Kohtuasi C‑74/19

LE

versus

Transportes Aéreos Portugueses SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa – Juízo Local Cível de Lisboa (Juiz 18))

Euroopa Kohtu (neljas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikli 5 lõige 3 – Artikli 7 lõige 1 – Reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis – Kohustuste täitmisest vabastamine – Mõiste „erakorralised asjaolud“ – „Korda rikkuvad reisijad“ (Unruly passengers) – Õigus tugineda erakorralise asjaolu esinemisele lennu puhul, mida need asjaolud ei mõjutanud – Mõiste „vajalikud meetmed“

1. Transport – Lennutransport – Määrus nr 261/2004 – EMP leping – Hüvitis ja abi reisijatele – Kohaldamisala – Kolmanda riigi territooriumil asuvast lennujaamast väljuv ja Norra territooriumil asuvasse lennujaama suunduv lend, mida teostab ühenduse lennuettevõtja – Tingimused – Asjaomasele reisijale hüvitise või kompensatsiooni ja abi andmata jätmine selles kolmandas riigis

   (EMP leping, artikli 47 lõige 2 ja artikli 126 lõige 1, protokolli nr 1 punkt 8 ning XIII lisa; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, artikli 3 lõike 1 punkt b)

   (vt punktid 31–33)

2. Transport – Õhutransport – Määrus nr 261/2004 – Hüvitis ja abi reisijatele – Lennu tühistamine või pikaajaline hilinemine – Hüvitamiskohustusest vabastamine – Tingimus – Erakorralised asjaolud – Mõiste – Reisija häiriv käitumine, mis tingib õhusõiduki ümbersuunamise, mistõttu asjaomane lend hilineb – Hõlmamine – Tingimused – Liikmesriigi kohtu poolt teostatav kontroll

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, põhjendused 14 ja 15, artikli 5 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 7)

   (vt punktid 36–39, 41, 43, 45–48, 50 ja 57 ning resolutsiooni punkt 1)

3. Transport – Lennutransport – Määrus nr 261/2004 – Hüvitis ja abi reisijatele – Lennu tühistamine või pikaajaline hilinemine – Hüvitamiskohustusest vabastamine – Tingimus – Erakorralised asjaolud – Õigus tugineda erakorralise asjaolu esinemisele lennu puhul, mida need asjaolud ei mõjutanud – Lubatavus – Tingimus – Liikmesriigi kohtu hinnang

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, põhjendused 1, 14 ja 15, artikli 5 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 7)

   (vt punktid 51–55 ja resolutsiooni punkt 2)

4. Transport – Lennutransport – Määrus nr 261/2004 – Hüvitis ja abi reisijatele – Lennu tühistamine või pikaajaline hilinemine – Hüvitamiskohustusest vabastamine – Tingimus – Erakorralised asjaolud – Lennuettevõtja poolt võetud vajalikud meetmed tühistamise või pikaajalise hilinemise vältimiseks – Reisija marsruudi muutmine – Tingimused – Liikmesriigi kohtu hinnang

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, põhjendused 1, 12–15, artikli 5 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 7)

   (vt punktid 58–61 ja resolutsiooni punkt 3)

Kokkuvõte

Lennureisija häiriv käitumine võib kujutada endast „erakorralist asjaolu“, mis võib vabastada lennuettevõtja kohustusest maksta hüvitist asjaomase lennu või tema poolt sama lennukiga teostatud järgmise lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise eest. Vajalike meetmete raames, mida lennuettevõtja peab hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks võtma, on ta siiski kohustatud tagama esimesel võimalusel reisijate teekonna muutmise kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida vajaduse korral teostab mõni teine lennuettevõtja.

Euroopa Kohus täpsustas 11. juuni 2020. aasta kohtuotsuses Transportes Aéreos Portugueses (C‑74/19) mõisteid „erakorralised asjaolud“ ja „vajalikud meetmed“ määruse nr 261/2004 ( 1 ) (edaspidi „lennureisijate õiguste määrus“) tähenduses. Nii otsustas Euroopa Kohus, et reisija häiriv käitumine, mis tingis õhusõiduki ümbersuunamise, mistõttu lend hilines, kujutab teatud tingimustel endast „erakorralist asjaolu“ ja et tegutsev lennuettevõtja võib tugineda sellele „erakorralisele asjaolule“, mis ei mõjutanud tühistatud või hilinenud lendu, vaid selle lennuettevõtja enda poolt sama lennukiga teostatud eelnevat lendu. Euroopa Kohus leidis samuti, et lennuettevõtja poolt reisija teekonna muutmine, kasutades selleks tema enda teostatud järgmist lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, kujutab üksnes siis endast „vajalikku meedet“, mis vabastab selle lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest, kui on täidetud teatavad tingimused.

Põhikohtuasjas on vaidlus reisija ja lennuettevõtja Transportes Aéreos Portugueses (TAP) vahel selle üle, et viimane keeldus maksmast hüvitist reisijale, kelle ümberistumisega lend hilines lõppsihtkohta saabumisel pikaajaliselt. Lennuettevõtja keeldus kahju hüvitamise nõuet rahuldamast põhjusel, et asjaomase lennu hilinemise tingis reisija häiriv käitumine, mis leidis aset sama õhusõidukiga teostatud eelmisel lennul ja mille tõttu suunati õhusõiduk ümber, ning et see asjaolu tuleb kvalifitseerida lennureisijate õiguste määruse ( 2 ) tähenduses „erakorraliseks“ asjaoluks, mis vabastab ta samas määruses ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest ( 3 ).

Asja menetleval liikmesriigi kohtul oli kahtlusi seoses selle hilinemise põhjustanud asjaolude õigusliku kvalifikatsiooniga, seoses küsimusega, kas lennuettevõtja võib tugineda niisugusele asjaolule, kui see asjaolu puudutas küll asjaomast lendu teostanud lennukit, kuid mõjutas sellele vahetult eelnenud lendu, ning seoses sellega, kas lennuettevõtja rakendatud meetmed olid mõistlikud.

Selle kohta märkis Euroopa Kohus, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma reisijatele hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise või kolm või rohkem tundi hilisema saabumise põhjustasid „erakorralised asjaolud“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, ning niisuguste asjaolude esinemise korral tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.

Esiteks märkis Euroopa Kohus, et „erakorralisteks asjaoludeks“ lennureisijate õiguste määruse tähenduses võib pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt, kusjuures need kaks tingimust on kumulatiivsed. Sellised asjaolud võivad esineda eelkõige turvalisuse ohustamise korral.

Olles märkinud, et reisija häiriv käitumine, mille tõttu suunati õhusõiduk ümber, seab tõesti ohtu asjaomase lennu turvalisuse, tõdes Euroopa Kohus esiteks, et kõnealune käitumine ei ole omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele. Teiseks ei ole niisugune käitumine üldjuhul viimase poolt kontrollitav, kuna esiteks ei ole reisija käitumine ja reaktsioonid meeskonnaliikmete korraldustele üldjuhul prognoositavad, ning teiseks on õhusõiduki pardal nii kapteni kui ka meeskonna käsutuses üksnes piiratud vahendid niisuguse käitumise ohjamiseks.

Euroopa Kohus täpsustas siiski, et kõnealune käitumine ei jää asjaomase tegutseva lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt välja ega kvalifitseeru seetõttu „erakorraliseks asjaoluks“, kui selgub, et lennuettevõtja on aidanud sellisele käitumisele kaasa või kui ta võis seda ette näha ja võtta asjakohased meetmed hetkel, kui ta sai seda teha ilma suuremate tagajärgedeta asjaomase lennu kulgemisele, tuginedes niisuguse käitumise ohumärkidele. See võib just nii olla, kui lennuettevõtja võtab lennuki pardale reisija, kellel esinevad käitumishäired kas juba enne või siis lennukisse mineku ajal.

Teiseks täpsustas Euroopa Kohus, et vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu pikaajalise hilinemise või tühistamise eest hüvitist, võib tegutsev lennuettevõtja tugineda „erakorralistele asjaoludele“, mis mõjutasid selle lennuettevõtja enda poolt sama lennukiga teostatud eelnevat lendu, tingimusel, et selle asjaolu ja järgnenud lennu hilinemise või tühistamise vahel esineb otsene põhjuslik seos, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes eelkõige arvesse seda, kuidas asjaomane tegutsev lennuettevõtja kõnealust õhusõidukit käitab.

Kolmandaks tõdes Euroopa Kohus, et „erakorralise asjaolu“ esinemise korral peab lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele hüvitise maksmise kohustusest, rakendama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend.

Järelikult ei saa asuda seisukohale, et lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta piirdub sellega, et pakub asjaomasele reisijale teekonna muutmist lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem, välja arvatud juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks sellel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10; parandus ELT 2018, L 155, lk 35).

( 2 ) Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõige 3.

( 3 ) Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkt c ja artikli 7 lõige 1.