Kohtuasi C‑577/20

A

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome))

Euroopa Kohtu (esimene koda) 16. juuni 2022. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine – Direktiiv 2005/36/EÜ – Artikkel 2 – Kohaldamisala – Artikli 13 lõige 2 – Reguleeritud kutsealad – Teises liikmesriigis asuva ülikooli välja antud psühhoterapeudi diplomi alusel psühhoterapeudi kutsealal tegutsema asumise õiguse saamise tingimused – ELTL artiklid 45 ja 49 – Liikumis‑ ja asutamisvabadus – Asjaomase koolituse võrdväärsuse hindamine – ELL artikli 4 lõige 3 – Liikmesriikidevahelise lojaalse koostöö põhimõte – Vastuvõtva liikmesriigi poolt sellise teadmiste ja kvalifikatsiooni taseme kahtluse alla seadmine, mida teises liikmesriigis välja antud diplomi alusel võib eeldada – Tingimused

1. Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Töötajad – Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine – Direktiivi 2005/36 kohaldamisala – Reguleeritud kutsealad – Asjaomasel kutsealal teises liikmesriigis tegutsemist käsitleva tingimuse täitmata jätmine – Vastuvõtvas liikmesriigis esitatud tunnustamise taotlus – Välistamine – Vastuvõtva liikmesriigi õigusnormidest tulenevad piirangud teatud kutsealal tegutsemiseks – Selle liikmesriigi kohustus hinnata riigisiseses õiguses nõutavate diplomite ja kvalifikatsiooni ning taotleja saadud diplomite ja kvalifikatsiooni vastavust

   (ELTL artiklid 45 ja 49; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36, artikli 13 lõige 2)

   (vt punktid 34, 35, 37, 40–44 ning resolutsiooni punkt 1)

2. Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Töötajad – Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine – Õigus tegutseda reguleeritud kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis – Nimetatud liikmesriigi pädev asutus, kes peab teise liikmesriigi pädeva asutuse välja antud diplomit tõeseks pidama – Konkreetsetel asjaoludel põhinevad tõsised kahtlused, mis sellel asutusel on taotleja eeldatavalt omandatud teadmiste ja kvalifikatsiooni taseme suhtes – Asjaolud, milleks võib olla teave, mille on edastanud muud isikud kui asjaomase koolituse korraldajad või teise liikmesriigi asutused oma ülesannete täitmise raames – Asjaomase diplomi välja andnud asutuse kaalutlusruum

   (ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artiklid 45 ja 49)

   (vt punktid 46–52, 54, 55 ja 57 ning resolutsiooni punkt 2)

Kokkuvõte

Soome kodanik A läbis psühholoogia koolituse, mille korraldas Soomes ja soome keeles Ühendkuningriigi ülikool koostöös ühe Soome äriühinguga ning mille tulemusel andis see ülikool A‑le 2017. aasta novembris kraadiõppe diplomi. Seejärel taotles ta Sosiaali‑ ja terveysalan lupa‑ ja valvontavirastolt (sotsiaal‑ ja tervishoiuvaldkonna lubade ja järelevalve amet, Soome, edaspidi „Valvira“) õigust kasutada psühhoterapeudi kutsenimetust, mis on Soome õigusnormidega kaitstud. Enne seda olid samal aastal Valviraga ühendust võtnud varem sellel koolitusel osalenud isikud, kes osutasid võimalikele puudustele koolituse tegelikus sisus.

Valvira jättis A taotluse 2018. aastal rahuldamata, leides, et ta ei saa olla kindel, et see koolitus vastab psühhoterapeutide koolitusele Soomes kohaldatavatele nõuetele. Helsingin hallinto‑oikeus (Helsingi halduskohus, Soome) jättis 2019. aasta aprillis A kaebuse selle otsuse peale rahuldamata ja nõustus Valvira antud tõlgendusega.

A esitas seejärel eelotsusetaotluse esitanud kohtule Korkein hallinto‑oikeusele (Soome kõrgeim halduskohus) kassatsioonkaebuse. See kohus märkis, et psühhoterapeudi kutseala ei ole Ühendkuningriigis reguleeritud ja et asjaomane isik, kes ei ole psühhoterapeudi kutsealal tegutsenud mõnes muus liikmesriigis, kus psühhoterapeudi kutseala ei ole reguleeritud, nagu on ette nähtud direktiivi 2005/36 ( 1 ) artikli 13 lõikes 2, ei saa selle direktiivi alusel taotleda õigust asuda sellel kutsealal Soomes tegutsema. Tal tekkis siiski küsimus, kas A olukorda tuleb analüüsida ka lähtuvalt töötajate vaba liikumise põhimõttest ( 2 ) ja asutamisvabaduse põhimõttest ( 3 ), ning jaatava vastuse korral, kas vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib tugineda teadmiste ja kvalifikatsiooni taseme võrdväärsuse hindamisel muule teabele kui diplomi välja andnud ülikooli edastatud teabele.

Euroopa Kohus vastas esimesele küsimusele jaatavalt, leides, et reguleeritud kutsealal tegutsema asumiseks niisugustel tingimustel esitatud luba tuleb hinnata ELTL artiklite 45 ja 49 alusel. Ta otsustas samuti, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kellele on selline taotlus esitatud, on kohustatud pidama tõeseks teise liikmesriigi asutuse välja antud diplomit. Üksnes siis, kui tal on tõsiseid kahtlusi, tuginedes konkreetsetele asjaoludele, mille ulatust Euroopa Kohus täpsustas, võib see asutus nõuda diplomi välja andnud asutuselt, et ta hindaks selle diplomi väljaandmise põhjendatust ja selle vajaduse korral tühistaks. Kui diplomit ei tühistata, võib vastuvõtva liikmesriigi asutus üksnes erandjuhul, kui konkreetse juhtumi asjaoludest ilmneb selgelt, et kõnealune diplom ei ole tõene, selle diplomi väljaandmise põhjendatuse kahtluse alla seada.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena täpsustas Euroopa Kohus, et käsitletav olukord kuulub direktiivi 2005/36 kohaldamisalasse, kuna asjaomane kvalifikatsiooni tõendav dokument anti välja muus liikmesriigis kui vastuvõtvas liikmesriigis. Samas ilmneb, et asjaomane isik ei vasta direktiivi 2005/36 artikli 13 lõikes 2 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab ta olema tegutsenud psühhoterapeudi kutsealal selles sättes ette nähtud minimaalse ajavahemiku, mistõttu ei saa ta tugineda ühelegi selle direktiiviga kehtestatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise korrale.

Hinnates A olukorda ELTL artiklite 45 ja 49 alusel, tuletas Euroopa Kohus meelde, et isikute vaba liikumise saavutamine eeldab, et liikmesriigid ei tohi keelduda nende kahe sättega tagatud vabaduste kohaldamisest oma kodanike kasuks, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni mõnes muus liikmesriigis. Lisaks peavad liikmesriigi asutused, kellele on esitatud taotlus tegutseda reguleeritud kutsealal, võtma arvesse kõiki diplomeid, tunnistusi ning muid tõendavaid dokumente ning puudutatud isiku asjakohast töökogemust, võrreldes ühelt poolt nende dokumentidega tõendatud pädevust ja seda kogemust, ning teiselt poolt riigisiseste õigusnormidega nõutavaid teadmisi ja kvalifikatsiooni. Kuna see on EL toimimise lepinguga tagatud põhivabadustele omane põhimõte, ei saa diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevate direktiivide, mille hulka kuulub direktiiv 2005/36, vastuvõtmine muuta raskemaks diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamist olukordades, mis ei ole nende õigusaktidega hõlmatud. Seega, olukorras, kus ei ole võimalik tugineda ühelegi direktiivis 2005/36 kehtestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korrale, peab asjasse puutuv vastuvõttev liikmesriik täitma kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud kohustusi ELTL artiklite 45 ja 49 alusel.

Teisena märkis Euroopa Kohus, et eespool mainitud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja kogemuse võrdlev hindamine peab võimaldama vastuvõtva liikmesriigi asutustel objektiivselt kindlaks teha, kas välisriigi diplom tõendab, et selle omaniku teadmised ja kvalifikatsioon on vähemalt võrdväärsed, kui mitte identsed, vastuvõtva liikmesriigi diplomiga tõendatavate teadmiste ja kvalifikatsiooniga. Välisriigi diplomi võrdväärsust tuleb eranditult hinnata teadmiste ja kvalifikatsiooni taseme alusel, mida selle diplomi alusel võib sellega seotud õpingute ja praktilise väljaõppe laadi ja kestust arvestades diplomi omanikult eeldada. Kuna selline võrdlemine eeldab liikmesriikide vastastikust usaldust välja antud kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide suhtes, on vastuvõtva liikmesriigi asutus üldjuhul kohustatud teise liikmesriigi asutuse välja antud diplomit tõeseks pidama. Üksnes siis, kui sellel asutusel on tõsiseid kahtlusi, tuginedes ühtelangevate tõendite kogumi moodustavatele konkreetsetele asjaoludele, mis annavad alust arvata, et diplom, millele taotleja tugineb, ei vasta teadmiste ja kvalifikatsiooni tasemele, mida temalt võib selle diplomi alusel eeldada, võib see asutus nõuda diplomi välja andnud asutuselt, et ta hindaks neid asjaolusid arvestades uuesti asjaomase diplomi väljaandmise põhjendatust, ja viimati nimetatud asutus on kohustatud selle vajaduse korral tühistama. Nende konkreetsete asjaolude hulka võib muu hulgas kuuluda muude isikute kui asjaomase koolituse korraldajate edastatud teave. Kui diplomi välja andnud asutus on nimetatud asjaolusid arvestades uuesti hinnanud diplomi väljaandmise põhjendatust, ilma et ta selle tühistaks, siis võib vastuvõtva liikmesriigi asutus üksnes erandjuhul, kui konkreetse juhtumi asjaoludest ilmneb selgelt, et kõnealune diplom ei ole tõene, selle diplomi väljaandmise põhjendatuse kahtluse alla seada.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT 2005, L 255, lk 22).

( 2 ) Töötajate vaba liikumise põhimõte on ette nähtud ELTL artiklis 45.

( 3 ) Asutamisvabaduse põhimõte on ette nähtud ELTL artiklis 49.