Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TJ0913

Üldkohtu otsus (teine koda laiendatud koosseisus), 11.5.2022.
Finanziaria d'investimento Fininvest SpA (Fininvest) ja Silvio Berlusconi versus Euroopa Keskpank.
Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – EKP‑le antud järelevalvealased eriülesanded – Olulise osaluse omandamise hindamine – Olulise osaluse omandamiseks nõusoleku andmata jätmine – Tagasiulatuva jõu puudumine – Kohtuotsuse seadusjõud – Liikmesriigi ülevõtmisnormide kohaldamine – Kaitseõigused – Õigus tutvuda toimikuga – Õigus olla ära kuulatud – Uus väide – Liidu õiguse esimus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.
Kohtuasi T-913/16.

ECLI identifier: ECLI:EU:T:2022:279

Kohtuasi T‑913/16

Finanziaria d’Investimento Fininvest S.p.A. (Fininvest)
ja
Silvio Berlusconi

versus

Euroopa Keskpank

Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 11. mai 2022. aasta otsus

Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – EKP‑le antud järelevalvealased eriülesanded – Olulise osaluse omandamise hindamine – Olulise osaluse omandamiseks nõusoleku andmata jätmine – Tagasiulatuva jõu puudumine – Kohtuotsuse seadusjõud – Liikmesriigi ülevõtmisnormide kohaldamine – Kaitseõigused – Õigus tutvuda toimikuga – Õigus olla ära kuulatud – Uus väide – Liidu õiguse esimus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele

  1. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpangale (EKP) antud järelevalvealased eriülesanded – Olulise osaluse omandamise hindamise menetlus – Mõiste „olulise osaluse omandamine“ – Lai tõlgendus – Kõnealuse menetluse eesmärkidega arvestamine

    (Nõukogu määrus nr 1024/2013, artikkel 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 22 lõige 1)

    (vt punktid 44–57)

  2. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpangale (EKP) antud järelevalvealased eriülesanded – Olulise osaluse omandamise hindamise menetlus – Omandaja poolt asjasse puutuvale krediidiasutusele tõenäoliselt avaldatava mõju kriteerium – Kohaldamatus tehingu kvalifitseerimisel olulise osaluse omandamiseks – Omandaja tõenäolise mõju tähtsusetus tema mainele

    (Nõukogu määrus nr 1024/2013, artikkel 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 22 lõige 1 ja artikli 23 lõige 1)

    (vt punktid 58–60 ja 162–166)

  3. Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte – Rikkumise puudumine

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artiklid 22 ja 23)

    (vt punktid 97–99)

  4. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Olemasoleva väite täiendamine, mis on selle väitega tihedalt seotud – Puudumine – Vastuvõetamatus

    (Üldkohtu kodukord, artikli 84 lõige 1)

    (vt punktid 128–130 ja 139–142)

  5. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Kaitseõigused – Ulatus – Õigus olla ära kuulatud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve menetlustes – Võimalus esitada lühikese tähtaja jooksul märkusi EKP sellise otsuse projekti kohta, mis puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses – Ärakuulamise õiguse tagamist võimaldava mitme menetlusliku võimaluse olemasolu – Selle õiguse rikkumise puudumine

    (Nõukogu määrus nr 1024/2013, artikkel 15; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikli 31 lõige 3)

    (vt punktid 215–218, 222, 224–232 ja 236)

  6. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaoludel põhinev väide – Ulatus – Väide, mis tugineb Euroopa Kohtu otsusele, mis kinnitab hagejale hagi esitamisel teadaolevat õiguslikku olukorda – Väljaarvamine

    (Üldkohtu kodukord, artikli 84 lõige 1)

    (vt punktid 251–257)

Kokkuvõte

Üldkohus ei tühistanud otsust, millega EKP keeldus Silvio Berlusconile Banca Mediolanumis olulise osaluse omandamiseks loa andmisest.

S. Berlusconi ei vasta olulise osaluse omanike suhtes kohaldatavale hea maine tingimusele, sest ta on 2013. aastal maksupettuse eest süüdi mõistetud

2015. aastal ühendati finantsvaldusettevõtja Mediolanum tema tütarettevõtjaga Banca Mediolanum. Kuna Itaalia valdusühingul Fininvest, mille enamusosalus kuulus Silvio Berlusconile (edaspidi koos „hagejad“), oli osalus Mediolanumi aktsiakapitalis, omandas ta osaluse Banca Mediolanumi aktsiakapitalis. Täpsemalt seisnes see ühendamise teel ühinemine aktsiate vahetamises, millega Fininvest omandas õiguslikult selle krediidiasutuse aktsiad.

Enne seda oli Banca d’Italia (Itaalia keskpank) 2014. aastal esiteks teinud ettekirjutuse peatada hagejate hääleõigused Mediolanumis ja võõrandada nende 9,99% ületav osalus selles äriühingus ning teiseks jätnud rahuldamata hagejate taotluse selles äriühingus olulise osaluse omandamiseks loa saamiseks, kuna S. Berlusconi ei vastanud seetõttu, et ta oli 2013. aastal maksupettuse tõttu süüdi mõistetud, enam hea maine tingimusele. Itaalia keskpanga kõnealuse otsuse tühistas Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) oma 3. märtsi 2016. aasta otsusega.

Pärast Mediolanumi ühendamist Banca Mediolanumiga ja Consiglio di Stato 3. märtsi 2016. aasta otsust alustasid Itaalia keskpank ja Euroopa Keskpank (EKP) uut menetlust, et hinnata hagejate poolt Banca Mediolanumis olulise osaluse omandamist. Selle menetluse lõppedes tegi EKP Itaalia keskpanga ettepaneku põhjal otsuse, millega keeldus andmast luba selles krediidiasutuses olulise osaluse omandamiseks ( 1 ). EKP põhjendas oma otsust eelkõige sellega, et S. Berlusconi ei vasta olulise osaluse omanikele kohaldatavale hea maine tingimusele ( 2 ).

Üldkohtu teine koda laiendatud koosseisus jättis EKP otsuse tühistamist nõudva hagi rahuldamata. Oma otsuses tegi Üldkohus tähtsaid täpsustusi seoses olulise osaluse omandamisega krediidiasutuses sellise isiku poolt, kes ei vasta hea maine kriteeriumile.

Üldkohtu hinnang

Olles meelde tuletanud liidu õiguse neid sätteid, mis reguleerivad olulise osaluse omandamise hindamise menetlust ( 3 ), käsitles Üldkohus esmalt mõistet „olulise osaluse omandamine“.

Esiteks märkis ta, et seda mõistet tuleb käsitada liidu õiguse autonoomse mõistena, mida tuleb kõigis liikmesriikides tõlgendada ühetaoliselt.

Teiseks, kuna liidu õiguses ei ole seda mõistet määratletud, tuleb selle tõlgendamisel ühelt poolt arvesse võtta üldist konteksti, milles seda mõistet kasutatakse, ja selle harjumuspärast tähendust tavakeeles ning teiselt poolt arvestada liidu sätetega, mis reguleerivad olulise osaluse omandamiseks loa andmise menetlust, taotletavaid eesmärke ja nende soovitavat toimet.

Tavatähenduses võib aktsiate või osaluse omandamise mõiste hõlmata erinevat liiki tehinguid, sealhulgas aktsiate vahetamist. Olulise osaluse omandamiseks loa andmise menetluse konteksti ja eesmärkidega seoses märkis Üldkohus, et uue omaniku sobivuse hindamine enne krediidiasutuses olulise osaluse omandamist on asendamatu vahend krediidiasutuste omanike sobivuse ja finantstugevuse tagamiseks. Pealegi peavad krediidiasutused usaldatavusnõuete täitmise tagamiseks järgima tervet hulka selles valdkonnas kehtivaid liidu eeskirju, mille täitmine sõltub aga suuresti krediidiasutuste omanike ning kõigi neis krediidiasutustes olulist osalust omandada kavatsevate isikute sobivusest. Lõpuks on krediidiasutustes oluliste osaluste omandamiseks loa andmise menetluse eesmärk tagada omandatava krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine ning kavandava omandaja sobivus ja kavandatava omandamise rahastamine usaldusväärsus, võttes arvesse tema tõenäolist mõju vastavale krediidiasutusele. Seega ei saa mõistet „olulise osaluse omandamine“ tõlgendada kitsalt, sest see tooks kaasa võimaluse hindamismenetlusest kõrvale hoida, jättes teatud olulise osaluse omandamise viisid EKP kontrolli alt välja, ning seaks seetõttu kahtluse alla nende eesmärkide saavutamise.

Pealegi viiakse krediidiasutuses olulise osaluse omandamise hindamise menetlus läbi nii otsese kui ka kaudse omandamise korral ( 4 ). Seega, kui kaudsest olulisest osalusest saab otsene oluline osalus või muutub selle olulise osaluse üle kaudselt tehtava kontrolli määr, eelkõige juhul, kui isikule kahe äriühingu kaudu kaudselt kuulunud oluline osalus hakkab isikule kaudselt kuuluma üheainsa äriühingu kaudu, muutub kõnealuse olulise osaluse omandisuhete õiguslik struktuur, mis tähendab, et sellist tehingut tuleb käsitada olulise osaluse omandamisena.

Kolmandaks, käesolevas asjas kohaldatavate liidu õiguse sätete ( 5 ) kohaselt ei sõltu olulise osaluse omandamiseks loa andmise menetluse läbiviimine sellest, kas muutub kavandava omandaja tõenäoline mõju krediidiasutuse üle. Nimelt on selline mõju üks neist teguritest, mida tuleb arvesse võtta üksnes kavandava omandaja sobivuse ning kavandatava omandamise rahastamise usaldusväärsuse hindamisel ( 6 ). Seevastu ei ole kõnealune tegur asjasse puutuv tehingu kvalifitseerimisel olulise osaluse omandamisena.

Neid kaalutlusi arvestades järeldas Üldkohus, et kõnealuse ühinemise ja Consiglio di Stato 3. märtsi 2016. aasta otsuse tõttu muutus asjasse puutuvas krediidiasutuses hagejatele kuuluva olulise osaluse õiguslik struktuur. Seega järeldas EKP õigesti, et nimetatud ühinemistehing kujutas endast olulise osaluse omandamist.

Peale selle lükkas Üldkohus tagasi hagejate argumendid seoses nende väitega, et EKP ei hinnanud kavandava omandaja poolt asjaomasele krediidiasutusele tõenäoliselt avaldatava mõju kriteeriumi. Sellega seoses täpsustas Üldkohus, et kavandava omandaja maine ei sõltu sellest, kui suur on tema tõenäoline mõju sellele asutusele. Kuna EKP ei pidanud seda kriteeriumi omandaja hea maine hindamisel kontrollima, siis ei saa talle ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist seoses selle kriteeriumiga.

Lõpuks lükkas Üldkohus tagasi hagejate väited, et ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse üks säte on õigusvastane. Kõnealuse sätte järgi oli hagejatel vaidlustatud otsuse projekti kohta märkuste esitamiseks lühike kolme tööpäeva pikkune tähtaeg ( 7 ). Sellega seoses nentis Üldkohus, et sellises järelevalvemenetluses nagu olulise osaluse omandamise hindamise menetlus leidub mitu menetluslikku võimalust selleks, et asjaomased pooled saaksid ära kuulatud. Viimati nimetatud saavad olulise osaluse omandamise loa saamise taotluses esitada kõik vajalikud tõendid ning neil on võimalus esitada tõhusalt oma seisukoht EKP teate kohta. Nende ärakuulamise õiguse saab vajaduse korral tagada ka EKP‑l oleva võimalusega korraldada koosolek. Nimelt peab EKP kasutama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi, et tagada igal üksikjuhul õigus olla ära kuulatud.


( 1 ) 25. oktoobri 2016. aasta otsus ECB/SSM/2016 - 7LVZJ6XRIE7VNZ4UBX81/4.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338), artikli 23 lõike 1 punkti a tähenduses.

( 3 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63) (edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi määrus“), artikkel 15; Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT 2014, L 141, lk 1), artiklid 85–87 ja direktiivi 2013/36 artikli 22 lõige 1.

( 4 ) Direktiivi 2013/36 artikli 22 lõige 1.

( 5 ) Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 15 ning direktiivi 2013/36 artikli 22 lõike 1 ja artikli 23 lõike 1 koostoimes.

( 6 ) Direktiivi 2013/36 artikli 23 lõige 1.

( 7 ) Ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 31 lõige 3.

Top