This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62018CO0709
Euroopa Kohtu määrus (seitsmes koda), 28.5.2020.
Kriminaalmenetlus järgmiste isikute suhtes: UL ja VM.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 99 – Direktiiv (EL) 2016/343 – Artiklid 3 ja 4 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 47 ja 48 – Avalikud seisukohavõtud süü kohta – Liikmesriigi kohus – Kohtumäärusega sellega nõustumine, et kahest kaassüüdistatavast üks süüdistatav tunnistab end süüdistusaktis nimetatud kuritegudes süüdi – End mitte süüdi tunnistanud teise kaassüüdistatava süü hindamine – Süüdimõistmine sama kohtu poolt, kes nõustus süü omaksvõtuga.
Kohtuasi C-709/18.
Euroopa Kohtu määrus (seitsmes koda), 28.5.2020.
Kriminaalmenetlus järgmiste isikute suhtes: UL ja VM.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 99 – Direktiiv (EL) 2016/343 – Artiklid 3 ja 4 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 47 ja 48 – Avalikud seisukohavõtud süü kohta – Liikmesriigi kohus – Kohtumäärusega sellega nõustumine, et kahest kaassüüdistatavast üks süüdistatav tunnistab end süüdistusaktis nimetatud kuritegudes süüdi – End mitte süüdi tunnistanud teise kaassüüdistatava süü hindamine – Süüdimõistmine sama kohtu poolt, kes nõustus süü omaksvõtuga.
Kohtuasi C-709/18.
Court reports – general
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2020:411
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 28. mai 2020. aasta määrus – UL ja VM
(kohtuasi C‑709/18) ( 1 )
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 99 – Direktiiv (EL) 2016/343 – Artiklid 3 ja 4 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 47 ja 48 – Avalikud seisukohavõtud süü kohta – Liikmesriigi kohus – Kohtumäärusega sellega nõustumine, et kahest kaassüüdistatavast üks süüdistatav tunnistab end süüdistusaktis nimetatud kuritegudes süüdi – End mitte süüdi tunnistanud teise kaassüüdistatava süü hindamine – Süüdimõistmine sama kohtu poolt, kes nõustus süü omaksvõtuga
1. |
Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Süütuse presumptsiooni teatavate aspektide ja õiguse viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul tugevdamine – Direktiiv 2016/343 – Avalikud seisukohavõtud süü kohta – Otsused, millega ei otsustata süü küsimust – Mõiste – Kohtumäärus, milles nõustutakse kriminaalmenetluses süüdistatavatest ühe süüdistatava süü omaksvõtuga – Kaasaarvamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/343, artikli 4 lõige 1) (vt punkt 28) |
2. |
Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Süütuse presumptsiooni teatavate aspektide ja õiguse viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul tugevdamine – Direktiiv 2016/343 – Avalikud seisukohavõtud süü kohta – Süütuse presumptsiooni järgimine – Kriminaalmenetlus, milles süüdistatakse kahte isikut väidetavalt koos toime pandud kuritegudes – Kohtumäärus, milles nõustutakse kriminaalmenetluses süüdistatavatest ühe süüdistatava süü omaksvõtuga – Kohtumäärus, milles mainitakse teist isikut, kes süüd omaks ei võtnud, väidetavate kuritegude kaastäideviijana – Seejärel viimati nimetatud isiku süüdimõistmine sama kohtu poolt pärast seda, kui kohus on kogunud tõendeid teda puudutavate asjaolude kohta – Lubatavus – Tingimused (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik ja artikkel 48; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/343, põhjendus 16, artikkel 3 ja artikli 4 lõige 1) (vt punktid 29–31, 34 ja 35 ning resolutsioon) |
3. |
Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Eelotsuse küsimused, mille esitamisel ei ole piisavalt täpselt selgitatud põhjuseid, miks on neile vastamine vajalik – Ilmselge vastuvõetamatus (ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94) (vt punktid 39, 40 ja 42–44) |
4. |
Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse – Ilmselge vastuvõetamatus (ELTL artikkel 267) (vt punktid 39, 41 ja 44) |
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul, artiklit 3 ja artikli 4 lõiget 1 tuleb koostoimes sama direktiivi põhjendusega 16 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõiguga ja artikliga 48 tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui kahe isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluses nõustub liikmesriigi kohus kõigepealt määrusega esimese isiku süü omaksvõtuga süüdistusaktis nimetatud kuritegudes, mille esimene isik pani väidetavalt toime koos teise isikuga, kes end süüdi ei tunnistanud, ning otsustab seejärel pärast teisele isikule süüks pandud tegude kohta tõendite kogumist selle isiku süü üle, kui esiteks, teise isiku mainimine väidetavate kuritegude kaastäideviijana on vajalik end süüdi tunnistanud isiku õigusliku vastutuse kvalifitseerimiseks, ja kui teiseks, samas kohtumääruses ja/või süüdistusaktis, millele kohtumäärus viitab, on selgelt märgitud, et teise isiku süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud ja selle kohta kogutakse tõendid ja tehakse otsus eraldi.
( 1 ) ELT C 44, 4.2.2019.