Kohtuasi T‑202/17

Ana Calhau Correia de Paiva

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (esimene koda) 9. juuni 2021. aasta otsus

Keeltekasutuse kord – Konkurss EPSO/AD/293/14 administraatorite töölevõtmiseks konkurentsiõiguse, ettevõtterahanduse, finantsmajanduse, tööstusökonoomika ja makromajanduse valdkonnas (AD 7) – Reservnimekirja kandmata jätmine – Õigusvastasuse vastuväide – Konkursi teise keele valiku piiramine saksa, inglise või prantsuse keelega – Määrus nr 1 – Personalieeskirjade artikli 1d lõige 1 – Diskrimineerimine keeleoskuse põhjal – Põhjendatus – Teenistuse huvid

1. Ametnike hagid – Õigusvastasuse vastuväide – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Konkursiteade – Teise keele valiku piiramise vaidlustamine – Seose olemasolu hageja kõrvalejätva otsuse ja konkursiteates ette nähtud keeltekasutuse korra vahel – Vastuvõetavus

   (Personalieeskirjad, III lisa artikkel 1)

   (vt punktid 52–60)

2. Ametnikud – Konkurss – Avaliku konkursi kulg – Katsetel osalemise keeled – Teise keele valiku piiramine – Diskrimineerimine keeleoskuse põhjal – Põhjendamine teenistuse huvidega – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

   (Ametnike personalieeskirjad, artikli 1d lõiked 1 ja 6)

   (vt punktid 69–74)

3. Ametnikud – Konkurss – Avaliku konkursi kulg – Katsetel osalemise keeled – Teise keele valiku piiramine – Kohtulik kontroll – Ulatus

   (Personalieeskirjad, artikli 1d lõige 1)

   (vt punktid 83–86)

4. Ametnikud – Konkurss – Avaliku konkursi kulg – Katsetel osalemise keeled – Teise keele valiku piiramine – Diskrimineerimine keeleoskuse põhjal – Põhjendamine teenistuse huvidega – Vajadus võtta tööle inimesi, kes oleksid võimelised kohe tööd tegema – Niisuguse vajaduse kohta põhjenduse puudumine tööülesannete kirjelduses – Lubamatus

   (Personalieeskirjad, artikli 1d lõige 1; nõukogu määrus nr 1, artikkel 1)

   (vt punktid 89–100, 106–108, 113–116, 120–124)

5. Ametnike hagid – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Avaliku konkursi teate tühistamine – Rikkumiste tõttu ebasoodsamasse olukorda asetatud kandidaatide ja ülejäänud kandidaatide huvide ühitamine – Hindamiskriteeriumid – Pärast reservnimekirja avaldamist möödunud ajavahemik – Konkursi tulemuste kahtluse alla seadmata jätmine

   (ELTL artikkel 266)

   (vt punktid 131–138)

Kokkuvõte

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) avaldas 23. oktoobril 2014 teate avaliku konkursi EPSO/AD/293/14 kohta. See konkurss korraldati, et koostada reservnimekiri administraatorite töölevõtmiseks Euroopa Komisjonis.

Konkursiteates nõuti Euroopa Liidu ühe ametliku keele valdamist kõrgtasemel (põhikeel) ning kas saksa, inglise või prantsuse keele (teine keel) valdamist rahuldaval tasemel, kusjuures teise keele valiku võimalused olid paika pandud, arvestades teenistuse huve, ning olid samuti põhjendatud katsete laadiga.

Hageja Ana Calhau Correia de Paiva, kellel on Portugali kodakondsus, kandideeris kõnealusel konkursil. Ta valis põhikeeleks portugali keele, mis on tema emakeel, ja teiseks keeleks prantsuse keele. Hageja kutsuti hindamiskeskuses toimunud katsetele.

Seejärel teavitati hagejat konkursikomisjoni otsusest jätta tema nimi konkursi reservnimekirja kandmata põhjusel, et ta ei kuulunud hindamiskeskuses parimad koondhinded saanud kandidaatide hulka. Konkursikomisjon jättis oma esialgse otsuse jõusse, olles läbi vaadanud hageja esitatud uuesti läbivaatamise taotluse. Hageja esitas kaebuse EPSO‑le, kes jättis selle rahuldamata.

Pärast kaebuse rahuldamata jätmist esitas hageja Üldkohtule hagi, milles palus sisuliselt tühistada konkursikomisjoni otsuse, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus vaadata uuesti läbi selle komisjoni esialgne otsus, millega jäeti hageja kandmata konkursi edukalt läbinud isikute reservnimekirja.

Hageja esitas oma hagis õigusvastasuse väite, vaidlustades konkursiteate sätted, mis käsitlevad keeltekasutuse korda, vaidlustades konkreetsemalt teise keele valiku piiramise kas saksa, inglise või prantsuse keelega. Nimetatud teist keelt kasutati muu hulgas katsete jaoks, mille eesmärk oli hinnata kandidaatide üld- ja erioskusi ning mis toimusid hindamiskeskuses.

Üldkohus tühistas vaidlustatud otsuse ja esitas täpsustusi õigusvastasuse väite vastuvõetavuse kohta.

Üldkohtu hinnang

Üldkohus märkis esmalt, et õigusvastasuse vastuväite saab kehtivalt esitada niisuguste üldkohaldatava akti sätete peale, mis on asjaomaste üksikotsuste aluseks või millel on vahetu õiguslik seos nende otsustega.

Töölevõtmise menetluse raames, mis on tervest reast järjestikustest otsustest koosnev keerukas haldustoiming, võib konkursi kandidaat hilisema akti peale esitatud hagis väita, et need varasemad aktid, mis on hilisema aktiga otseselt seotud, ei ole nõuetekohased, ning eeskätt võib ta tugineda selle konkursiteate õigusvastasusele, mille alusel asjaomane akt vastu võeti.

Tõsiasi, et hageja ei ole konkursiteadet tähtaja jooksul vaidlustanud, ei takista tal tuginemast konkursi käigus esinenud rikkumistele, isegi kui selliste rikkumiste algpõhjuse võib leida konkursiteate tekstist.

Kui väide, mis rajaneb õigeks ajaks vaidlustamata konkursiteate õigusvastasusel, puudutab vaidlustatud üksikotsuse põhistust, on hagi kohtupraktika kohaselt vastuvõetav. Nimelt ei või konkursi kandidaadilt võtta õigust vaidlustada kõigis neis aspektides, sealhulgas konkursiteates paika pandud aspektides, selle üksikotsuse põhjendatust, mis võeti tema kohta vastu konkursiteates kehtestatud tingimusi rakendades, kuivõrd üksnes see rakendusotsus individualiseerib tema õigusliku olukorra ja võimaldab tal kindlalt teada, kuidas ja mil määral on mõjutatud tema konkreetsed huvid.

Seejärel rõhutas Üldkohus, et konkursi teise keele valiku piiramine kolme kõnealuse keelega mõjutab kandidaatide võimet ennast suuliselt või kirjalikult väljendada. See piirang määrab kindlaks ka klaviatuuri tüübi, mida kandidaadid võivad kasutada juhtumianalüüsi tegemiseks, kuna vastavalt EPSO praktikale pakutakse kandidaatidele kasutamiseks ainult selle keele klaviatuuri, milles katsed tuleb sooritada. See asjaolu mõjutab niisuguse katse sooritamist, mille käigus tuleb klaviatuuri abil kirjutada piiratud aja jooksul teatava pikkusega tekst, mõjutades seega potentsiaalselt ka selle katse tulemust.

Viimaseks lükkas Üldkohus tagasi komisjoni argumendi, mille kohaselt saab otsene seos kandidaadi kõrvalejätmise ja konkursiteates ette nähtud keeltekasutuse korra vahel esineda vaid siis, kui kandidaatide üldoskuste hindamiseks korraldatud katsete tulemused osutuvad negatiivseks või katastroofiliseks. Üldkohtu hinnangul toetatakse sellise argumendiga, ilma põhjenduseta, otsese seose tingimuse rangemat kohaldamist juhtumil, kui väidetav õigusvastasus on seotud konkursi keeltekasutuse korraga.