Liidetud kohtuasjad C‑529/18 P ja C‑531/18 P

PJ
ja
PC

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 24. märtsi 2022. aasta otsus

Apellatsioonkaebus – Liidu õiguse põhimõtted – Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 19 – Poolte esindamine liidu kohtutes toimuvates hagimenetlustes – Advokaat, kes on hageja suhtes kolmas osapool – Sõltumatuse nõue – Advokaat, kes on advokaadibüroo kaastöötaja – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47

1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Advokaadi allkiri – Mõiste „advokaat“ – Autonoomne tõlgendamine

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 51 lõige 1)

   (vt punktid 58 ja 60)

2. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Tingimused, mis puudutavad allakirjutanut – Kolmanda isiku seisund poolte suhtes – Poolt esindav advokaat, kes on töösuhtes poolega seotud üksusega – Pool, kes võib advokaati tegelikult kontrollida – Sõltumatuse nõude rikkumine

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 19)

   (vt punktid 61–69, 72, 74 ja 79–81)

3. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Tingimused, mis puudutavad allakirjutanut – Kolmanda isiku seisund poolte suhtes – Esindamine advokaadi poolt, kes ei ole kolmanda isiku staatuses – Vastuvõetamatus – Puuduste kõrvaldamine pärast hagi esitamise tähtaja möödumist – Lubamatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik ja artikli 21 teine lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 55 lõige 1 ja lõige 3 ning artikli 78 lõige 6)

   (vt punktid 88–90)

Kokkuvõte

PJ-ile kuulus Euroopa Liidu sõnaline kaubamärk Erdmann & Rossi. Erdmann & Rossi GmbH esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse peale tühistas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) selle kaubamärgi.

PJ esitas Üldkohtule selle otsuse peale tühistamishagi. Hagiavaldusele kirjutas alla advokaat S. Üldkohus tuletas meelde, et advokaadi sõltumatuse nõue tähendab seda, et tema ja kliendi vahel ei tohi olla töösuhet. Kohus lisas, et ühe poole advokaadil ei tohi olla ka kohtuasjaga isiklikku seost ega majanduslikku või struktuurilist suhet selle kliendiga.

Üldkohus märkis selles kohtuasjas lisaks, et PJ on selle advokaadibüroo kaasasutaja ja üks kahest partnerist, millele ta andis volituse, et advokaat S. saaks esindada teda büroo nimel, ning jättis hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjendusega, et hagiavaldusele ei ole alla kirjutanud sõltumatu advokaat ( 1 ).

Euroopa Kohus jättis PJ-i apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsustas Üldkohtu otsuse põhjendusi asendades, et advokaadibüroo advokaadist kaastöötaja ja tema kliendi, kes on selle advokaadibüroo partner ja kaasasutaja, vaheline suhe on selline, et see mõjutab ilmselt advokaadi sõltumatust ( 2 ).

Euroopa Kohtu hinnang

Kõigepealt tuletas Euroopa Kohus meelde, et poolel ei ole õigust ise liidu kohtus esineda, vaid ta peab kasutama kolmanda osapoole teenuseid. Kohtus võib esindajaks olla ainult advokaat, et parimal võimalikul viisil kaitsta volitaja huve, olles sealjuures sõltumatu ja järgides seadusi ning ametialaseid ja kutse-eetika norme.

Advokaadi sõltumatust tuleb mõista nii, et advokaadil ei puudu kliendiga mitte mis tahes side, vaid puuduvad sidemed, mis ilmselgelt riivavad tema võimet täita oma kliendi kaitsmise ülesannet nii, et ta teenib oma kliendi huve parimal võimalikul viisil.

Seejärel rõhutas Euroopa Kohus, et vastuvõetamatuks tuleks tunnistada ainult need juhud esindamisel esinevate puuduste korral, kus on ilmne, et advokaat ei suuda oma klienti kaitsta tema huve võimalikult hästi teenides. Seega, ainuüksi tsiviilõigusliku lepingu olemasolu advokaadi ja tema kliendi vahel ei ole piisav selleks, et asuda seisukohale, et advokaat on olukorras, mis ilmselgelt mõjutab tema võimet kaitsta oma kliendi huve.

Lõpuks selgitas Euroopa Kohus, et tuleb eeldada, et advokaadibüroo advokaadist kaastöötaja puhul – isegi kui ta töötab töölepingu alusel – on täidetud samad sõltumatuse nõuded kui advokaadi puhul, kes tegutseb üksinda või advokaadibüroo partnerina. Siiski tuleb eristada esindatava kliendi olukorra põhjal.

Nimelt olukorras, kus klient on selle advokaadibüroo suhtes, kus tema esindaja on kaastöötaja, füüsiline või juriidiline kolmas isik, ei teki erilist probleemi sõltumatuse osas. Teisiti on see olukorras, kus füüsilisest isikust klient on ise advokaadibüroo partner ja asutajaliige ning võib sellest tulenevalt seda kaastöötajat tegelikult kontrollida. Viimati nimetatud olukorras tuleb asuda seisukohale, et advokaadist kaastöötaja ja büroo partnerist kliendi vaheline suhe on selline, et see mõjutab ilmselt advokaadi sõltumatust.

( 1 ) 30. mai 2018. aasta kohtumäärus PJ vs. EUIPO – Erdmann & Rossi (Erdmann & Rossi) (T‑664/16, EU:T:2018:517).

( 2 ) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 kolmanda lõigu tähenduses.