Kohtuasi T‑752/20

International Management Group (IMG)

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (seitsmes koda) 28. juuni 2023. aasta otsus

Lepinguväline vastutus – OLAFi juurdlused – Infoleke pressi – Varaline ja mittevaraline kahju – Põhjuslik seos – Infolekke süükspandavus – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Õiguslike arvamuste konfidentsiaalsus

1. Kahju hüvitamise hagi – Vastuvõetavus – Vastuvõetavuse küsimust lahendamata hagi sisulistel põhjustel rahuldamata jätmine – Liidu kohtu kaalutlusõigus

   (ELTL artikkel 268 ja artikli 340 teine lõik)

   (vt punktid 23 ja 24)

2. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumuleeruvad tingimused – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise hagi tervikuna rahuldamata jätmine

   (ELTL artikli 340 teine lõik)

   (vt punktid 25 ja 26)

3. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Mõiste – Tõendamiskoormis

   (ELTL artikli 340 teine lõik)

   (vt punkt 33)

4. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Hagejal lasuv tõendamiskoormis – Piirid – Kahju, mille tekkimisel on mitu võimalikku põhjust – Kahju põhjuste väljaselgitamiseks kõige paremaid võimalusi omav institutsioon

   (ELTL artikli 340 teine lõik)

   (vt punktid 48 ja 49)

5. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu institutsioonide tegevusetus – Komisjoni poolt niisuguse teate avaldamata jätmine, milles ta oleks mõistnud avalikult hukka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruande lekke ajakirjandusse, mis oleks teinud lõpu valeteabe levikule ja valeteabe parandanud – Hoolitsemiskohustus – Mittekohaldatavus

   (ELTL artikli 340 teine lõik)

   (vt punktid 71–73)

6. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Liidu institutsioonide tegevusetus – Komisjoni poolt niisuguse teate avaldamata jätmine, milles ta oleks mõistnud avalikult hukka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruande lekke ajakirjandusse, mis oleks teinud lõpu valeteabe levikule ja valeteabe parandanud – Hoolsuskohustuse rikkumine – Nõue, et täitmata oleks jäetud õigusaktist tulenev tegutsemiskohustus – Puudumine – Komisjoni poolt tema kaalutlusõiguse piiride selge ja raske rikkumine – Puudumine

   (ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2013)

   (vt punktid 76–80, 83, 84, 87–101)

7. Kohtumenetlus – Institutsiooni sisedokumentide toimikust eemaldamise taotlus – Institutsiooni õigustalituse arvamus – Läbipaistvus kui ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab dokumentide avaldamist – Puudumine – Õiguslik arvamus, millel puudub seos seadusandliku menetlusega ja mis võimaldab teenida hageja enda huve – Toimikust eemaldamine

   (ELL artikli 1 teine lõik ja artikli 10 lõige 3; ELTL artikli 15 lõige 1 ja artikli 298 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

   (vt punktid 116–123)

Kokkuvõte

Põhikirja kohaselt on International Management Group (IMG) asutatud rahvusvahelise organisatsioonina, mille eesmärk on olla üksuseks, mille kaudu saavad eri riigid osaleda Bosnia ja Hertsegoviina ülesehitamisel. Oma tegevuse käigus, mis aja jooksul oli laienenud, sõlmis IMG Euroopa Komisjoniga mitu lepingut, seda eelkõige liidu finantseeskirjades ette nähtud Euroopa Liidu eelarve täitmise korra alusel, mida nimetatakse „kaudseks või ühiseks eelarve täitmiseks“.

Hageja õiguslikku staatust puudutava uurimise tulemusel koostas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) 9. detsembril 2014 lõpparuande, milles ta leidis, et hageja ei ole „rahvusvaheline organisatsioon“ liidu finantseeskirjade tähenduses ja tal ei pruugi isegi olla iseseisvat õigusvõimet.

OLAFi aruanne edastati veidi aega pärast selle koostamist õigusnormides nõutud adressaatidele, nimelt pädevatele riigisisestele asutustele ja komisjonile. Seejärel lekkis selle sisu ajakirjandusse. Aruande sisu kajastav teave avaldati 13. veebruaril 2015 ajakirjas Der Spiegel ning aruanne avaldati 11. detsembril 2015 ajalehe New Europe veebisaidil. Komisjoni uurimine ei võimaldanud kindlaks teha selle lekke allikat.

Hageja esitas hagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, leides, et tema kahju oli tekkinud pärast OLAFi aruande ajakirjandusse lekkimist komisjoni ja OLAFi õigusvastase käitumise tõttu.

Üldkohus jättis hagi rahuldamata, täpsustades tingimusi, mis peavad olema täidetud, et saaks tuvastada isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise liidu institutsiooni tegevusetuse tõttu, ning seda, milline on sellises olukorras hoolsuskohustuse ulatus, eelkõige küsimust, kuidas peab tegutsema liidu institutsioon juhul, kui ajakirjandusse on lekkinud dokument, mille konfidentsiaalsuse ta pidi tagama.

Üldkohtu hinnang

Oma kohtuotsuses tuvastas Üldkohus, et puudub hageja väidetud õigusvastasus, mis oleks põhinenud komisjoni poolt hoolsus- ja hoolitsemiskohustuse rikkumisel ja seisnenuks komisjoni tegevusetuses, sest ta ei mõistnud avalikult hukka OLAFi aruande leket ajakirjandusse ega teinud lõppu sellest lekkest tingitud valeteabe levitamisele ega parandanud seda teavet.

Hoolitsemiskohustuse osas leidis Üldkohus, et see puudutab konkreetselt liidu institutsioonide kohustusi oma ametnike ja muude teenistujate suhtes, hõlmates muu hulgas nende individuaalsete huvidega arvestamist. Kuid käesolev kohtuasi ei puuduta liidu administratsiooni ja mõne tema ametniku või teenistuja vahelisi suhteid. Järelikult ei ole hoolitsemiskohustus käesolevas asjas kohaldatav.

Mis puudutab hoolsuskohustuse rikkumist, siis kõigepealt meenutas Üldkohus esiteks, et liidu lepinguväline vastutus tekib vaid siis, kui isik, kes leiab, et talle on kahju tekitatud, tõendab isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise olemasolu. Eelkõige sõltub see piisavalt selge rikkumise nõue seda reeglit väidetavalt rikkunud liidu institutsiooni, organi või asutuse kaalutlusõigusest ja küsimusest, kas see institutsioon, organ või asutus on ilmselgelt ja raskelt rikkunud oma kaalutlusõiguse piire, võttes muu hulgas arvesse nimetatud õigusnormi selguse ja täpsuse astet, sellest tuleneda võivaid tõlgendamise või hindamise raskusi ning lahendatava olukorra keerukust. Teiseks võib liidu institutsiooni tegevusetuse tõttu liidu vastutus tekkida ainult siis, kui institutsioon on rikkunud mõnest liidu õigusnormist tulenevat seadusjärgset tegutsemiskohustust.

Üldkohus järeldas eeltoodust, et selle küsimuse analüüsimisel, kas institutsioon on oma tegevusetusega toime pannud isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise, tuleb kindlaks teha, kas on täidetud kolm tingimust: kas esiteks esineb seadusjärgne tegutsemiskohustus, kas teiseks on liidu institutsioonil, organil või asutusel kaalutlusõigus ning kas kolmandaks on institutsioon selgelt rikkunud oma kaalutlusõiguse piire.

Üldkohus märkis, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et komisjonil oli seadusest tulenev tegutsemiskohustus. Selles kontekstis märkis ta, et hoolsuskohustuse rikkumine, millele hageja viitab, on lahutamatult seotud määrusega nr 883/2013 ( 1 ) ning selle määruse kohaselt on komisjon kohustatud tagama OLAFi juurdluste konfidentsiaalsuse. Kuid hoolimata sellest kohustusest ei saa siiski hoolsuskohustus, mida komisjon peab täitma, tekitada talle – juhul, kui ta ei ole kõnealust kohustust rikkunud, mis tähendab, et talle ei saa süüks panna OLAFi aruande ajakirjandusele lekkimist – niisugust tegutsemiskohustust, mis seisneb selles, et ta peab juurdluse kohta teabe ajakirjandusele lekkimise hukka mõistma ja avaldatud teabe tõelevastavust eitama. Hoolsuskohustusel ei ole nimelt sellist ulatust, mille hageja sellele omistab. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine – mille süükspandavust komisjonile ei ole aga tõendatud – on selle aruande lekitamine ajakirjandusse, mitte tegevusetus, mida hageja komisjonile ette heidab.

Üldkohus lisas, et isegi kui eeldada, et komisjonil oli tulenevalt hoolsuskohustusest seadusjärgne tegutsemiskohustus, ei saa asuda seisukohale, et hoolsuskohustuse rikkumine, mille hageja väidab olevat toime pandud, on käsitatav isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumisena.

Selle kohta täpsustas ta, et kui selline kohustus eksisteeriks, tuleks hoolsuskohustust tõlgendada nii, et juhul, kui tegemist on konfidentsiaalse dokumendi lekkimisega ja ei ole tõendatud, et selle lekke põhjustaja on asjaomane institutsioon, oleks sel institutsioonil kohustus mitte suurendada konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tekkida võivat kahju.

Kuid kohustust tegutseda selleks, et ei suureneks kahju, mida tekitab talle mitte süüks pandav konfidentsiaalsuskohutuse rikkumine, määrusest nr 883/2013 ei tulene. Nähes nimelt ette, et asjaomased institutsioonid tagavad OLAFi juurdluste konfidentsiaalsuse, kehtestab see määrus nendele institutsioonidele kohustuse tagada, et OLAFi juurdluste sisu jääks konfidentsiaalseks. Seevastu ei pane see määrus juhul, kui konfidentsiaalsust ei ole järgitud, kuid avalikukstuleku allikas ei ole pärit asjaomase institutsiooni seest, institutsioonile kohustust mõista infoleke hukka, lõpetada asjaomase teabe levitamine või parandada teavet, mis on väidetavalt ebaõige. Selliseid kohustusi ei saa pidada hõlmatuks kohustusega tagada OLAFi juurdluste konfidentsiaalsus. Nimelt on ühelt poolt – kuna seda konfidentsiaalsust on rikutud – komisjoni kohustus tagada selle järgimine kaotanud oma sisu. Teiselt poolt ületab esiteks võimalik lekke hukkamõistmise vajadus kohustust, milleks on ainult tagada konfidentsiaalsus; teiseks on komisjonil sellisel juhul võimatu lõpetada sellest lekkest tulenevat OLAFi aruande levikut ajakirjanduse kaudu, ja kolmandaks juhul, kui levitatav teatav teave on ekslik, ei taasta selle parandamine konfidentsiaalsust, mis on lõplikult kadunud.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT 2013, L 248, lk 1).