Kohtuasi T‑377/17

SQ

versus

Euroopa Investeerimispank

Avalik teenistus – EIP töötajad – Psühholoogilise ahistamise kaebus – Haldusjuurdlus – Mõiste „psühholoogiline ahistamine“ – Nõue, et käsitamaks etteheidetavat käitumist „psühholoogilise ahistamisena“, peab selline käitumine olema korduv – Selliselt käitunud isiku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest keeldumine – Konfidentsiaalsuskohustus, mis käsitleb pooleliolevat haldusjuurdlust ning sellest tulenevalt ka menetluse lõpetamise otsust, millega tuvastatakse, et tegu oli psühholoogilise ahistamise juhtumiga

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 13. juuli 2018. aasta otsus

1. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Kohtueelne menetlus – Kohustuslikkus – Panga poolt lepituskomitee liikme määratud tähtaja jooksul nimetamata jätmine – Lepitusmenetluse luhtumine – Tagajärjed

   (Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

2. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Enesehinnangu ja enesekindluse kahjustamine – Sellise käitumise korduvuse nõue – Hindamiskriteeriumid

   (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 12a; Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1)

3. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Administratsiooni kaalutlusõigus selle mõiste kohaldamisel – Puudumine – Kohtulik kontroll – Ulatus

   (Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1)

4. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Teenistusüksuste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Haldusüksuste struktureerimise vabadus – Ulatus

5. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Väidetava ohvri edutamine – Asjaolu, mis ei välista ahistamise olemasolu – Karjääriarengu aeglustumine – Asjaolu, mis ei ole iseenesest käsitatav psühholoogilise ahistamisena

   (Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1)

6. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Õigused ja kohustused – Sisejuurdlus väidetava psühholoogilise ahistamise kohta – Psühholoogilise ahistamise olemasolu tuvastamine – Sobivate meetmete võtmise kohustus – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Sellise meetme rakendamine, mis on kohaldatav üksnes juhul, kui asjaomase isiku käitumine kordub – Lubamatus

   (Ametnike personalieeskirjad, artiklid 12a ja 24; Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1)

7. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Õigused ja kohustused – Sisejuurdlus väidetava psühholoogilise ahistamise kohta – Psühholoogilise ahistamise olemasolu tuvastamine – Uurimise lõpetamise otsus, millega kaasneb konfidentsiaalsuskohustus, mis ei luba ohvril avaldada selle otsuse olemasolu ega sisu – Lubamatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 31; Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1)

8. Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Ühe teenistuja poolt teise teenistuja vastu suunatud teod – Välistamine – Ohvri võimalus pöörduda liikmesriigi kohtusse – Panga kohustus ohvrit abistada – Puudumine

   (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 24)

1.  Mis puutub Euroopa Investeerimispanga vastu esitatud nõuete kohtueelse lahendamise korda, siis erinevalt enne 1. juulit 2013 kehtinud regulatsioonist, on sestpeale panga personalieeskirjade artiklis 41 sätestatud, et enne selle sätte alusel panga vastu hagi esitamist on lepitusmenetlus kohustuslik.

   Kuna see, et pank ei nimetanud liiget, kes pidi kuuluma lepituskomitee koosseisu ning seejärel kokkuleppel asjaomase teenistuja poolt nimetatud liikmega valima komitee kolmanda liikme, välistas lepituskomitee nõuetekohase koosseisu, tuleb asuda seisukohale, et panga poolt personalieeskirjade artiklis 41 sätestatud ühenädalase tähtaja jooksul selle liikme nimetamata jätmise tõttu lepitusmenetlus luhtus. Sellest järeldub, et hagi esitamise korral tuleb asuda seisukohale, et hageja oli tegelikult taotlenud vaidluse lahendamist lepitusmenetluses enne hagi esitamist, mistõttu ei olnud hagi esitamine ühelgi juhul ennatlik.

   (vt punktid 71, 74 ja 75)

2.  Euroopa Investeerimispanga ühe töötaja poolt teisele suunatud sõnad, hoiakud või teod on käsitatavad psühholoogilise ahistamisena, kui need tõid objektiivselt kaasa rünnaku isiku enesehinnangule ja ‑usaldusele. Sellega seoses ei saa nõuda, et psühholoogilise ahistamise mõiste alla kuulumiseks peab käitumisakt olema kordunud samasugusena, jättes tähelepanuta erinevate käitumisaktide kumuleeruva mõju selliste käitumisaktide adressaadiks oleva isiku enesehinnangu ja ‑usalduse kahjustamise seisukohast.

   Euroopa Investeerimispanga eetikakoodeksi artiklis 3.6.1 sisalduv psühholoogilise ahistamise mõiste nõuab, et selle mõiste alla kuulumiseks peavad vaenulikud või sobimatud sõnad, hoiakud või teod olema olnud korduvad ning seda lisaks üsna pika aja jooksul. Selles mõttes on see mõiste sarnane ametnike personalieeskirjade artiklis 12a sätestatud mõistega. Seetõttu võib ametnike personalieeskirjade artiklit 12a puudutavas kohtupraktikas tehtud viide protsessile, mis toimub tingimata aja jooksul ja eeldab korduvaid või pidevaid tegusid, olla analoogia alusel asjakohane ka panga töötajate suhtes kohaldamisele kuuluva psühholoogilise ahistamise mõiste kohaldamisel.

   Sellega seoses erineb psühholoogilise ahistamise mõiste seksuaalse ahistamise mõistest. Kui tõdemus, et tegemist on seksuaalse ahistamisega, ei sõltu tingimata seksuaalse alatooniga soovimatu(te) käitumisakti(de) kordumisest, siis tõdemus, et tegemist on psühholoogilise ahistamisega, järeldub teatud käitumisaktide kogumi tuvastamisest ning selline tõdemus ei saa põhimõtteliselt tugineda üksiku käitumisakti tuvastamisel. Seetõttu ei ole psühholoogilise ahistamise mõistega põhimõtteliselt hõlmatud see, kui üks töötaja võis koosolekutel või aruteludes teise töötajaga kogemata sobimatut tooni kasutada.

   Psühholoogiline ahistamine kui aja jooksul toimuva protsessi tulemus saab definitsiooni kohaselt tuleneda panga ühe töötaja poolt teise suhtes toime pandud erinevate käitumisaktide kogumist, mille hulka kuuluvad käitumisaktid eraldi võetuna ei pruugi tingimata olla iseenesest käsitatavad psühholoogilise ahistamisena, ent mis tervikuna ja kontekstis hinnates, sealhulgas aja jooksul nende kuhjumise tõttu, võivad olla sellised, mis tõid objektiivselt kaasa rünnaku nende käitumisaktide adressaadiks oleva teise töötaja enesehinnangule ja ‑usaldusele eetikakoodeksi artikli 3.6.1 tähenduses.

   Analüüsides küsimust, kas asjaomase teenistuja poolt esile toodud käitumisaktid on käsitatavad psühholoogilise ahistamisena, tuleb seetõttu neid asjaolusid ühe töötaja poolt teise suhtes toime pandud käitumisaktidega kujundatud töökeskkonna osadena analüüsida nii eraldi võetuna kui ka omavahelises koosmõjus.

   (vt punktid 88–94 ja 96)

3.  Euroopa Investeerimispanga eetikakoodeksi artiklis 3.6.1 toodud psühholoogilise ahistamise määratlus põhineb objektiivsel mõistel, mis – isegi kui see põhineb ametnike ja teenistujate tegude ja käitumise kvalifitseerimisel kontekstist lähtuvalt, mida ei ole alati lihtne läbi viia – ei tähenda siiski, et anda tuleb keerulisi hinnanguid, mis on sellist tüüpi, mis võivad tuleneda olemuselt majanduslikest, teaduslikest või ka tehnilistest mõistetest, mis õigustaksid administratsioonile hindamisruumi andmist, kui ta kohaldab käsitletavat mõistet. Seega kui väidetakse, et eiratud on eetikakoodeksi artiklit 3.6.1, tuleb uurida, kas pank tegi vea faktide hindamisel seoses selles sättes viidatud psühholoogilise ahistamise mõistega, mitte aga ilmse vea nende faktiliste asjaolude hindamisel.

   (vt punkt 99)

4.  Samamoodi nagu liidu institutsioonidel ja ametitel, on ka Euroopa Investeerimispangal õigus vabalt otsustada, kuidas oma haldusüksusi struktureerida, võttes arvesse tervet hulka tegureid, näiteks neile antud ülesannete laadi ja ulatust ning eelarvevõimalusi, samuti prioriteetide muutumist. See vabadus hõlmab õigust vabalt kaotada ametikohti ja muuta ametikohustuste jaotust töökorralduse suurema tõhususe huvides, samuti õigust jaotada ümber ametikohustusi, mida varem täitis kaotatud ametikohal töötav isik.

   (vt punkt 104)

5.  Samamoodi nagu teenistuja edutamine ei luba välistada seda, et tema ülemus on teda psühholoogiliselt ahistanud või tema suhtes pahatahtlikult käitunud, siis asjaolu, et teenistuja tõus karjääriredelil väidetavalt aeglustus, ei ole tingimata iseenesest käsitatav psühholoogilise ahistamisena.

   (vt punkt 113)

6.  ELTL artiklis 336 nimetatud ametnike ja teenistujate puhul on personalieeskirjade artikli 24 kohaldamisalasse kuuluvas olukorras võetavate meetmete osas haldusorganitel liidu kohtu kontrolli all personalieeskirjade artikli 24 kohaldamise meetmete ja vahendite üle otsustamisel avar kaalutlusõigus. Samuti on Euroopa Investeerimispanga presidendil töökohal väärikust käsitleva poliitika ellurakendamisel panga teenistujate puhul avar kaalutlusõigus otsustamaks, millised meetmed tuleb väidetava psühholoogilise ahistamise uurimiseks moodustatud uurimiskomisjoni aruandele järgnevalt võtta.

   Arvestades panga eetikakoodeksi ja väärikuspoliitika eesmärke ning eriti seda, et panga poolt vastu võetud aktid kinnitavad, et mis tahes psühholoogiline ahistamine on olemuslikult raske, on selline panga poolt võetud meede, mida kohaldatakse ainult asjaomase isiku poolt samasuguse käitumise kordumise korral, ebapiisav ja seega üksikjuhtumi asjaolude raskust arvestades ebasobiv. Selline meede tähendab seda, et karistus tõendatud psühholoogilise ahistamise eest sõltub uue taunitava käitumise tuvastamisest, samas kui sellise käitumise korral sõltub selle tuvastamine sellest, kas uus kannatanu otsustab väärikuspoliitika alusel kaebuse esitada või mitte.

   (vt punktid 135, 137, 140 ja 141)

7.  Euroopa Investeerimispanga president või panga teenistused ei või menetluse lõpetamise otsusele, millega tuvastatakse, et tegu oli psühholoogilise ahistamisega, ja tuvastatud ahistaja vabanduskirjale omistada sellise konfidentsiaalsuse taseme, mille tõttu on ohvril keelatud avaldada kolmandatele isikutele teavet nende dokumentide olemasolu ja sisu kohta.

   Haldusjuurdluse lõpuleviimise tähtsus tuleneb ka sellest, et ühelt poolt võib see, kui pank tuvastab psühholoogilise ahistamise sellise haldusjuurdluse tulemusel, mis võib olla läbi viidud sellise pädevusega asutusest eraldiseisva instantsi abil nagu uurimiskomisjon, juba ise omada ahistamise ohvriks langenud ametniku või teenistuja terapeutilises taastumisprotsessis kasulikku mõju, ning ohver võib seda lisaks kasutada liikmesriigi kohtusse pöördumiseks. Teiselt poolt võib haldusjuurdluse lõpule viimine vastupidi võimaldada väidetava ohvri väited ümber lükata, võimaldades nii heastada ülekohtu, mida selline süüdistus võis juhul, kui see osutub alusetuks, põhjustada isikule, keda juurdluse raames käsitati eeldatava ahistajana.

   Kui psühholoogilise ahistamise ohvriks langenud panga töötajale pannakse kohustus sellisest ahistamisest vaikida, on selle tagajärjeks lisaks sellele, et viimane ei pruugi olla võimeline põhjendama oma võimalikku töölt puudumist psühholoogilise ahistamisega seotud haigestumise tõttu, ka see, et asjaomane isik ei saa kasutada uurimiskomisjoni ja panga presidendi poolt vastavalt aruandes ja vaidlustatud otsuses tuvastatut iseäranis liikmesriigi kohtule võimaliku hagi esitamise korral teda ahistanud isiku vastu.

   Pangas kohaldatavate normide selline tõlgendamine läheks vastuollu eetikakoodeksi ja väärikuspoliitika eesmärgiga ennetada ja karistada mis tahes psühholoogilist ahistamist liidu institutsioonides ja organites, samas kui psühholoogiline ahistamine, mis mõjutab selle ohvriks langenud isiku tervist ja inimväärikust, kujutab endast töötaja õiguste rikkumist Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 tähenduses.

   (vt punktid 154, 156–158 ja 183)

8.  Euroopa Investeerimispank vastutab ühe oma teenistuja käitumise eest teise teenistuja suhtes vaid juhul, kui sellist käitumist olid nõudnud kõrgemalseisvad ülemused.

   Mis puudutab panga teenistujale tema ülemuse tegevusega väidetavalt tekitatud kahju, siis kuigi see tegevus toimus viimase poolt ametiülesannete täitmisel, võib see asjaomase teenistuja poolt pädevale liikmesriigi kohtule esitatava hagi alusel ikkagi kaasa tuua asjaomase isiku isikliku vastutuse, olgugi et erinevalt ametnike personalieeskirjade artiklist 24 ei näe pangas kohaldatavad normid ette abistamiskohustust, mis paneks pangale kohustuse hagejat sellise hüvitise saamise võimaluse otsimisel eeskätt rahaliselt abistada ja vajaduse korral vastutada ühe tema teenistuja poolt teisele teenistujale tekitatud kahju eest solidaarselt.

   (vt punktid 168 ja 169)