Kohtuasi T‑355/19

CE

versus

Regioonide Komitee

Üldkohtu (seitsmes koda) 16. juuni 2021. aasta otsus

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkt c – Tähtajatu tööleping – Etteteatamisega ennetähtaegne ülesütlemine – Teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkt i – Usaldussuhte katkemine – Etteteatamistähtaja tingimused – Menetluse kuritarvitamine – Õigus olla ära kuulatud – Hea halduse põhimõte – Kaitseõigused – Ilmne hindamisviga

1. Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Hagi, mis on esitatud akti peale, millega rahuldati hageja taotlus – Vastuvõetamatus

   (Ametnike personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

   (vt punktid 49–53)

2. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kuuluvad ajutised teenistujad – Regioonide komitee poliitilisse fraktsiooni teenistusse võetud ajutine teenistuja – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Etteteatamisega ülesütlemine – Otsus mitte määrata etteteatamistähtaja jooksul ühtegi ülesannet – Põhjendus, et usaldussuhe oli katkenud – Kohustus algatada distsiplinaarmenetlus – Asjaomase isiku väidetava tõsise üleastumise puudumine – Puudumine

   (Ametnike personalieeskirjad, lisa IX artikkel 23; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkti c alapunkt i ning artikli 49 lõige 1)

   (vt punktid 60–76)

3. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Põhjendamiskohustus ja kaitseõiguste järgimine – Ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkti c alapunkt i)

   (vt punktid 82–91)

4. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Etteteatamisega ja kohese teenistusest kõrvaldamisega ülesütlemine – Otsuse tegemine, andmata asjaomasele isikule võimalust esitada seisukohti etteteatamistähtaja rakendamist puudutavate tingimuste kohta – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Tagajärjed

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2)

   (vt punktid 92–106 ja 139)

5. Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitatav kahju – Kohtueelse menetluse ja kohtumenetlusega seoses kantud kulu – Välistamine

   (ELTL artikkel 340)

   (vt punkt 144)

Kokkuvõte

Hageja CE võeti tööle Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „teenistustingimused“) artikli 2 punkti c alusel ajutise teenistujana Regioonide Komitee ühe poliitilise fraktsiooni (edaspidi „fraktsioon“) peasekretärina.

Pärast mitut kaebust hageja juhtimiskohustuste täitmise puudulikkuse kohta oma alluvate suhtes ütles Regioonide Komitee töölepingute sõlmimiseks volitatud ametiisik hageja ajutise teenistuja lepingu kuuekuulise etteteatamistähtajaga üles teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel põhjendusel, et usaldussuhe hageja ja fraktsiooni vahel oli katkenud seetõttu, et ta kohtles oma töökaaslasi sobimatult ja see tõi neile kaasa tõsised terviseprobleemid (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

Sellele otsusele olid lisatud selle rakendamist korraldavad meetmed. Selle kohta viidati, et hageja vabastati teenistuskohustuste täitmisest etteteatamistähtaja jooksul, et ta asendati oma tööülesannetes, et ta võis minna oma kabinetti oma isiklikele asjadele järele teatud ajavahemiku jooksul, et talle anti uus sissepääsukaart, mis ei võimaldanud tal osa võtta eestseisuse koosolekutest ega täiskogu istungitest, ning et ta sai oma elektronpostile ligi üksnes „lugemisrežiimis“. Nimetatud otsuses täpsustati samuti, et leping lõppes etteteatamistähtaja möödumisega. Hageja esitas Regioonide Komitee töölepingute sõlmimiseks volitatud ametiisikule kaebuse, mis jäeti rahuldamata.

Vaidlustatud otsuse peale esitatud tühistamishagi lahendamisel esitas Üldkohus täpsustused etteteatamistähtaja rakendamist puudutavate eritingimuste kohta lepingu ülesütlemisel teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel ja järeldas, et Regioonide Komitee töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusel või ametiisikul oli õigus hageja leping teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel enne selle lõppemist kuuekuulise etteteatamistähtajaga üles öelda ja otsustada, et viimane ei pea etteteatamistähtaja jooksul töötama, ilma et ta oleks pidanud alustama distsiplinaarmenetlust. Siiski tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse, kuna hageja õigust olla enne vaidlustatud otsuse tegemist ära kuulatud oli rikutud etteteatamistähtaja rakendamise eritingimuste osas.

Üldkohtu hinnang

Üldkohus märkis kõigepealt, et kuna teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel või ametiisikul on ulatuslik kaalutlusõigus, kui on tegemist eksimusega, mis võib põhjendada ajutise teenistuja teenistusest vabastamist, ei ole ta mingil juhul kohustatud algatama asjaomase isiku vastu distsiplinaarmenetlust, selle asemel, et kasutada teenistustingimuste artikli 47 punktis c sätestatud lepingu ühepoolset ülesütlemise võimalust, ning ainult juhul, kui teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus või ametiisik kavatseb ajutise teenistuja, kes on oma kohustusi jämedalt rikkunud, teenistusest vabastada ilma ette teatamata, on vaja teenistustingimuste artikli 49 lõike 1 kohaselt algatada distsiplinaarmenetlus.

Seejärel märkis Üldkohus etteteatamistähtaja tingimuste kohta, et kuigi teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktis i ei ole sõnaselgelt ette nähtud, et selle teenistuja töötingimusi, kelle leping üles öeldakse, võib etteteatamistähtaja jooksul kohandada, mistõttu seda ajavahemikku peetakse normaalseks tööajaks, on liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel oma teenistusüksuste töö korraldamisel ja nende käsutuses olevate töötajate ametisse määramisel siiski ulatuslik kaalutlusõigus, kuid seda tingimusel, et ametisse määramisel lähtutakse teenistuse huvidest ja järgitakse ametikohtade võrdväärsust, sealhulgas töötajate puhul, kelle suhtes on hakanud kulgema etteteatamistähtaeg. Sellega seoses ei saa välistada, et teatud konkreetsetel asjaoludel tuleb asjaomane isik teenistuse huvides vabastada etteteatamistähtaja jooksul kõikidest oma tööülesannetest. Nii võib see olla eelkõige juhul, kui usaldussuhte katkemise tõttu vabastatakse teenistusest teenistuja, kes on tööle võetud teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel ning kelle suhtes ei ole tuvastatud ühtegi tõsist üleastumist Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) IX lisa artikli 23 tähenduses ega sellise üleastumise toimumist isegi väidetud. Nimelt on kõikidel teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud ajutistel teenistujatel intuitu personae sõlmitud tööleping, mille oluline aspekt on vastastikune usaldus. Nii võib vastastikuse usaldussuhte katkemine olla laadilt selline, et muudab ajutise teenistuja tööle võtnud isiku või üksuse jaoks võimatuks etteteatamistähtaja jooksul sellele teenistujale ühtegi tööülesannet määrata. Sellisel juhul on otsus mitte määrata etteteatamistähtaja jooksul ühtegi ülesannet teenistuse huvides võetud meede, mis ei ole tingimata samastatav teenistusest kõrvaldamise otsusega, mis on vastu võetud personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel. Ka siis, kui olukord, mis tingis usaldussuhte katkemise teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud ajutise teenistuja suhtes, teeb võimatuks määrata sellele teenistujale etteteatamistähtaja jooksul tööülesandeid, ei saa teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutust või ametiisikut kohustada alustama sel ajavahemikul distsiplinaarmenetlust.

Üldkohus järeldas selle kohta, et Regioonide Komitee teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus või ametiisik võis ilma distsiplinaarmenetlust alustamata hageja lepingu teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel enne selle lõppemist kuuekuulise etteteatamistähtajaga üles öelda ja otsustada, et viimane ei pea etteteatamistähtaja jooksul töötama.

Lõpuks, mis puudutab õigust olla ära kuulatud vaidlustatud otsuse tegemisel osas, milles sellega nähakse ette hageja etteteatamistähtaja kohandamise tingimused, siis tuvastas Üldkohus, et enne vaidlustatud otsuse tegemist ei olnud hagejal võimalust esitada seisukohti sel teemal. Selliseid meetmeid ei või aga võtta ilma, et hageja oleks enne ära kuulatud, tagamaks, et ta on saanud nende meetmete suhtes oma seisukohta väljendada. Sellega seoses meenutas Üldkohus, et õiguse olla ära kuulatud eesmärk on eelkõige võimaldada asjaomasel isikul täpsustada teatavaid asjaolusid või tugineda muudele asjaoludele, näiteks tema isiklikku olukorda puudutavatele asjaoludele, mis võiksid toetada kavandatud otsuse tegemata jätmist või selle teistsugust sisu. Üldkohtu hinnangul ei saa neil asjaoludel mõistlikult välistada, et vaidlustatud otsuses sisalduvad etteteatamistähtaja rakendamist puudutavad eritingimused, eelkõige hageja vabastamine etteteatamistähtaja jooksul tema lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest, oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni, kui hageja oleks nõuetekohaselt ära kuulatud. Seetõttu tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse osas, milles see kehtestab etteteatamistähtaja rakendamise eritingimused, kuna on rikutud hageja õigust olla ära kuulatud. Kuid see õigusvastasus ei sea iseenesest kahtluse alla kõnealuse otsuse õiguspärasust osas, milles sellega hageja leping üles öeldi.