Kohtuasi T‑402/20

Zippo Manufacturing Co. jt

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (kolmas koda) 18. oktoobri 2023. aasta otsus

Kaubanduspoliitika – Määrus (EL) 2020/502 – Ameerika Ühendriikide meetmed teatavate alumiiniumi- ja terasederivaatidest toodete impordi suhtes – Liidu otsus kaubanduskontsessioonide ja muude samaväärsete kohustuste peatamise kohta – Täiendavad tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärit toodete impordi suhtes – Tühistamishagi – Õigus esitada hagi – Vastuvõetavus – Hea halduse põhimõte – Õigus olla ära kuulatud

1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus üldaktiga – Tingimused – Määrus, millega kehtestatakse kontsessioonide tasakaalustamise meetmed kaubandussuhetes kolmanda riigiga – Asjaomast toodet tootva ja liitu eksportiva ettevõtja hagi – Spetsiifilise olukorra olemasolu, mis teda kõigist teistest ettevõtjatest eristab – Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

   (vt punktid 22, 24 ja 26–30)

2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Määrus, millega kehtestatakse kontsessioonide tasakaalustamise meetmed kaubandussuhetes kolmanda riigiga – Asjaomast toodet tootva ja liitu eksportiva ettevõtja otsene puutumus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

   (vt punktid 32, 33 ja 35–43)

3. Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Füüsilised või juriidilised isikud – Mitme hageja poolt sama otsuse peale esitatud hagi – Neist ühe õigus esitada hagi – Hagi vastuvõetavus tervikuna

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

   (vt punktid 44–46)

4. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Põhjendatud huvi hindamine hagi esitamise kuupäeva seisuga – Määrus, millega kehtestatakse kontsessioonide tasakaalustamise meetmed kaubandussuhetes kolmanda riigiga – Määruse kohaldamise ajutine peatamine kohtumenetluse ajal – Hagejate huvi säilimine vaidlustatud akti õigusvastasuse tuvastamise vastu

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

   (vt punkt 47)

5. Ühine kaubanduspoliitika – Kaubandustakistuste vastane kaitse – Kaitse meetmete vastu, mille kolmas riik on võtnud teatavate toodete impordi suhtes – Määrus, millega kehtestatakse kontsessioonide tasakaalustamise meetmed kaubandussuhetes selle riigiga – Teabe kogumine enne selle määruse vastuvõtmist – Huvitatud isikute teavitamine kasutades muid sobivaid üldkasutatavaid kommunikatsioonivahendeid – Kohustus teavitada huvitatud isikuid, avaldades teate Euroopa Liidu Teatajas – Puudumine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 654/2014, artikli 4 lõige 1 ja artikli 9 lõige 1)

   (vt punktid 54–58)

6. Ühine kaubanduspoliitika – Kaubandustakistuste vastane kaitse – Kaitse meetmete vastu, mille kolmas riik on võtnud teatavate toodete impordi suhtes – Kaitseõiguste tagamine – Õigus olla ära kuulatud – Ulatus – Asjaomaseid tooteid tootvad või eksportivad ettevõtjad, kes teabe kogumises ei osalenud – Hõlmamine – Tingimused – Kindlakstegemine vastuvõtmise menetluse käigus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 654/2014, artikli 3 punkt c, artikli 4 lõige 1 ja lõike 2 punkt c ning artikli 9 lõige 1)

   (vt punktid 59–77)

7. Ühine kaubanduspoliitika – Kaubandustakistuste vastane kaitse – Kaitse meetmete vastu, mille kolmas riik on võtnud teatavate toodete impordi suhtes – Kaitseõiguste tagamine – Õigus olla ära kuulatud – Rikkumine seeläbi, et kõnealuse määruse vastuvõtmise menetluses kindlaks tehtud ettevõtjaga ei konsulteeritud – Tagajärg – Asjaomase otsuse tühistamine – Tingimused – Asjaomase ettevõtja võimalus kaitsta end selle rikkumise puudumisel paremini – Juhtumipõhine hindamine

   (WTO kaitsemeetmete leping, artikli 8 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a ja artikli 52 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 654/2014, artikli 9 lõige 1)

   (vt punktid 78–86)

Kokkuvõte

Vastuseks teatavate alumiiniumi- ja terasederivaatidest toodete impordi suhtes kehtestatud tollimaksude suurendamisele Ameerika Ühendriikide poolt pidas Euroopa Komisjon 2020. aasta aprillis vajalikuks võtta meetmed rakendamaks määrust nr 654/2014 ( 1 ), milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel. Pärast huvitatud isikute arvamuse küsimist nimetatud määruse artikli 9 alusel võttis ta vastu rakendusmääruse 2020/502 ( 2 ), millega nähakse ette täiendavate tollimaksude kohaldamine Ameerika Ühendriikidest pärit mehaaniliste metallist tuulekindlate tulemasinate (edaspidi „asjaomased tooted“) impordi suhtes.

Hagejad, Ameerika Ühendriikides asuv äriühing Zippo Manufacturing Co. (edaspidi „ZMC“) ning tema tütarettevõtjad Zippo GmbH ja Zippo SAS, tegelevad asjaomaste toodete tootmise, turustamise ja müügiga Euroopa Liitu. Kuna nad ei osalenud komisjoni algatatud teabe kogumises, esitasid nad hagi vaidlusaluse määruse tühistamiseks osas, milles selle sätted on nende suhtes kohaldatavad.

Komisjon esitas selle hagi suhtes vastuvõetamatuse vastuväite põhjendusel, et hagejatel ei ole ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel õigust esitada hagi, kuna vaidlustatud määrus ei puuduta neid isiklikult ega otseselt.

Üldkohus lükkas vastuvõetamatuse vastuväite tagasi ja tunnistas hagi vastuvõetavaks. Sisulistes küsimustes leidis Üldkohus, et hea halduse põhimõtte rikkumist puudutav väide on põhjendatud, ja tühistas sellest tulenevalt vaidlustatud määruse osas, milles see puudutab hagejate toodetud ja turustatavaid tooteid. Sellega seoses leidis Üldkohus, et enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist komisjoni poolt läbi viidud teabe kogumise protsessis rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõikest 2 tulenevat õigust olla ära kuulatud.

Üldkohtu hinnang

Kõigepealt analüüsis Üldkohus hagi vastuvõetavust, meenutades alustuseks, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt võib füüsiline või juriidiline isik esitada hagi sellise üldkohaldatava akti peale nagu määrus üksnes juhul, kui asjaomane akt puudutab teda otseselt ja isiklikult.

Isikliku puutumuse kohta otsustas Üldkohus, et toimiku materjalidest nähtub, et on olemas selliste faktiliste ja õiguslike asjaolude kogum, mis moodustavad spetsiifilise olukorra, mis ZMCd kõigist teistest ettevõtjatest eristab ning mis tõendab tema isiklikku puutumust vaidlusaluse määrusega. ZMC on nimelt õiguslikult piisavalt tõendanud eeskätt seda, et ta on asjaomaste toodete ainus eksportiv tootja Ameerika Ühendriikidest liitu ning et Pennsylvania osariik, kus ZMC asub, on üks neist Ameerika Ühendriikide osariikidest, mida võeti arvesse tasakaalustavate meetmete esemeks olevate toodete väljavalimisel.

Mis puudutab otsese puutumuse nõuet, siis selle kohaselt peavad täidetud olema kaks tingimust, nimelt peab akt avaldama otsest mõju asjaomase isiku õiguslikule olukorrale ega tohi jätta seda rakendama kohustatud adressaatidele mingit kaalutlusõigust.

Üldkohus märkis selles kontekstis esiteks, et liikmesriikidel, kes on kohustatud vaidlustatud määrust rakendama, ei ole mingit kaalutlusõigust seoses kõnealuse täiendava tollimaksu määraga liitu importimisel ja selle maksu kohaldamisega kõnealustele toodetele. Teiseks tõdes ta ühelt poolt, et negatiivne mõju, mida komisjon vaidlusaluse määruse vastuvõtmisel taotles, puudutas ZMCd kui asjaomaste toodete ainsat eksportivat tootjat otseselt. Vaidlusalune määrus mõjutab nende toodete liidu turule pääsemise õigust mõjutades teiselt poolt ka ZMC toodete turule pääsemise õigust, tekitades talle nii otseseid õiguslikke tagajärgi.

Eeskätt neist kaalutlustest lähtuvalt leidis Üldkohus, et vaidlusalune määrus puudutab ZMCd isiklikult ja otseselt ning et tal on seega õigus esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses.

Järgmiseks analüüsis Üldkohus sisuliste küsimuste raames hagejate etteheidet, et rikutud on hea halduse põhimõtet, eelkõige nende õigust olla ära kuulatud.

Sellega seoses tuletas ta meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub liidu õiguskorra üldpõhimõtteks ja põhiõiguseks olev õigus olla ära kuulatud, mis on tagatud harta artikli 41 lõike 2 punktiga a, kohaldamisele igas menetluses, mille tulemusel võidakse võtta vastu isiku huve kahjustav akt, st akt, mis võib eraõigusliku isiku või asjaomase liikmesriigi huve kahjustada. Lisaks on see õigus kohaldatav isegi siis, kui puuduvad erinormid.

Käesoleval juhul märkis Üldkohus ühelt poolt, et ükski määruse nr 654/2014 säte ei välista ega piira sõnaselgelt nende ettevõtjate õigust olla ära kuulatud, kelle toodete suhtes kohaldatakse tasakaalustavaid meetmeid, mis on ette nähtud komisjoni poolt selle määruse alusel vastu võetud rakendusaktis. Määruse artikli 9 lõige 1 ei kujuta endast osas, mis näeb ette komisjoni kohustuse koguda teavet ja arvamusi liidu majandushuvide kohta seoses konkreetsete kaupade, teenuste või sektoritega, asjaomaste ettevõtjate õiguse olla ära kuulatud rakendamist. On tõsi, et kui ettevõtja on osalenud sellises teabe kogumises, ei saa välistada, et ta on tegelikult ja tõhusalt väljendanud oma huve või esitanud oma isiklikku olukorda puudutavad asjaolud. Kui aga ettevõtja, kelle huve võivad kahjustada sellised tasakaalustavad meetmed, ei ole osalenud teabe kogumises, ei saa asuda seisukohale, et tema õigust olla ära kuulatud on järgitud juba ainuüksi seetõttu, et komisjon täitis oma teabe kogumise kohustuse.

Teiselt poolt võib määruse nr 654/2014 alusel vastu võetud tasakaalustav meede – isegi kui seda ei võeta asjaomaste ettevõtjate suhtes läbi viidava eraldi menetluse tulemusel –kahjustada meetme esemeks olevaid tooteid eksportivate ettevõtjate huve. Sellest järeldub, et viimased võivad tugineda õigusele olla ära kuulatud, eelkõige sellisel juhul nagu käesolevas asjas, kus komisjon on rakendusakti vastuvõtmise menetluse käigus need ettevõtjad kindlaks teinud.

Seda järeldust ei sea kahtluse alla komisjoni argumendid, mille kohaselt ei olnud tal piisavalt aega hagejate ärakuulamiseks vaidlustatud määruse vastuvõtmise menetluses, kuna see määrus tuli vastu võtta Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaitsemeetmete lepingus ette nähtud tähtaegu järgides.

Komisjoni ülesanne oli esiteks tagada WTO kaitsemeetmete lepingust tulenevate tähtaegade järgimine ja teiseks kuulata ära hagejad, kellel oli õigus olla vaidlusaluse määruse vastuvõtmise menetluses ära kuulatud. Kuna komisjon aga ei tõendanud, et tal oli võimatu hagejaid selles menetluses tõhusalt ära kuulata, siis leidis Üldkohus, et tal oli piisavalt aega, et anda hagejatele võimalus teostada oma õigust olla ära kuulatud.

Selle menetlusnormide rikkumise tagajärgede osas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kaitseõiguste rikkumine toob kaasa menetluse lõpus tehtud otsuse tühistamise vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune. See nõue on täidetud, kui asjaomane ettevõtja tõendab, et ta oleks saanud end nimetatud rikkumise puudumisel paremini kaitsta.

Käesoleval juhul leidis Üldkohus, et kui hagejad oleksid saanud teostada menetluses oma õigust olla ära kuulatud, oleksid nad saanud tugineda hagiavalduses esitatud argumentidele ja seega end paremini kaitsta. Lisaks, kuna ZMC on ainus kõnealuste toodete eksportiv tootja, ei saa välistada, et vaidlusaluse määruse sisu oleks võinud olla teistsugune.

Neid kaalutlusi arvestades otsustas Üldkohus, et hagejate õiguse olla ära kuulatud rikkumine võis mõjutada menetluse tulemust, ning tühistas sellest tulenevalt vaidlusaluse määruse asjaomaseid tooteid puudutavas osas.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (ELT 2014, L 189, lk 50).

( 2 ) Komisjoni 6. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/502, milles käsitletakse teatavaid kaubanduspoliitika meetmeid, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate toodete suhtes (ELT 2020, L 109, lk 10; edaspidi „vaidlustatud määrus“).