Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62020TJ0609

    Üldkohtu otsus (kümnes koda), 29.6.2022 (Väljavõtted).
    LA International Cooperation Srl versus Euroopa Komisjon.
    Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – OLAFi uurimine – Komisjoni otsus halduskaristuse määramise kohta – Liidu üldeelarvest rahastatavate hangete ja toetuste menetlustest neljaks aastaks kõrvalejätmine – Varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi kandmine – Finantsmäärus – Täielik pädevus – Karistuse proportsionaalsus.
    Kohtuasi T-609/20.

    Court reports – general – 'Information on unpublished decisions' section

    ECLI identifier: ECLI:EU:T:2022:407

    Kohtuasi T‑609/20

    LA International Cooperation Srl

    versus

    Euroopa Komisjon

    Üldkohtu (kümnes koda) 29. juuni 2022. aasta otsus

    Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – OLAFi uurimine – Komisjoni otsus halduskaristuse määramise kohta – Liidu üldeelarvest rahastatavate hangete ja toetuste menetlustest neljaks aastaks kõrvalejätmine – Varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi kandmine – Finantsmäärus – Täielik pädevus – Karistuse proportsionaalsus

    1. Euroopa Liidu eelarve – Finantsmäärus – Halduskaristused, mille komisjon võib määrata – Ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine ja toetuste andmine – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Ulatus

      (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 966/2012, muudetud määrusega 2015/1929, artikli 108 lõige 11)

      (vt punkt 157)

    2. Euroopa Liidu eelarve – Finantsmäärus – Halduskaristused, mille komisjon võib määrata – Ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine ja toetuste andmine – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Ettevõtjale määratud karistuse kindlaksmääramisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Kergendavad asjaolud – Rahuldamata jätmine

      (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 966/2012, muudetud määrusega 2015/1929, artikli 106 lõige 3 ja artikli 108 lõige 11)

      (vt punktid 156, 158, 161, 163 ja 164)

    Kokkuvõte

    Määruse nr 1085/2006 ( 1 ) kohaselt toetab Euroopa Liit ühinemiseelse abiga hõlmatud riike, nende hulgas Põhja-Makedoonia Vabariiki, et nad saaksid järk-järgult oma standardid ja poliitikad vastavusse viia. Selle riigi abistamiseks mõeldud kahe riikliku programmi raames sõlmiti hagejaga, LA International Cooperation Srl-ga, 2013. ja 2015. aastal kaks lepingut.

    Pärast uurimist ja vastavalt Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) lõpparuandele, mis käsitles hageja poolt 2012. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta jaanuarini toime pandud pettuse ja korruptsiooni võimalikke tehiolusid, andis asja menetlev ametiasutus ( 2 ) soovituse. Seda arvesse võttes tegi Euroopa Komisjon otsuse, millega muu hulgas jäeti hageja neljaks aastaks kõrvale liidu üldeelarvest rahastatavate hankelepingute sõlmimise ja toetuste andmise menetlustest ( 3 ) ning Euroopa arengufondidest ( 4 ) rahaliste vahendite eraldamise menetlustest.

    Üldkohus, kellele esitati komisjoni otsuse peale tühistamishagi, teostas esimest korda oma täielikku pädevust kontrollida komisjoni kehtestatud karistusi ( 5 ). Ta hindas ka seda, kas komisjoni otsustatud kõrvalejätmise neljaaastane kestus on sobiv ja proportsionaalne.

    Üldkohtu hinnang

    Üldkohus märkis, et lisaks pelgale õiguspärasuse kontrollile on tal täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega hankija jätab ettevõtja menetlusest kõrvale ja/või määrab ettevõtjale rahalise karistuse, sealhulgas otsused, millega lühendatakse või pikendatakse kõrvalejätmise kestust ja/või tühistatakse määratud rahaline karistus või vähendatakse või suurendatakse seda.

    Üldkohus hindas, kas kõnealuse kõrvalejätmise kestuse puhul võeti arvesse hageja viidatud kergendavaid asjaolusid, see tähendab tema head koostööd uurimise käigus ja seejärel tema võetud ümberkorraldusmeetmeid.

    Esiteks märkis Üldkohus, et hankija, kes ettevõtja menetlusest kõrvale jätab, peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning võtma sellega seoses arvesse muu hulgas olukorra tõsidust, kestust, võimalikku korduvust, tahtlust või hooletuse raskusastet või mis tahes muud kergendavat asjaolu, nagu selle ettevõtja koostöö ja tema panus uurimisse.

    Teiseks sedastas ta, et hageja toime pandud korruptsioon ja ametialaste käitumisreeglite raske rikkumine on oma olemuselt väga rasked. Arvesse tuleb võtta nii asjaolude endi tõsidust kui ka nende mõju liidu finantshuvidele.

    Kolmandaks leidis ta, et hageja viidatud asjaolud tema väga hea ja igakülgse koostöö kohta kohapealsete kontrollide käigus on siiski tõendatud. Üldkohus täpsustas siiski, et hagejal oli kohustus teha OLAFiga koostööd ning käesolevas asjas saab tema käitumisel olla vaid väike mõju karistuse raskusele, võttes arvesse asjaomaste asjaolude tõsidust.

    Neljandaks otsustas Üldkohus jätta arvesse võtmata korraldusmeetmed, mis hageja võttis 2016. aastal, kuna ta tuvastas, et need ei lõpetanud siiski hageja süülist tegevust, mis kestis kuni 2017. aasta jaanuarini, ega mõjutanud ka mingil viisil seda tegevust asjaomasel ajavahemikul.

    Viiendaks kujutas hageja tegevus endast nii ametialaste käitumisreeglite rasket rikkumist, mille eest oli enne 1. jaanuari 2016 ette nähtud viis aastat kestev kõrvaldamismeede ja kolmeaastane meede pärast seda kuupäeva, kui ka korruptsiooni, mille eest võidakse pärast 1. jaanuari 2016 määrata kuni viis aastat kestvad kõrvaldamismeetmed.

    Kõiki neid järeldusi ja asjaolusid arvestades leiab Üldkohus, et nelja aasta pikkune menetlustest kõrvaldamine on sobiv ja proportsionaalne.


    ( 1 ) Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT 2006, L 210, lk 82), artikkel 1. Asjasse puutuvad riigid on loetletud selle määruse I ja II lisas.

    ( 2 ) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1), artiklile 143.

    ( 3 ) Kehtiva õiguse alusel, milleks on:

    • nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74), mida on muudetud nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT 2006, L 390, lk 1), artikkel 93, mida kohaldatakse alates 22. augustist 2006;

    • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1), artikli 106 lõige 1, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013;

    • määruse nr 966/2012, mida on muudetud Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 (ELT 2015, L 286, lk 1), artikli 106 lõige 1.

    ( 4 ) Nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT 2015, L 58, lk 17).

    ( 5 ) Vastavalt määruse nr 966/2012, mida on muudetud määrusega (EL, Euratom) 2015/1929, artikli 108 lõikele 11.

    Top