Kohtuasi C-190/17

Lu Zheng

versus

Ministerio de Economía y Competitividad

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Madrid)

Eelotsusetaotlus – Euroopa Liitu sisse toodava või Euroopa Liidust välja viidava sularaha kontrollimine – Määrus (EÜ) nr 1889/2005 – Kohaldamisala – ELTL artikkel 63 – Kapitali vaba liikumine – Kolmanda riigi kodanik, kes kannab oma pagasis kaasas suurt kogust deklareerimata sularaha – Kohustus deklareerida see summa Hispaania territooriumilt lahkumisel – Karistused – Proportsionaalsus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 31. mai 2018. aasta otsus

1. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus–Euroopa Liitu sisse toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimine–Määrus nr 1889/2005–Deklareerimiskohustus–Ulatus–Liikmesriikide õigust viia läbi riiklikku kontrolli sularaha liikumise üle liidu piires–Lubatavus

   (ELTL artikkel 65; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1889/2005, artikli 1 lõige 2 ja artikli 3 lõige 1)

2. Kapitali vaba liikumine–Piirangud–Kohustus deklareerida suure koguse riigi territooriumile sisse toodava või sealt välja viidava sularaha–Riigisisene õigusnorm, mis näeb ette rahatrahvi määramise, mis võib ulatuda deklareerimiskohustuse rikkumise korral kuni kahekordse deklareerimata jäetud sularaha summani–Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine–Lubamatus

   (ELTL artiklid 63 ja 65; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1889/2005, artikkel 9)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 29, 31, 33 ja 34)

2.  ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis on kõne all põhikohtuasjas ja milles on ette nähtud, et kõnealuse riigi territooriumile sisse toodava või sealt välja viidava suure koguse sularaha deklareerimise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga, mis võib ulatuda kuni kahekordse deklareerimata summani.

   Sellega seoses tuleb tuletada meelde, et Euroopa Kohus on otsustanud, et ehkki määruse nr 1889/2005 artikli 9 lõike 1 kohaselt on liikmesriikidel kaalutlusruum karistuste valikul, mida nad kohaldavad sama määruse artiklis 3 ette nähtud deklareerimiskohustuse täitmise tagamiseks, ei ole rahatrahv, mille summa vastab 60 % deklareerimata jäetud sularaha summast, kui see summa ületab 50000 eurot, asjaomase rikkumise laadi arvestades proportsionaalne. Nimelt on Euroopa Kohus leidnud, selline rahatrahv läheb kaugemale sellest, mis on kohustuse täitmise tagamiseks ja määrusega seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik, kuna selle määruse artiklis 9 ette nähtud karistuse eesmärk ei ole karistamine võimalike pettuste või ebaseaduslike tegude, vaid üksnes nimetatud kohustuse rikkumise eest (vt 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus Chmielewski, C‑255/14, EU:C:2015:475, punktid 29–31).

   Lisaks, isegi kui vastava rahatrahvi arvutamisel võetakse arvesse teatavaid raskendavaid asjaolusid, tingimusel, et need vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, läheb asjaolu, et trahvi maksimaalne summa võib ulatuda deklareerimata jäetud sularaha kahekordse summani ning et igal juhul – nagu käesolevas asjas – võib rahatrahvi määrata summas, mis vastab peaaegu 100 % vastavast summast, kaugemale sellest, mis on deklareerimiskohustuse täitmise tagamiseks vajalik.

   (vt punktid 43, 45, 46 ja resolutsioon)