Kohtuasi C‑73/17

Prantsuse Vabariik

versus

Euroopa Parlament

Tühistamishagi – Institutsiooniline õigus – Protokoll Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta – Euroopa Parlament – Mõiste „eelarveistungjärk“, mis toimub Strasbourgis (Prantsusmaa) – ELTL artikkel 314 – Eelarvepädevuse teostamine täiskogu täiendaval osaistungjärgul Brüsselis (Belgia)

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 2. oktoobri 2018. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Parlamendi seadusandlik resolutsioon, millega teisel lugemisel kiidetakse heaks liidu aastaeelarve projekti ühine tekst – Hõlmamine

   (ELTL artikkel 263 ja artikli 314 lõige 6)

2. Euroopa Liit – Institutsiooni asukoht – Protokollid institutsioonide asukoha kohta, mille kohaselt parlamendi asukoht on Strasbourgis – Ulatus – Kohustus pidada eelarveistungjärk seal – Mõiste „eelarveistungjärk“

   (ELTL artikli 314 lõike 4 punkt c ning lõiked 5 ja 6; Euratomi asutamislepingu protokoll nr 3, ainsa artikli punkt a; EL lepingu ja EL toimimise lepingu protokoll nr 6, ainsa artikli punkt a)

3. Euroopa Liidu eelarve – Eelarvemenetlus – Lepitusmenetluse tulemusena valminud aastaeelarve projekti ühise teksti heakskiitmine – Parlamendi kohustused seoses arutelu ja hääletusega

   (ELL artikli 3 lõike 3 neljas lõik; ELTL artikli 314 lõige 6 ja lõike 7 punkt a)

4. Euroopa Liit – Institutsiooni asukoht – Protokollid institutsioonide asukoha kohta, mille kohaselt parlamendi asukoht on Strasbourgis – Ulatus – Liikmesriikide pädevus – Parlamendi enesekorraldusõigus – Teostamise tingimused – Vastastikune kohustus järgida vastavaid pädevusi

   (Euratomi asutamislepingu protokoll nr 3, ainsa artikli punkt a; EL lepingu ja EL toimimise lepingu protokoll nr 6, ainsa artikli punkt a)

5. Euroopa Liit – Institutsiooni asukoht – Protokollid institutsioonide asukoha kohta, mille kohaselt parlamendi asukoht on Strasbourgis – Ulatus – Kohustus pidada eelarveistungjärk seal – Ulatus – Piirid – Eelarvepädevuse teostamine täiskogu täiendaval osaistungjärgul Brüsselis, et parlament saaks liidu aastaeelarve projekti ühise teksti hääletuse läbi viia ettenähtud tähtaja jooksul – Lubatavus

   (ELTL artikkel 314; Euratomi asutamislepingu protokoll nr 3, ainsa artikli punkt a; EL lepingu ja EL toimimise lepingu protokoll nr 6, ainsa artikli punkt a)

6. Euroopa Liidu eelarve – Eelarvemenetlus – Eelarve lõplikult vastuvõetuks kuulutamine parlamendi presidendi poolt – Vastuvõtmise tähtaeg – Puudumine – Parlamendi presidendi kohustus oodata järgmist täiskogu korralist osaistungjärku Strasbourgis, et kuulutada eelarvemenetlus lõpetatuks – Puudumine

   (ELTL artikli 314 lõige 9; Euratomi asutamislepingu protokoll nr 3, ainsa artikli punkt a; EL lepingu ja EL toimimise lepingu protokoll nr 6, ainsa artikli punkt a)

1.  Hagi, mis on esitatud parlamendi seadusandliku resolutsiooni peale, millega teisel lugemisel kiideti ELTL artikli 314 lõike 6 alusel heaks liidu aastaeelarve projekti ühine tekst, on vastuvõetav.

   Nimetatud sätte kohaselt kasutab nimelt iga institutsioon talle eelarvevaldkonnas antud volitusi vastavalt aluslepingutele. Kui Euroopa Kohtul puuduks võimalus kontrollida erinevaid akte, mille eelarvepädevad institutsioonid on nimetatud artikli alusel vastu võtnud, võiksid institutsioonid, kellel see pädevus on, haarata endale liikmesriikide või teiste institutsioonide volitusi või ületada oma volituste piire.

   (vt punkt 16)

2.  Euratomi asutamislepingule, EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta ainsa artikli punktis a sisalduv mõiste „eelarveistungjärk“ hõlmab mitte ainult täiskogu korralist istungjärku, kus parlament vaatab eelarveprojekti esimesel lugemisel läbi, vaid ka teist lugemist ELTL artikli 314 lõike 6 kohaselt, mis tagab lepitusmenetluse tulemusena valminud aastaeelarve projekti ühise teksti avaliku arutelu ja hääletuse täiskogu istungil.

   Parlamendi eelarvepädevuse teostamine täiskogu istungil on liidu aastaeelarvel põhineva liidu tegevuse läbipaistvuse ja demokraatliku legitiimsuse seisukohast erilise tähtsusega. Nimetatud läbipaistvust ja demokraatlikku legitiimsust ei ole aga võimalik tagada ainuüksi eelarveprojekti esimese lugemisega ELTL artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse käigus, kui parlament võtab vastu projekti muudatused vastavalt ELTL artikli 314 lõike 4 punktile c. Selles osas kujutab parlamendi eelarvepädevuse teostamine täiskogu istungil endast olulist momenti liidu demokraatlikus toimimises ja nõuab eelkõige avalikku arutelu täiskogu istungil, mis lubaks liidu kodanikel saada teavet erinevate poliitiliste suuniste kohta ja tulenevalt sellest kujundada oma poliitiline seisukoht liidu tegevuse suhtes. Lisaks tugevdab parlamendi täiskogu istungil toimuva arutelu läbipaistvus eelarvemenetluse demokraatlikku legitiimsust liidu kodanike silmis ja tema tegevuse usaldusväärsust.

   ELTL artikli 314 lõike 4 punktis c ja lõikes 5 sätestatud lepitusmenetlus võib aga kaasa tuua eelarveprojekti olulisi muudatusi, mida parlament ei ole esimesel lugemisel läbi vaadanud ja mille üle ei ole toimunud avalikku arutelu lepituskomitees. Komitee koosolekud ei ole avalikud ja neil osaleb 28 parlamendiliiget, mis peegeldab küll jõudude vahekorda parlamendis, kuid ei esinda siiski täielikult institutsiooni kõigi liikmete poliitilisi huve.

   (vt punktid 34–37)

3.  Kui Euroopa Parlamendis ei toimu aastaeelarve projekti ühise teksti arutelu ja hääletamist ELTL artikli 314 lõikes 6 sätestatud 14 päeva jooksul, võib nõukogu selle projekti nimetatud artikli lõike 7 punktis a sätestatud tingimustel üksi vastu võtta. Aastaeelarve vastuvõtmise menetluses omab aga liidu tegevuse läbipaistvuse ja demokraatliku legitiimsuse seisukohast erilist tähtsust see, et parlament teostaks talle ELTL artikli 314 lõikega 6 antud pädevust ja teeks ühise teksti kohta otsuse täiskogu istungil.

   Seega on parlament kohustatud tegutsema selles valdkonnas kogu tähelepanu, ranguse ja pühendumusega, mida niisugune vastutus nõuab, mis tähendab, et parlamendi arutelu ja hääletus peavad põhinema liikmetele tähtaegselt edastatud tekstil, mis on tõlgitud kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse. Liidule on nimelt omane mitmekeelsus, mille tähtsust on rõhutatud ELL artikli 3 lõike 3 neljandas lõigus.

   (vt punktid 40 ja 41)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 43)

5.  Euroopa Parlament on seega kohustatud teostama oma eelarvepädevust täiskogu korralisel osaistungjärgul Strasbourgis, ilma et see EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta ainsa artikli punktist a tulenev kohustus takistaks siiski juhul, kui see tuleneb ELTL artiklis 314 ette nähtud eelarvemenetluse ladusa läbiviimisega seotud kohustuslikest nõuetest, aastaeelarve arutelu ja hääletamist täiskogu täiendaval osaistungjärgul Brüsselis. Selline menetluse läbiviimine, mis peab ülimuslikuks protokolli ainsa artikli punkti a absoluutset järgimist ja kahjustab parlamendi täiel määral menetluses osalemist, on vastuolus neist sätetest tulenevate nõuete vajaliku ühitamise tagamisega. Parlamendil on nende nõuete ühitamisel kaalutlusõigus, mis tuleneb eelarvemenetluse ladusa läbiviimisega seotud kohustuslikest nõuetest.

   Järelikult juhul, kui liidu aastaeelarve ühine projekt läheb parlamendi ja nõukogu lepitusmenetlusse, ei tee parlament kaalutlusviga, kui ta kannab lepitusmenetluse tulemusena valminud liidu aastaeelarve projekti ühise teksti arutelu ja hääletuse täiskogu järgmise täiendava osaistungjärgu päevakorda, mis toimub Brüsselis, ja kui ta kiidab projekti seadusandliku resolutsiooniga heaks samal täiskogu osaistungjärgul. Sellega seoses ei ole alust väita, et parlament oleks võinud teha aastaeelarve projekti ühise teksti kohta otsuse täiskogu korralise osaistungjärgu ajal Strasbourgis, kuna see algas 4 päeva pärast seda, kui nõukogu oli projekti ühise teksti parlamendile üle andnud. ELTL artikli 314 lõikes 6 ette nähtud tähtaja parlamendipoolne lõpuni ärakasutamine ei saa aga seada kahtluse alla päevakorra ja seadusandliku resolutsiooni õiguspärasust institutsioonide asukohta käsitleva protokolli seisukohast. Parlamendil on õigus talle ELTL artikli 314 sätetega määratud tähtajad lõpuni ära kasutada. Pealegi võtavad erinevate fraktsioonide ja eelarvekomisjoni sisearutelud üsna palju aega, mis on väga oluline aeg, valmistamaks ette täiskogul eelarve arutelu ja hääletust ja eelkõige saavutamaks häälteenamust.

   (vt punktid 44, 45, 56 ja 61)

6.  EL toimimise leping ei anna parlamendi presidendile sellise akti, millega liidu aastaeelarve kuulutatakse lõplikult vastuvõetuks, vastuvõtmiseks mingit tähtaega, kuna ELTL artikli 314 lõike 9 sõnastusest nähtuvalt tuleb see vastu võtta siis, kui selles artiklis ette nähtud menetlus on lõppenud.

   Kõnealune akt on nimelt tihedalt seotud aastaeelarve projekti ühise teksti hääletamisega teisel lugemisel. Akt, millega parlamendi president pärast menetluse õiguspärasuse kontrolli ametlikult kuulutab, et liidu aastaeelarve on lõplikult vastu võetud, tähistab eelarve vastuvõtmise menetluse viimast etappi ja annab eelarvele siduva õigusjõu. Seega kui parlamendil on EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta ainsa artikli punktist a ja ELTL artiklist 314 tulenevate nõuete vajaliku ühitamist silmas pidades õigus aastaeelarve projekti ühist teksti arutada ja hääletusele panna täiskogu täiendaval osaistungjärgul Brüsselis, siis kuulutab institutsiooni president selle vastuvõetuks samal täiskogu osaistungjärgul.

   Pealegi, arvestades aastaeelarve vastuvõtmise tähtsust liidu tegevusele, ei saa nõuda, et parlamendi president peaks ootama järgmist täiskogu korralist osaistungjärku Strasbourgis, et kuulutada eelarvemenetlus lõpetatuks ja anda liidu aastaeelarvele siduv õigusjõud.

   (vt punktid 62–64)