Kohtuasi T‑219/18

Piaggio & C. SpA

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Üldkohtu (kuues koda) 24. septembri 2019. aasta otsus

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Mopeedi kujutav ühenduse registreeritud disainilahendus – Varasem ühenduse disainilahendus – Kehtetuse põhjus – Eristatavus – Erinev üldmulje – Asjatundjast kasutaja – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b – Määruse nr 6/2002 artikli 6 kooskõlaline tõlgendamine – Registreeritud disainilahendus, milles ei ole kasutatud varasemat riigisisest registreerimata ruumilist kaubamärki – Määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt e – Registreeritud disainilahendus, milles ei ole loata kasutatud liikmesriigi autoriõiguse seadusega kaitstud teost – Määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt f

1. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Ühetaoline tõlgendamine – Lahknevused eri keeleversioonides – Võrdlemisel lähtumine asjasse puutuva õigusakti kontekstist ja eesmärgist

   (vt punkt 30)

2. Ühenduse disainilahendused – Kaitse tingimused – Eristatavus – Disainilahendus, millest jääb vastava ala asjatundjale erinev üldmulje kui varasemast disainilahendusest – Üldmulje, mis ei tohi oluliselt erineda

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1)

   (vt punktid 31–35)

3. Ühenduse disainilahendused – Kaitse tingimused – Eristatavus – Disainilahendus, millest jääb vastava ala asjatundjale erinev üldmulje kui varasemast disainilahendusest – Üldmulje kindlaksmääramine lähtuvalt ühest või mitmest varasemast disainilahendusest eraldi võetuna

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1)

   (vt punkt 46)

4. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Mopeedi kujutis

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

   (vt punktid 41–45 ja 49–63)

5. Ühenduse disainilahendused – Kaitse tingimused – Eristatavus – Disainilahendus, millest jääb vastava ala asjatundjale erinev üldmulje kui varasemast disainilahendusest – Varasema disainilahenduse kõigi osade igakülgne hindamine

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1)

   (vt punktid 47 ja 48)

6. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Vaidlustatud disainilahenduse ja eristava tähise võrdlemine – Asjaomane avalikkus

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt e)

   (vt punkt 67)

7. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Vaidlustatud disainilahenduse ja eristava tähise võrdlemine – Segiajamise tõenäosus

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt e)

   (vt punkt 86)

8. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuks tunnistamise põhjused – Registreeritud disainilahenduses liikmesriigi autoriõiguse seadusega kaitstud teose loata kasutamine – Autoriõiguse saamise ja tõendamise korra kindlakstegemiseks kasutatav liikmesriigi õigus

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt f ja lõige 3; komisjoni määrus nr 2245/2002, artikli 28 lõike 1 punkti b alapunkt iii)

   (vt punkt 99)

Kokkuvõte

Üldkohus selgitas oma 24. septembri 2019. aasta otsuses Piaggio & C. vs. EUIPO – Zhejiang Zhongneng Industry Group (mopeedid) (T‑219/18), milline ulatus ja tähendus on ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuse kolmel alusel, mida käsitleb määruse nr 6/2002 artikkel 25 ja milleks on esiteks disainilahenduse eristatavuse puudumine vastavalt viidatud määruse artikli 25 lõike 1 punktile b koosmõjus selle määruse artikliga 6, teiseks disainilahenduses varasema eristava tähise kasutamine määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e tähenduses ja kolmandaks disainilahenduses autoriõiguse alusel kaitstud teose kasutamine selle määruse artikli 25 lõike 1 punkti f tähenduses.

Üldkohus jäätis muutmata EUIPO kolmanda apellatsioonikoja otsuse, millega lükati tagasi motorollerit kujutava disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotlus, mille oli esitanud Piaggio & C. SpA.

Kõigepealt, mis puudutab vaidlustatud disainilahenduse eristatavuse puudumist vastavalt viidatud määruse artikli 25 lõike 1 punktile b koosmõjus selle määruse artikliga 6, siis arvestades, et Piaggio & C. oli viidanud varasemale disainilahendusele „Vespa LX“, otsustas Üldkohus, et apellatsioonikoda ei teinud hindamisviga, kui ta leidis, et vaidlustatud disainilahendusest ja varasemast disainilahendusest jäävad asjatundjast kasutajale erinevad üldmuljed, ning järeldas, et vaidlustatud disainilahendus on võrreldes varasema disainilahendusega eristatav määruse nr 6/2002 artikli 6 tähenduses.

Esiteks märkis Üldkohus, et hageja ei saa põhjendatult väita, et asjaolu, et vastandatud disainilahendused sisaldavad mitut ühist elementi ja et neil on väga sarnane üldkuju, võimaldab tõendada, et vaidlustatud disainilahendusest jääb varasema disainilahendusega võrreldes déjà-vu üldmulje.

Teiseks tõi Üldkohus esile, et asjatundjast kasutaja tajub erinevusi, mille apellatsioonikoda vastandatud disainilahenduste vahel põhjendatult esile tõi ja mis on seotud ka detailidega, millele hageja viitab kui varasema disainilahenduse tunnusjoontele, ja need mõjutavad asjatundjast kasutajale vastandatud disainilahendustest jäävaid üldmuljeid, ja seda olenemata sellest, millise nurga all asjatundjast kasutaja neid disainilahendusi vaatleb.

Kolmandaks leidis Üldkohus, et apellatsioonikoda – kellele ei ole siduvad tühistamisosakonna hinnangud faktilistele asjaoludele –, selgitas õiguslikult piisavalt põhjuseid, miks ta jõudis pärast kaebuse sisulist hindamist ja pärast vastandatud disainilahenduste vahel esinevate erinevuste objektiivset tehnilist hindamist teistsugusele järeldusele kui tühistamisosakond.

Seejärel otsustas Üldkohus määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e rikkumise kohta, et apellatsioonikoda ei teinud hindamisviga, kui ta leidis, et puudub segiajamise tõenäosus asjaomase avalikkuse poolt, mis hõlmab nimetatud sättes käsitletud omavahelise seostamise ohtu.

Selles osas leidis Üldkohus, et ühest küljest Piaggio & C viidatud ja varasema disainilahendusega kaitstud motorolleri ruumilises kujus seisnevast varasemast kaubamärgist jääv visuaalne üldmulje, mis erineb vaidlusalusest disainilahendusest jäävast üldmuljest, ja teisest küljest välimus, mis mõjutab oluliselt väga tähelepaneliku keskmise tarbija valikut, välistavad vaidlustatud disainilahenduses varasema kaubamärgi kasutamise, olgugi et asjaomased tooted on identsed.

Täpsemalt tõi Üldkohus esile, et keskmine tarbija, kes ei ole põhjalike tehniliste teadmistega ekspert, ei suuda varasema kaubamärgiga kaitstud motorolleri ruumilist kujutist vaadeldes automaatselt ära tunda sadula taga ja all oleva voolundi X-tähe kuju, sadulaaluse ja esigondli vahelise ala ümberpööratud Ω-tähe kuju ega pane otsekohe tähele esigondli noolekuju, isegi kui ta on väga tähelepanelik. Mootorikatte puhul märkab ta pigem erinevust varasema kaubamärgi mootorikatte koonusekuju ja vaidlustatud disainilahenduse mootorikatte poolkaarena näiva kuju vahel. Üldisemas plaanis tajub väga tähelepanelik keskmine tarbija varasema kaubamärgiga kaitstud motorolleri ruumilist kuju iseloomustavat stiili, jooni ja välimust vaidlusaluse disainilahenduse omadest visuaalselt erinevana.

Lõpuks sedastas Üldkohus, et apellatsioonikoda ei teinud hindamisviga, kui ta tema käsutuses oleva teabe alusel leidis, et Itaalia ja Prantsuse autoriõigustega kaitstud motorolleri mudelit, mis vastab varasemale disainilahendusele, ei olnud vaidlusaluses disainilahenduses loata kasutatud määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti f tähenduses.

Selles osas märkis Üldkohus, et vaidlustatud disainilahenduses ei ole kasutatud Itaalia autoriõiguse kohast teose kunstilist ja loomingulist põhiolemust, mis seisneb varasemale disainilahendusele vastava motorolleri kuju tunnusjoontes. Nimelt iseloomustavad vaidlusaluses disainilahenduses sadula taga ja all oleva voolundi ning sadulaaluse ja esigondli vahelist ala pigem nurgelised jooned. Tema teravatipuline esigondel on kuni poritiivani pigem „lipsukujuline“ kui noolekujuline. Mootorikatte osas märkis ta, et vaidlustatud disainilahenduse puhul ei ole selle kuju nii koonusekujuline kui varasemas disainilahenduses kasutatud tilga kuju.

Lisaks leidis Üldkohus, et varasema disainilahenduse erilist välimust ja kuju, mida kirjeldatakse kui „ümarate vormidega, naiselik ja vintage“, ei ole võimalik hoomata vaidlusaluses disainilahenduses, mida iseloomustavad sirged ja nurgelised jooned, mistõttu on varasemale disainilahendusele vastavast teosest ja vaidlusalusest disainilahendusest jääv mulje erinev.