Kohtuasi T‑193/20

Eternit

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

 Üldkohtu (kümnes koda) 10. novembri 2021. aasta otsus

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse registreeritud disainilahendus, milleks on ehituspaneel – Varasem disainilahendus, milleks on müratõkke seinapaneel – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Asjaomane sektor – Vastava ala asjatundja – Autori vabadusaste – Erisuguse üldmulje puudumine – Tegelikult turustatavate toodete asjakohasus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b

1.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää vastava ala asjatundjale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Hindamiskriteeriumid – Asjaomase sektori, vastava ala asjatundja ja autori vabadusastme kindlaksmääramine seoses vaidlusaluse disainilahendusega – Vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlus

(Nõukogu määrus nr 6/2002, põhjendus 14, artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

(vt punktid 21–25, 27)

2.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää vastava ala asjatundjale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Asjaomaste disainilahenduste kõigi koostisosade igakülgne hindamine – Ulatus – Tegelikult turustatavate toodete arvessevõtmine – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 6/2002, põhjendus 12 ja artikli 3 punkt a, artikli 4 lõige 1, artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

(vt punktid 28–33, 71, 72, 75, 82)

3.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää vastava ala asjatundjale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Hindamiskriteeriumid – Asjaomane sektor

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikkel 6, artikli 25 lõike 1 punkt b ja artikli 36 lõige 2)

(vt punktid 36, 37, 41–43)

4.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää vastava ala asjatundjale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Ehituspaneeli kujutis

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

(vt punktid 50, 63, 65, 76–78, 81, 85)

Kokkuvõte

Eterniti (Belgia) poolt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) esitatud taotluse alusel registreeriti ehituspaneeli kujutav ühenduse disainilahendus. Eternit Österreich GmbH esitas nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise taotluse eelkõige põhjusel, et see disainilahendus ei ole eristatav(1) varasemast disainilahendusest, mis kujutab endast müratõkke seina.

EUIPO tühistas vaidlusaluse disainilahenduse, leides, et see ei ole eristatav, kuna vastava ala asjatundja silmis on see kui tervik varasema disainilahenduse sarnane.

Üldkohus jättis Eterniti hagi EUIPO otsuse peale rahuldamata. Esiteks selgitas ta, millise vastandatud disainilahenduse suhtes tuleb kindlaks määrata asjaomane sektor, vastava ala asjatundja ja autori vabadusaste. Teiseks täpsustas ta asjaolu, kas tegelikult turustatavad tooted, milles või mille puhul vastandatud disainilahendusi kasutatakse, on vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse hindamisel asjakohased.

Üldkohtu hinnang

Esimesena märkis Üldkohus, et vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse hindamine toimub sisuliselt neljast etapist koosneva analüüsi käigus. Sellega seoses täpsustas ta, et analüüsi kolm esimest etappi, nimelt asjaomase sektori, vastava ala asjatundja ja autori vabadusastme kindlaksmääramine, peavad toimuma üksnes vaidlusaluse disainilahenduse suhtes. Kuna varasem disainilahendus võib kuuluda täiesti erisugusesse sektorisse, millega on seotud muu ala asjatundja ja autori vabadusaste, siis ei oma see analüüsi kolmes esimeses etapis tähtsust. Neljas etapp, mis seisneb vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlemises, eeldab seevastu nii vaidlusaluse kui ka varasema disainilahenduse arvessevõtmist.

Teisena märkis Üldkohus, et eristatavuse hindamisel võib teatavatel tingimustel arvesse võtta tegelikult turustatavaid tooteid, milles või mille puhul on vastandatud disainilahendusi kasutatud. Ta täpsustas, et tegelikult turustatavad tooted või nende kasutusviis on asjakohased, kui asjaomase disainilahenduse graafiline või fotograafiline kujutis üksi ei võimalda kindlaks teha, millised selle koostisosad on nähtavad või kuidas disainilahendust visuaalselt tajutakse. Tegelikult turustatavaid tooteid võib disainilahenduste visuaalsete aspektide kindlaksmääramisel arvesse võtta üksnes näitlikustamiseks. Seega ei saa tegelikult turustatavat toodet arvesse võtta, kui disainilahendus, milles või mille puhul seda on kasutatud, erineb registreeritud disainilahendusest või kui sellel on tunnusjooned, mis ei nähtu selgelt selle disainilahenduse graafilisest kujutisest, nagu see on registreeritud.

1      Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) artikli 25 lõike 1 punkti b tähenduses koostoimes selle määruse artikliga 6 võib ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistada, kui see ei ole eristatav, nii et vastava ala asjatundja üldmulje sellest ei erine nende disainilahenduste üldmuljest, mis on juba avalikkusele kättesaadavaks tehtud.