Kohtuasi C‑83/17

KP

versus

LO

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – 2007. aasta Haagi protokoll – Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus – Artikli 4 lõige 2 – Õigustatud isiku hariliku viibimiskoha muutus – Võimalus tagasiulatuvalt kohaldada õigustatud isiku uueks harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigust, mis on ühtlasi kohtu asukohariigi õigus – Väljendi „kui õigustatud isikul ei ole võimalik kohustatud isikult elatist saada“ ulatus – Olukord, kus õigustatud isik ei täida seaduses sätestatud tingimust

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. juuni 2018. aasta otsus

1. Eelotsuse küsimused–Euroopa Kohtu pädevus–Ulatus–Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev Haagi protokoll–Hõlmamine

   (ELTL artikkel 267; 23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ülalpidamiskohustustega seotud asjades–Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev Haagi protokoll–Erisätted teatavate õigustatud isikute eelisseisundi kohta–Õigustatud isik, kes ei saa elatist oma hariliku viibimiskoha riigi õiguse alusel–Kohtu asukohariigi õiguse kohaldamine õigustatud isiku nõudele ka tema hariliku viibimiskoha muutmisele eelnenud ajavahemiku suhtes–Tingimused

   (23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll, artikli 4 lõige 2)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine ülalpidamiskohustustega seotud asjades–Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlev Haagi protokoll–Erisätted teatavate õigustatud isikute eelisseisundi kohta–Õigustatud isik, kes ei saa elatist oma hariliku viibimiskoha riigi õiguse alusel–Mõiste–Õigustatud isik, kes ei täida hariliku viibimiskoha riigi seaduses sätestatud tingimusi elatise saamiseks–Hõlmamine

   (23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll, artikli 4 lõige 2)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 21–25)

2.  Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli, mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsusega 2009/941/EÜ, artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et

   –	asjaolu, et kohtu asukohariik on sama mis õigustatud isiku harilikuks viibimiskohaks olev riik, ei takista selle sätte kohaldamist, kui selles ette nähtud täiendava seose reegliga määratud õigus ei lange kokku õigusega, mis on määratud protokolli artiklis 3 ette nähtud üldise seose reegliga;

   –

   olukorras, kus ülalpidamist saama õigustatud isik, kes on muutnud oma harilikku viibimiskohta, esitab oma uueks harilikuks viibimiskohaks oleva riigi kohtule kohustatud isiku vastu tagasiulatuva elatisnõude ajavahemiku eest, mil ta elas teises liikmesriigis, võib kohtu asukohariigi õigus, mis on ühtlasi õigustatud isiku uueks harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigus, olla kohaldatav, kui kohtu asukoha liikmesriigi kohtud olid pädevad lahendama nende poolte vahelisi ja seda ajavahemikku puudutavaid elatisvaidlusi. Nagu nähtub Haagi protokolli artikli 4 lõikest 2, on sellel sättel, mis lubab kohtu asukohariigi õiguse asemel kohaldada ülalpidamist saama õigustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigust, kasulik mõju vaid siis, kui need õigused on erinevad. Järelikult, niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus kohtu asukohariigi õigus, antud juhul Austria õigus, ei lange ajavahemikul, mille eest õigustatud isik elatist nõuab, kokku õigustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigusega, antud juhul Saksa õigusega, võib Haagi protokolli artikli 4 lõikel 2 olla kasulik mõju. Veel on siiski vaja, et selles sättes viidatud kohtu asukohariigi õigust saaks kohaldada tagasiulatuva elatisnõude suhtes. Selle kohta olgu märgitud, et ainuüksi Haagi protokolli artikli 4 lõike 2 sõnastuse alusel ei ole selle sätte ulatust võimalik kindlalt selgeks teha. Selle tõlgendamisel tuleb arvesse võtta seose reeglite süsteemi, mis on ette nähtud Haagi protokolliga, ning protokolli eesmärki. Haagi protokolliga ette nähtud seose reeglite kohta olgu märgitud, et protokolli artikli 4 lõige 2 näeb teatavate õigustatud isikute kasuks ette erisätte, mis täiendab protokolli artiklis 3 sisalduvat üldsätet. Pealegi, nagu nähtub Bonomi seletuskirjast ja eesmärkidest, mida taotles komisjon, kes aktiivselt osales läbirääkimistel Haagi protokolli vastuvõtmiseks (vt ettepanek: nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (KOM(2005) 649 lõplik)), on selle süsteemi eesmärk tagada kohaldatava õiguse prognoositavus, tagades, et kindlaks määratud õigusel on piisav seos kõnealuse perekondliku olukorraga. Võttes arvesse Haagi protokolliga ette nähtud seose reeglite süsteemi ja sellega taotletavat prognoositavuse eesmärki, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 41, tuleb asuda seisukohale, et Haagi protokolli artikli 4 lõikes 2 täiendavalt ette nähtud kohtu asukohariigi õiguse kohaldamine ei ole süsteemi ega selle eesmärgiga kooskõlas juhul, kui kohaldamine tuleneb vaid sellest, et õigustatud isik on valinud endale uue hariliku viibimiskoha, ning kohaldataval õigusel ei ole seost ülalpidamist saama õigustatud isiku ja ülalpidamist andma kohustatud isiku perekondliku olukorraga ülalpidamiskohustusega seotud ajal.

   (vt punktid 29, 33, 34, 37–39, 41, 46 ja 51 ning resolutsiooni punkt 1)

3.  23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli artikli 4 lõikes 2 kasutatud väljendit „kui õigustatud isikul ei ole võimalik elatist saada“ tuleb tõlgendada nii, et sellega peetakse silmas ka olukorda, kus õigustatud isik ei saa kohustatud isikult elatist oma endiseks harilikuks viibimiskohaks olnud riigi õiguse alusel, sest ta ei täida selle riigi seaduses sätestatud tingimusi.

   (vt punkt 59 ja resolutsiooni punkt 2)