Kohtuasi C‑386/18

Coöperatieve Producentenorganisatie en Beheersgroep Texel UA

versus

Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het Bedrijfsleven)

 Euroopa Kohtu (teine koda) 19. detsembri 2019. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Ühine kalanduspoliitika – Määrused (EL) nr 1303/2013, nr 1379/2013 ja nr 508/2014 – Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid – Tootmis- ja turustuskavad – Rahaline toetus nende kavade ettevalmistamiseks ja rakendamiseks – Kulude rahastamiskõlblikkuse tingimused – Liikmesriikide kaalutlusruum – Toetusetaotluse esitamise võimaluse puudumine riigisiseses õiguses

1.        Kalandus – Ühine kalanduspoliitika – Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid – Tootmis- ja turustuskava – Rahaline toetus selle kava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks – Kulude rahastamiskõlblikkuse tingimused – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Piirid – Toetusetaotluse esitamise võimaluse puudumine riigisiseses õiguses – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013, artikli 4 lõige 4 ja artikli 65 lõige 1, ning määrus nr 508/2014, artikli 66 lõiked 1, 2 ja 3)

(vt punktid 53–55, 58 ja 59 ning resolutsiooni punkt 1)

2.        Kalandus – Ühine kalanduspoliitika – Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid – Tootmis- ja turustuskava – Rahaline toetus selle kava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks – Tingimusteta õigus toetusele – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 508/2014, artikli 66 lõiked 1, 2 ja 3)

(vt punktid 61–65 ja 67 ning resolutsiooni punkt 2)

3.        Kalandus – Ühine kalanduspoliitika – Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid – Tootmis- ja turustuskava – Rahaline toetus selle kava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks – Kulude rahastamiskõlblikkuse tingimused – Toetuse andmine taotluse alusel, mis esitati pärast sellise kava ettevalmistamist ja rakendamist – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013, artikkel 2 ja artikli 65 lõige 6; määrus nr 1379/2013, artikkel 28, ja määrus nr 508/2014, artikli 66 lõiked 1 ja 2)

(vt punktid 70–73 ning resolutsiooni punkt 3)

Kokkuvõte

Liikmesriik ei või jätta kalapüügisektori tootjaorganisatsiooni toetusetaotlust rahuldamata põhjendusega, et kõnealune riik ei olnud taotluse esitamise kuupäeval näinud veel ette sellise taotluse menetlemise võimalust

Euroopa Kohus täpsustas 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsuses Coöperatieve Producentenorganisatie en Beheersgroep Texel (C‑386/18) liikmesriikide kohustusi olukorras, kus kalapüügisektori tootjaorganisatsioon (edaspidi „tootjaorganisatsioon“) esitab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuse taotluse enne, kui liikmesriik näeb ette sellise taotluse menetlemise võimaluse, ning pärast oma tootmis- ja turustamiskava ettevalmistamist ja rakendamist.

Käesoleval juhul esitas tootjaorganisatsioon PO Texel 19. mail 2015 Madalmaade ametiasutustele toetusetaotluse, et talle saaks maksta EMKFi rahalist toetust seoses tema 2014. aasta tootmis- ja turustamiskava ettevalmistamise ja rakendamise kuludega. Ehkki komisjon oli 25. veebruaril 2015 heaks kiitnud Madalmaade Kuningriigi esitatud rakenduskava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, nägi Madalmaade Kuningriik toetusetaotluse esitamise võimaluse ette alles 25. augustil 2016. PO Texeli taotlus jäeti seetõttu rahuldamata põhjendusega, et toetusetaotluse esitamise kuupäeval ei olnud Madalmaade Kuningriik veel ette näinud sellise taotluse esitamise võimalust ning et pealegi esitas PO Texel taotluse alles pärast seda, kui ta oli oma kava rakendanud. Apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes (Madalmaad), kellele esitati kaebus, palus Euroopa Kohtult selgitusi liikmesriikide kohustuste kohta sellise toetusetaotluse korral.

Euroopa Kohus rõhutas esiteks vajadust pakkuda tootjaorganisatsioonidele vajalikul määral rahalist toetust, et nad saaksid täita olulisemat rolli 1. jaanuaril 2014 jõustunud ühise kalanduspoliitika viimase reformiga(1) taotletud eesmärkide saavutamisel. Euroopa Kohus asus seejärel seisukohale, et kuivõrd liidu seadusandja sedastas määruse nr 508/2014(2) (edaspidi „EKMF määrus“) artikli 66 lõikes 1 kindlat kõneviisi kasutades, et EMKF „toetab“ tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist, soovis ta seada liikmesriikidele kohustuse võtta vajalikud meetmed selleks, et tootjaorganisatsioonid võiksid saada EMKFi toetust nii tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamiseks kui ka rakendamiseks. Selle kohustuse täitmiseks peavad liikmesriigid nägema oma riigisiseses õiguskorras tootjaorganisatsioonidele ette võimaluse esitada EMKFi toetuse taotlused ja võtma rakendusmeetmed seoses kulude rahastamiskõlblikkusega ning eeskätt määrama kindlaks kriteeriumid seoses kulude rahastamiskõlblikkuse alguskuupäeva ja igale organisatsioonile makstava summa arvutusmeetodiga.

Sellega seoses leidis Euroopa Kohus, et võttes arvesse tõika, et Madalmaade Kuningriik nägi sellise võimaluse oma riigisiseses õiguskorras ette alles 25. augustil 2016, ei saa Madalmaade ametiasutuste tegevusetus olla hõlmatud liikmesriikidele nende tegevuskavade rakendamiseks jäetud kaalutlusruumiga. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et EMKF määruse artikli 66 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil jätta tootjaorganisatsiooni poolt tootmis- ja turustuskava ettevalmistamise ja rakendamise kuludega seotud toetusetaotlust rahuldamata põhjendusega, et kõnealune riik ei olnud taotluse esitamise kuupäeval näinud oma riigisiseses õiguskorras veel ette sellise taotluse menetlemise võimalust.

Seoses küsimusega, kas EMKF määruse artikli 66 lõige 1 annab tootjaorganisatsioonidele vahetult õiguse rahalisele toetusele, märkis Euroopa Kohus teiseks, et liidu määruse säte saab anda õigussubjektidele õigusi, millele viimased saavad kohtus tugineda, üksnes siis, kui säte on selge, täpne ja tingimusteta. Võttes arvesse, et EMKF määruse artikkel 66 on tingimuslik, tuleb seda sätet aga tõlgendada nii, et see ei anna vahetult õigust EMKFi rahalisele toetusele.

Seoses küsimusega, kuidas tõlgendada määruse nr 1313/2013(3) (edaspidi „fondide üldmäärus“) artikli 65 lõiget 6, mis näeb ette, et rahalist toetust ei anta, kui teatav tegevus on täielikult ellu viidud enne, kui korraldusasutusele on esitatud rahastamistaotlus, märkis Euroopa Kohus kolmandaks, et tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist ei tule käsitada eraldi tehtavate iseseisvate toimingute jadana, vaid üheainsa jätkuva toiminguna, millega kaasnevad alalised tegevuskulud. Järelikult ei saa sellise kava ettevalmistamist ja rakendamist pidada „täielikult elluviiduks“ enne 31. detsembril 2020 lõppeva programmiperioodi lõppu. Euroopa Kohus leidis seetõttu, et fondide üldmääruse artikli 65 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et see ei keela anda tootmis- ja turustuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks EMKFi toetust, kui toetusetaotlus esitatakse pärast tootmis- ja turustuskava ettevalmistamist ja rakendamist.

1      Liidu seadusandja rõhutas seda vajadust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT 2013, L 354, lk 1), põhjenduses 7.

2      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT 2014, L 149, lk 1).

3      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT 2013, L 347, lk 320).