) sätted, mis on käesoleval juhul asjakohased, kaitsevad lisaks üldistele huvidele ka mootorsõiduki konkreetse ostja spetsiifilisi huve sõiduki tootja suhtes, kui sõiduk on varustatud katkestusseadmega, mis on selle määruse kohaselt keelatud. Lisaks soovis ta teada, kas keelatud katkestusseadmega varustatud sõiduki ostjale kahju hüvitamisel on liidu õigusega vastuolus see, kui tagastatavast sõiduki ostuhinnast arvatakse maha sõiduki tegelikust kasutamisest saadud kasu, ning kui see ei ole vastuolus, siis kas liidu õigusega on vastuolus see, kui kasu suurus arvutatakse sõiduki ostuhinna täissumma alusel.

Euroopa Kohtu suurkoda tegi olulisi täpsustusi küsimuses, mis puudutab selliste sõidukite omandajate õigust hüvitisele, mille mootor on varustatud ebaseadusliku katkestusseadmega, mille eesmärk on vähendada NOx saasteainete heitkoguste kontrollisüsteemi tõhusust.

Euroopa Kohtu hinnang

Sissejuhatuseks märkis Euroopa Kohus, et esiteks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne tema kohtupraktikat silmas pidades vajaduse korral otsustada, kas QB ostetud sõidukile paigaldatud tarkvara kujutab endast „katkestusseadet“ mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse tähenduses.

Teiseks tuletas ta meelde, et keelust kasutada katkestusseadmeid, mis vähendavad saastekontrollisüsteemide tõhusust, on kolm erandit, millest ainsana on kõnealusel juhul asjakohane see, mis puudutab juhtumit, kui „seade on vajalik mootori kaitsmiseks kahju või õnnetusjuhtumi eest ning sõiduki ohutuks kasutamiseks“ ( 9 ). Selleks, et katkestusseade oleks põhjendatud, peab see seade kitsalt vastama vajadusele vältida vahetuid riske mootorile kahju või õnnetusjuhtumi näol, mis on nii tõsised, et need tekitavad konkreetse ohu selle seadmega varustatud sõidukiga sõitmisel. Lisaks oleks katkestusseade, mis peaks tavapärastel liiklustingimustel toimima suurema osa aasta vältel, et mootor oleks kaitstud kahju või õnnetusjuhtumi eest ja et sõiduki ohutu kasutamine oleks tagatud, ilmselgelt vastuolus keskkonnakaitse eesmärgiga, mida selle määrusega taotletakse, mistõttu ei saa see olla põhjendatud. Ka sellega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne anda faktidele hinnang, mis on vajalik nende tingimuste kohaldamiseks.

Esimesena leidis Euroopa Kohus, et raamdirektiivi ja mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse asjakohased sätted nende koostoimes kaitsevad lisaks üldistele huvidele ka mootorsõiduki konkreetse ostja spetsiifilisi huve sõiduki tootja suhtes, kui sõiduk on varustatud katkestusseadmega, mis on määruse sätete kohaselt keelatud.

Euroopa Kohus tuletas nimelt meelde, et keeld kasutada katkestusseadmeid, mis vähendavad saastekontrollisüsteemide tõhusust, taotleb üldist eesmärki tagada keskkonnakaitse kõrge tase ning just seda üldist eesmärki teenib tootjate kohustus anda tarbijatele ja kasutajatele ostuotsuste tegemise ajal objektiivset ja täpset teavet sõidukite suurema või väiksema saastavuse kohta. Lisaks peab raamdirektiivi kohaldamisalasse kuuluvatel sõidukitel olema tüübikinnitus ja selle kinnituse võib anda üksnes juhul, kui kõnealune sõidukitüüp vastab mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse sätetele, eelkõige heitmeid käsitlevatele sätetele.

Euroopa Kohus märkis aga veel, et raamdirektiivist nähtub, et lisaks EÜ tüübikinnitusega seotud nõuetele, mida tootjad peavad järgima, on nad samuti kohustatud väljastama konkreetsele sõiduki ostjale vastavustunnistuse. Vastavalt raamdirektiivile on see tunnistus sõiduki registreerimiseks ja müümiseks või kasutuselevõtmiseks kohustuslik. Lisaks peavad raamdirektiivis ette nähtud sanktsioonid tagama, et sõiduki ostja saab vastavustunnistuse, mis võimaldab tal sõiduki mis tahes liikmesriigis registreerida ilma täiendavaid tehnilisi dokumente esitamata. Ostja võib seega põhjendatult eeldada, et mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevat määrust on järgitud. Euroopa Kohus järeldas sellest, et raamdirektiiviga koostoimes mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määrusega on loodud autotootja ja mootorsõiduki konkreetse ostja vahel otsene seos, et tagada viimasele sõiduki vastavus asjakohastele liidu õigusnormidele.

Sellega seoses tõdes Euroopa Kohus, et ei ole välistatud, et sõidukitüübile, mis on hõlmatud EÜ tüübikinnitusega, mis võimaldab seda sõidukit teeliikluses kasutada, annab tüübikinnituse valdkonnas pädev asutus alguses tüübikinnituse ilma, et talle oleks kõnealuse tarkvara olemasolust teatatud. Raamdirektiivis on ette nähtud olukord, kus see, et sõiduki konstruktsiooni osa on näiteks mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse nõuete suhtes ebaseaduslik, avastatakse alles pärast tüübikinnituse andmist. Järelikult võib mootorsõidukile paigaldatud katkestusseadme ebaseaduslikkus, mis avastatakse pärast sõidukile EÜ tüübikinnituse andmist, seada kahtluse alla selle tüübikinnituse kehtivuse ja sellest tulenevalt selle vastavustunnistuse kehtivuse, mis peaks tõendama, et see tüübikinnituse saanud seeriasse kuuluv sõiduk vastas tootmise ajal kõigile õigustloovate aktide nõuetele. Niisugune ebaseaduslikkus tekitab seega muu hulgas ebakindluse seoses võimalusega sõiduk registreerida, müüa või kasutusele võtta ning lõpptulemusena kahjustab keelatud katkestusseadmega varustatud sõiduki ostjat.

Teisena, vastuseks küsimusele, kas liidu õigust tuleb sisuliselt tõlgendada nii, et selle kahju hüvitamisel, mis on tekitatud keelatud katkestusseadmega varustatud sõiduki ostjale, on liidu õigusega vastuolus see, kui tagastatavast sõiduki ostuhinnast arvatakse maha sõiduki tegelikust kasutamisest saadud kasu, ning kui see ei ole vastuolus, siis kas liidu õigusega on vastuolus see, kui kasu suurus arvutatakse sõiduki ostuhinna täissumma alusel, leidis Euroopa Kohus, et kuna puuduvad vastavasisulised liidu õigusnormid, tuleb asjaomase liikmesriigi õiguses kindlaks määrata sätted, mis reguleerivad selle kahju hüvitamist, mis on sellise seadmega varustatud sõiduki ostjale tegelikult tekitatud, tingimusel, et hüvitis on tekkinud kahjuga vastavuses.

Nimelt esiteks tuletas Euroopa Kohus meelde tõlgendust, milleni ta oli jõudnud ja mille kohaselt kaitseb raamdirektiiv mootorsõiduki konkreetse ostja spetsiifilisi huve sõiduki tootja suhtes, kui sõiduk on varustatud keelatud katkestusseadmega, mistõttu on ostjal õigus sellele, et nimetatud sõiduk ei oleks sellise seadmega varustatud. Teiseks rõhutas kohus, et raamdirektiivis ja mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevas määruses on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kindlaks määrama sanktsioonid, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning mida kohaldatakse nende õigusaktide sätete eiramise korral. Järelikult on liikmesriigid kohustatud ette nägema, et keelatud katkestusseadmega varustatud mootorsõiduki ostjal on õigus saada sõiduki tootjalt hüvitist. Sellise hüvitise saamise korra kindlaksmääramine on muidugi iga liikmesriigi ülesanne. Euroopa Kohus täpsustas siiski, et tõhususe põhimõttega ei oleks kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis muudavad mootorsõiduki ostja jaoks praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks saada piisavat hüvitist kahju eest, mis tekitati talle seeläbi, et sõiduki tootja rikkus keeldu kasutada katkestusseadmeid. Seda silmas pidades tuletas Euroopa Kohus meelde, et kohtud võivad põhjendatult kontrollida, et liidu õiguskorraga tagatud õiguste kaitse ei tooks endaga kaasa alusetut rikastumist. Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas asjaomase sõiduki tegelikust kasutamisest saadud kasu mahaarvamine tagab ostjale piisava hüvitise, tingimusel, et on tõendatud, et viimasele tekkis kahju seoses tema sõidukisse keelatud katkestusseadme paigaldamisega.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT 2007, L 171, lk 1), täpsemalt määruse artikli 5 lõike 2 kohaselt.

( 2 ) Mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse põhjendused 1 ja 6.

( 3 ) Mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse artikli 3 punkt 10.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT 2007, L 263, lk 1), mida on muudetud komisjoni 7. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 385/2009 (ELT 2009, L 118, lk 13) (edaspidi „raamdirektiiv“).

( 5 ) Raamdirektiivi artikkel 1.

( 6 ) Tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch) § 823 lõige 2.

( 7 ) Nimelt raamdirektiivi artikli 18 lõige 1, artikli 26 lõige 1 ja artikkel 46.

( 8 ) Nimelt mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse artikli 5 lõike 2 punkt a.

( 9 ) Erand, mis sisaldub mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis a.