This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62017CO0079
Euroopa Kohtu määrus (kaheksas koda), 6.9.2018.
Menetlus, mille algatamist taotlesid Gmalieva s.r.o. jt.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Teenuste osutamise vabadus – Hasartmängud – Hasartmängumonopol liikmesriigis – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad pädeva haldusasutuse antud eelneva loata mänguautomaatide käitamise.
Kohtuasi C-79/17.
Euroopa Kohtu määrus (kaheksas koda), 6.9.2018.
Menetlus, mille algatamist taotlesid Gmalieva s.r.o. jt.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Teenuste osutamise vabadus – Hasartmängud – Hasartmängumonopol liikmesriigis – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad pädeva haldusasutuse antud eelneva loata mänguautomaatide käitamise.
Kohtuasi C-79/17.
Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus –
Gmalieva jt
(kohtuasi C‑79/17) ( 1 )
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Teenuste osutamise vabadus – Hasartmängud – Hasartmängumonopol liikmesriigis – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad pädeva haldusasutuse antud eelneva loata mänguautomaatide käitamise
Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Hasartmängud – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad pädeva haldusasutuse antud eelneva loata mänguautomaatide käitamise – Õigustatus – Hasartmängude pakkumise piiramine ja nende mängudega seotud kuritegevuse vastu võitlemine – Proportsionaalsuse nõude ja diskrimineerimiskeelu järgimise kohustus – Tingimused – Nende eesmärkide sidus ja süstemaatiline tegelikult taotlemine – Liikmesriigi kohtu hinnang
(ELTL artikkel 56)
(vt punktid 22–31 ja resolutsioon)
Resolutsioon
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb Euroopa Liidu Kohtu antud juhiseid ja eeskätt 30. aprilli 2014. aasta kohtuotsust Pfleger jt (C‑390/12, EU:C:2014:281) arvestades kindlaks teha, kas sellist riigisisest hasartmängude suhtes kehtivat korda, nagu on kõne all põhikohtuasjas, saab ELTL artikli 56 ja sellele järgnevate artiklite seisukohalt sidusaks pidada, juhul kui riigisiseses kohtumenetluses on kindlaks tehtud, et:
|
– |
hasartmängusõltuvus ei kujuta endast sellist ühiskondlikku probleemi, mis nõuaks riiklikku sekkumist; |
|
– |
keelatud hasartmäng ei ole kuritegu, vaid selle puhul on tegemist üksnes väärteoga; |
|
– |
riigikassasse laekub hasartmängudest aastas rohkem kui 500 miljonit eurot (ehk 0,4% kogu aastaeelarvest); ja |
|
– |
kontsessionääride reklaam on suunatud peamiselt sellele, et õhutada hasartmänge mängima ka neid, kes ei ole neid seni mänginud. |
( 1 ) ELT C 178, 6.6.2017.