Kohtuasi T‑245/19

Uzina Metalurgica Moldoveneasca OAO

versus  

Euroopa Komisjon

 Üldkohtu (esimene koda) 18. mai 2022. aasta otsus

Kaitsemeetmed – Terasetoodete turg – Rakendusmäärus (EL) 2019/159 – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Õigus esitada hagi – Vastuvõetavus – Võrdne kohtlemine – Õiguspärane ootus – Hea halduse põhimõte – Hoolsuskohustus – Olulise kahju oht – Ilmne hindamisviga – Kaitsemeetmete alase uurimise algatamine – Komisjoni pädevus – Kaitseõigused

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Kaitsemeetmeid kehtestava määruse peale esitatud hagi – Vaatlusalust toodet tootva ja liitu eksportiva ettevõtja esitatud hagi – Vastuvõetavus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

(vt punktid 32–34)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Kaitsemeetmeid kehtestav määrus – Vaatlusalust toodet tootva ja liitu eksportiva ettevõtja otsene puutumus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

(vt punktid 38 ja 44–46)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus üldaktiga – Tingimused – Kaitsemeetmeid kehtestav määrus – Vaatlusalust toodet tootva ja liitu eksportiva ettevõtja hagi – Vastuvõetavus

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

(vt punktid 57–69)

4.      Ühine kaubanduspoliitika – Impordi ühised eeskirjad – Kaitsemeetmed – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(vt punktid 74 ja 75)

5.      Ühine kaubanduspoliitika – Impordi ühised eeskirjad – Kaitsemeetmed – Kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete suhtes kaitsemeetmeid kehtestav määrus – Teatavate kolmandate riikide nimetatud määruse kohaldamisalast välistamine – Kohustus järgida diskrimineerimiskeelu põhimõtet – Liidu ning asjasse puutuva kolmanda riigi ja asjasse puutuvate kolmandate riikide vaheliste suhete konteksti arvessevõtmine – Olukorrad, mis ei ole võrreldavad – Diskrimineerimise puudumine

(WTO kaitsemeetmete leping, artikli 2 lõige 2; EMP leping; ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2015/478, artikli 15 lõige 5)

(vt punktid 84–90)

6.      Ühine kaubanduspoliitika – Impordi ühised eeskirjad – Kaitsemeetmed – Kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete suhtes kaitsemeetmeid kehtestav määrus – Nimetatud meetmete kohaldamata jätmine WTO liikmeks olevast arenguriigist pärit toodetele – Tingimus – Vaatlusaluse toote import, mis ei ületa teatavat piirmäära – Sellise kategooria piirmäärade suhtes läbi viidud analüüs, millest vaatlusalune toode koosneb – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2015/478, artikkel 18)

(vt punktid 97–103)

7.      Ühine kaubanduspoliitika – Impordi ühised eeskirjad – Kaitsemeetmed – Kahju – Arvesse võetavad tegurid – Impordimaht – Kriteeriumid – Komisjoni kaalutlusõigus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2015/478, artikli 9 lõike 1 punkt a ja artikkel 16; komisjoni rakendusmäärus 2019/159, põhjendused 39 ja 47)

(vt punktid 146 ja 147)

8.      Ühine kaubanduspoliitika – Impordi ühised eeskirjad – Kaitsemeetmed – Kahju – Põhjusliku seose kindlaksmääramine – Liitu suunatud impordi kasvu määra arvessevõtmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2015/478, artikli 9 lõige 2 ja artikkel 16)

(vt punktid 200–204)

9.      Ühine kaubanduspoliitika – Impordi ühised eeskirjad – Kaitsemeetmed – Uurimise algatamine – Algatamine komisjoni omal algatusel – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2015/478, põhjendused 7 ja 8, artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõige 1 ning artiklid 10 ja 15)

(vt punktid 225–250)

10.    Ühine kaubanduspoliitika – Impordi ühised eeskirjad – Kaitsemeetmed – Kaitseõiguste tagamine – Institutsioonide kohustus puudutatud pooli teavitada – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2015/478, artikli 5 lõike 1 punktid a ja b ning lõiked 4 ja 5)

(vt punktid 261–266)

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon kehtestas liidu kaubanduskaitsepoliitika raames teatavate terasetoodete impordile kolmandatest riikidest(1) (edaspidi „vaatlusalused tooted“) eelneva järelevalve. Sel eesmärgil kogutud statistiliste andmete põhjal alustas ta kaitsemeetmete alast uurimist, mille järel võttis ta vastu rakendusmääruse (EL) 2019/159(2), millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes(3).

Uzina Metalurgica Moldoveneasca OAO (edaspidi „hageja“), kelle asukoht on Moldovas ja kes on teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid vaatlusaluseid tooteid eksportiv tootja, esitas hagi vaidlustatud määruse tühistamiseks osas, milles see teda puudutab.

Üldkohus tunnistas kaitsemeetmeid käsitleva hagi vastuvõetavaks, kuid jättis selle rahuldamata, analüüsides, kas komisjon rikkus liidu aluspõhimõtteks olevat diskrimineerimiskeelu põhimõtet, koheldes Moldovat erinevalt võrreldes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidega. Ta tõlgendas ka esimest korda kaitsemeetmeid käsitleva alusmääruse(4) artikli 5 lõiget 1 seoses komisjoni pädevusega alustada kaitsemeetmete alast uurimist omal algatusel.

Üldkohtu hinnang

Hagi vastuvõetavuse küsimuses lükkas Üldkohus tagasi komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite, et hagejal puudub põhjendatud huvi ja õigus esitada hagi.

Hageja põhjendatud huvi kohta leidis Üldkohus, et vaidlustatud määruse osaline tühistamine võib iseenesest tuua kaasa õiguslikke tagajärgi ja hagejale kasu tuua. Vaidlustatud määrusega kehtestatud süsteemist tuleneb nimelt, et õiguslik regulatsioon – see on 25% kvoodivälise tariifi kehtestamine, kui tariifikvoodid on ammendatud –, mida kohaldatakse hageja toodete liitu eksportimise tegevuse suhtes, on ebasoodsam kui see, mida kohaldati tema suhtes enne selle määruse vastuvõtmist.

Hageja õiguse kohta esitada hagi märkis Üldkohus, et vaidlustatud määrus puudutab hagejat otseselt ja isiklikult. Otsese puutumuse kohta sedastas ta esiteks, et vaidlustatud määrus avaldab otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale: see määrab nimelt õigusliku raamistiku ja selle, millistel tingimustel – mis puudutab nii mahtu kui ka hinda – on hagejal õigus oma toodangut liitu eksportida, kusjuures tema toodete suhtes kohaldatakse nüüd kvoodisüsteemi, neid ei lasta enam liidus vabasse ringlusse – mille korral ei määrata kindlaks ei koguseid ega ole tarvis komisjoni luba. Teiseks ei jäta vaidlustatud määrus liikmesriigi pädevatele asutustele kaitsemeetmete rakendamisel mingit kaalutlusõigust: need pädevad asutused on kohustatud kohaldama kvoodivälist tariifi, kui tariifikvoodid on ammendatud. Isikliku puutumuse kohta otsustas Üldkohus, et on olemas teatav hulk faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis moodustavad konkreetse olukorra, mis iseloomustab hagejat võrreldes ükskõik missuguse teise ettevõtjaga ja näitab seega isiklikku puutumust vaidlustatud määrusega. Hagejat võib nimelt lugeda esiteks kinnisesse ringi kuuluvaks, teiseks vaidlustatud määruses tuvastatavaks, kolmandaks isikuks, kes osales uurimises, milles valmistati ette kaitsemeetmete kehtestamist, ning neljandaks ainsaks ettevõtjaks, kelle kaubandusandmeid Moldovat puudutavate tariifikvootide kindlaksmääramisel kasutati.

Sisuliselt lükkas Üldkohus esiteks tagasi hageja etteheite, et on rikutud diskrimineerimiskeelu põhimõtet, kuivõrd komisjon ei jätnud Moldova Vabariiki vaidlustatud määruse kohaldamisalast välja, nagu ta tegi EMP riikidega, samas kui ta oli sarnases olukorras, mis puudutab tihedat lõimumist liidu turuga, koguimpordi arvandmeid ja väikest kaubavoogude ümbersuunamise ohtu. Seoses sellega selgitas ta, et olukordade sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta nende suhete konteksti, mis liitu ja asjaomast kolmandat riiki ühendavad. Euroopa Majanduspiirkonna leping ning ühelt poolt liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping erinevad aga oma ulatuselt, eesmärkidelt ja institutsioonilistelt mehhanismidelt. Seega ei saa komisjonile ette heita seda, et ta leidis, et olukord Moldovas ei ole sarnane kõnesolevate EMP riikide omaga.

Teiseks lükkas Üldkohus tagasi hageja etteheite, et on rikutud kaitsemeetmeid käsitleva alusmääruse artikli 5 lõiget 1(5), kuivõrd komisjon algatas kaitsemeetmete alase uurimise omal algatusel, samas kui sellise uurimise algatus võib tulla ainult liikmesriikidelt. Seoses sellega otsustas ta, et hageja nimetatud sättele antud tõlgendus, mis viiks selleni, et uurimise algatamine sõltub sellest, kas mõni liikmesriik pöördub komisjoni poole, on lisaks sellele, et see tundub ebaloogiline vaidlustatud määruse muudest sätetest lähtudes, vastuolus selle määrusega ette nähtud süsteemi ülesehitusega. Nimelt, kuna ilma eelnevat uurimist algatamata ei saa võtta mingit kaitsemeedet, siis piirataks komisjonile antud pädevust võtta omal algatusel kaitsemeetmeid, kui on täidetud sisulised tingimused, selle tagajärgedes(6). Peale selle kahjustataks järelevalvesüsteemi eset ennast, võttes selle süsteemi alusel kogutud andmete uurimiselt suurema osa selle mõttest, kuivõrd need võimaldasid komisjonil leida, et vaatlusaluste toodete impordi muutumise tõttu võib olla vaja võtta kaitsemeetmeid. Seega asus Üldkohus seisukohale, et komisjonil on võimalik tegutseda omal algatusel, kui tal on piisavalt tõendeid, mis tema tegevust õigustavad, ja kui selline võimalus on ette nähtud kaitsemeetmeid käsitleva alusmääruse artikli 5 lõikes 1 osutatud uurimiste algatamise raames.

1      Komisjoni 28. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/670, millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi üle (ELT 2016, L 115, lk 37).

2      Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT 2019, L 31, lk 27; edaspidi „vaidlustatud määrus“).

3      Käesoleval juhul kehtestati vaidlustatud määrusega riigipõhine tariifikvoot olulise tarnehuviga riikidele ning nn jääktariifikvoot teistele liitu eksportivatele riikidele. Sellised olulise tarnehuviga riigid nagu Moldova võisid tegutseda nende kahe eraldi süsteemi raames ning pädevatel ametiasutustel oli kohustus kohaldada impordile neist riikidest 25% lisatollimaksu, kui need kaks tariifikvooti on ammendatud (edaspidi „kvoodiväline tariif“).

4      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT 2015, L 83, lk 16).

5      Kaitsemeetmeid käsitleva alusmääruse artikli 5 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kui komisjonile selgub, et uurimismenetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, alustab ta uurimist ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamise kuupäeva ja avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas […]“.

6      Komisjon võib kaitsemeetmeid käsitleva alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt liidu huvide kaitseks võtta niisuguseid meetmeid eelkõige omal algatusel, kui on täidetud sisulised tingimused.