Kohtuasi C‑3/20

AB,
CE
ja
„MM investīcijas“ SIA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rīgas rajona tiesa)

Euroopa Kohtu (suurkoda) 30. novembri 2021. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta – Euroopa Keskpanga organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kriminaalkohtulik puutumatus – Uurimise alustamine seoses tegudega, mis on tehtud liikmesriigisisese ametikoha raames

1. Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid – Euroopa Keskpanga (EKP) organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kohtulik puutumatus – Tingimus – EKP organi liikme ametikohustuste täitmisel tehtud teod – Asjasse puutuva liikme mandaadi lõppemine – Asjakohasuse puudumine

   (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, artikli 11 punkt a, artikkel 17 ja artikli 22 lõige 1)

   (vt punktid 36–50, 52–54, 94 ja 97 ning resolutsiooni punktid 1, 2 ja 5)

2. Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid – Euroopa Keskpanga (EKP) organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kohtulik puutumatus – Funktsionaalsus – Puutumatuse äravõtmine – Tingimus – Liidu huvide kahjustamise puudumine – EKP ainupädevuses olev hindamine – Hindamisruum – Piirid – Kohtulik kontroll

   (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, artikli 11 punkt a, artikkel 17 ja artikli 22 lõige 1)

   (vt punktid 57–59 ja 74–77 ning resolutsiooni punkt 3)

3. Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid – Euroopa Keskpanga (EKP) organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kohtulik puutumatus – Tingimus – EKP organi liikme ametikohustuste täitmisel tehtud teod – EKP ainupädevuses olev hindamine – Erand – Riigisiseste asutuste võimalus tuvastada, et ilmselgelt ei ole tegemist ametikohustuste täitmisel tehtud teoga – Kohtulik kontroll

   (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, artikli 11 punkt a, artiklid 17 ja 18 ning artikli 22 lõige 1)

   (vt punktid 60–73 ja 75–77 ning resolutsiooni punkt 3)

4. Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid – Euroopa Keskpanga (EKP) organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kohtulik puutumatus – Ulatus – Riigisisene kriminaalmenetlus – Uurimistoimingud, tõendite kogumine ja süüdistusakti esitamine – Väljajätmine – Piirid

   (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, artikli 11 punkt a ja artikli 22 lõige 1)

   (vt punktid 79–87, 89 ja 90 ning resolutsiooni punkt 4)

5. Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid – Euroopa Keskpanga (EKP) organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kohtulik puutumatus – Ulatus – Riigisisene kriminaalmenetlus – Uurimise käigus kogutud tõendite kasutamine teistes kohtumenetlustes – Lubatavus

   (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, artikli 11 punkt a ja artikli 22 lõige 1)

   (vt punktid 88–90 ja resolutsiooni punkt 4)

6. Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid – Euroopa Keskpanga (EKP) organi liige – Liikmesriigi keskpanga juhataja – Kohtulik puutumatus – Riigisisene kriminaalmenetlus seoses tegudega, millele kohtulik puutumatus ei laiene – Lojaalse koostöö kohustus – Ulatus

   (ELL artikli 4 lõike 3 kolmas lõik; Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, artikli 11 punkt a, artikkel 18 ja artikli 22 lõige 1)

   (vt punktid 95 ja 96)

Kokkuvõte

Kui kriminaalmenetlust läbiviiv asutus tuvastab, et liikmesriigi keskpanga juhataja ei pannud kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu ilmselgelt toime oma ametikohustuste täitmisel, võib tema suhtes menetlust jätkata, kuna kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav.

Niisugune juhataja ei ole seega pannud pettust, korruptsioonisüütegusid või rahapesualaseid süütegusid toime oma ametikohustuste täitmisel.

2018. aasta juunis süüdistas Läti prokuratuur Läti keskpanga juhatajat (edaspidi „AB“) Rīgas rajona tiesas (Riia rajoonikohus, Läti) erinevates korruptsioonikuritegudes. Konkreetselt süüdistati ABd selles, et ta võttis seoses ühte Läti panka puudutava usaldatavusnõuete täitmise järelevalve menetlusega vastu kaks altkäemaksu ja et ta pesi ühest neist altkäemaksudest saadud raha.

Läti keskpanga presidendina oli AB, kelle viimane mandaat presidendina lõppes 2019. aasta detsembris, ka Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu ja nõukogu liige.

Seda asjaolu arvestades tekkis Riia rajoonikohtul küsimus, kas EKP üldnõukogu ja nõukogu liikme staatus võib anda AB‑le puutumatuse vastavalt protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta ( 1 ) artikli 11 punktile a, mis annab liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kohtuliku puutumatuse kõigi oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes.

Niisiis otsustas Riia rajoonikohus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, milles palus selgitada, kas, ja kui, siis millistel tingimustel ja millise korra kohaselt võib liikmesriigi keskpanga juhatajal olla privileegide ja immuniteetide protokolli alusel kohtulik puutumatus tema suhtes alustatud kriminaalmenetluses.

Euroopa Kohtu hinnang

Meenutades, et kõik liikmesriikide keskpankade juhatajad on EKP üldnõukogu liikmed ning et nende liikmesriikide keskpankade juhatajad, mille rahaühik on euro, on ka EKP nõukogu liikmed, märkis Euroopa Kohtu suurkoda kõigepealt, et privileegide ja immuniteetide protokoll on vastavalt selle artiklile 22 kohaldatav EKP, selle organite liikmete ja selle personali suhtes. Järelikult on see protokoll kohaldatav liikmesriikide keskpankade juhatajate kui vähemalt ühe EKP organi liikmete suhtes.

Selles olukorras võib keskpankade juhatajatel olla eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtulik puutumatus EKP organi liikmena oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes. Selle sätte kohaselt säilib neil juhatajatel kohtulik puutumatus ka pärast ametist lahkumist.

Seoses privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kaitse eesmärgi ja ulatusega märkis Euroopa Kohus seejärel, et selle protokolli artikli 17 esimese lõigu kohaselt antakse kohtulik puutumatus üksnes liidu huvides. Sama protokolli artikli 17 teine lõik rakendab seda põhimõtet, nähes ette, et iga liidu institutsioon peab selle immuniteedi ära võtma alati, kui ta leiab, et immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus liidu huvidega.

Seega on ainult EKP ülesanne juhul, kui talle esitatakse seoses liikmesriigis poolelioleva kriminaalmenetlusega keskpanga juhatajalt kohtuliku puutumatuse äravõtmise taotlus, hinnata, kas puutumatuse äravõtmine on vastuolus liidu huvidega.

EKP‑l ja riigi keskpanga juhataja suhtes kriminaalmenetlust läbiviival asutusel on aga jagatud pädevus selle tuvastamisel, kas juhataja pani kuriteona kvalifitseeritava teo toime EKP organi liikmena oma ametikohustuste täitmisel ning kas see kuulub seetõttu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a kohaldamisalasse.

Mis puudutab pädevuste jagamise korda, siis täpsustas Euroopa Kohus, et kui kriminaalmenetlust läbiviiv asutus tuvastab, et keskpanga juhataja ei pannud kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu ilmselgelt toime oma ametikohustuste täitmisel EKP organi liikmena, võib tema suhtes menetlust jätkata, kuna kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav. Nii on see liikmesriigi keskpanga juhataja toime pandud pettuse, korruptsioonisüütegude või rahapesualaste süütegude puhul, mis kahtlemata väljuvad liidu ametniku või muu teenistuja ametikohustuste ringist.

Seevastu juhul, kui riigisisene asutus tuvastab kriminaalmenetluse mis tahes staadiumis, et asjasse puutuv juhataja pani teo toime oma ametikohustuste täitmisel EKP organi liikmena, peab ta taotlema kohtuliku puutumatuse äravõtmist. Kui riigisisesel asutusel on selles osas kahtlusi, peab ta konsulteerima EKPga, ning kui viimane leiab, et tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel, peab riigisisene asutus taotlema omakorda asjasse puutuvalt juhatajalt puutumatuse äravõtmist. Sellised puutumatuse äravõtmise taotlused tuleb rahuldada, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et see on liidu huvidega vastuolus.

Selle pädevuse jaotuse järgimist kontrollib Euroopa Kohus, kelle poole saab pöörduda ELTL artiklis 258 ette nähtud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagiga siis, kui riigisisesed asutused rikuvad nende kohustust konsulteerida asjasse puutuva liidu institutsiooniga juhul, kui nad ei saa mõistlikult välistada kahtlust, et kohtulik puutumatus on kohaldatav. Seevastu juhul, kui asjasse puutuv liidu institutsioon keeldub puutumatuse äravõtmisest, võib selle keeldumise õiguspärasuse kohta esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse või asjasse puutuv liikmesriik võib isegi esitada ELTL artikli 263 alusel hagi.

Mis puudutab privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punktis a ette nähtud kohtuliku puutumatuse ulatust, siis täpsustas Euroopa Kohus, et selle puutumatusega ei ole vastuolus kriminaalmenetluse läbiviimine tervikuna, sealhulgas uurimistoimingud, tõendite kogumine ja süüdistusakti esitamine. Kui aga riigisiseste asutuste läbiviidavas kohtueelses menetluses tuvastatakse enne kohtu poole pöördumist, et liidu ametnikul või teenistujal võib olla kohtulik puutumatus seoses tegudega, millega seoses on kriminaalmenetlus alustatud, peavad need asutused taotlema asjasse puutuvalt liidu institutsioonilt sellelt isikult puutumatuse äravõtmist. Kuna aga kõnealune puutumatus on asjaomasel liidu ametnikul või teenistujal üksnes konkreetse teo suhtes, ei ole sellega vastuolus, kui selle ametniku või teenistuja suhtes läbiviidavas kriminaalasja kohtueelses või kohtumenetluses kogutud tõendeid kasutatakse teistes menetlustes, mis puudutavad muid tegusid, millele puutumatus ei laiene, või mis on alustatud kolmandate isikute suhtes.

Lõpuks märkis Euroopa Kohus, et kuigi kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav siis, kui selle puutumatusega isiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust seoses tegudega, mis ei ole tehtud tema ametikohustuste täitmisel liidu institutsioonis, oleks põhjendamata kriminaalmenetlus seoses tegudega, millele see puutumatus ei laiene, et avaldada asjasse puutuvale liidu teenistujale survet, igal juhul vastuolus ELL artikli 4 lõike 3 kolmandas lõigus ette nähtud lojaalse koostöö põhimõttega.

( 1 ) Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT 2016, C 202, lk 266; edaspidi „privileegide ja immuniteetide protokoll“).