Kohtuasi T‑654/16

Foshan Lihua Ceramic Co. Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Dumping – Hiinast pärit keraamiliste plaatide import – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõiked 3 ja 5 ning artikkel 17 (nüüd määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõiked 3 ja 5 ning artikkel 17) – Rakendusmäärusega (EL) nr 917/2011 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu uuesti läbivaatamise taotluse, mis piirdub dumpinguga, osaline rahuldamata jätmine – Asjaolude püsiv muutus – Väljavõtteline uuring – Individuaalne kontrollimine – Koostöö puudumine lõplike meetmete vastuvõtmiseni viinud uurimises

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 11. septembri 2018. aasta otsus

1. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Eesmärk – Dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kontrollimine – Meetme kaotamise tingimused – Asjaolude oluline ja püsiv muutumine – Tõendamiskoormis – Kohaldatavus nende ettevõtjate suhtes, kes ei teinud esialgses uurimises koostööd

   (Nõukogu määrus nr 1225/2009, mida on muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 11 lõige 3, ja määrus nr 917/2011, põhjendused 92 ja 93; komisjoni määrus nr 258/2011, põhjendused 66 ja 77)

2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimise kulg – Kättesaadavate faktide kasutamine, kui ettevõtja keeldub koostööd tegemast – Tagajärjed – Nende ettevõtjate valimis arvesse võtmata jätmine, kes ei teinud koostööd – Võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumine – Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1225/2009, mida on muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 18 lõige 1)

3. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine

4. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Eristamine esialgsest uurimismenetlusest – Vahepealse uurimise alustamise vajaduse hindamine – Esialgses uurimises koostööd mitte teinud ettevõtja võimalus nõuda individuaalset uurimist – Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1225/2009, mida on muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 11 lõiked 3 ja 5 ning artikli 17 lõige 3)

5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Valimi kasutamine esialgse uurimise ajal – Uue eksportijast tootja võimalus nõuda individuaalse dumpinguvastase tollimaksu kohaldamist – Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1225/2009, mida on muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 9 lõige 6 ja artikli 11 lõige 4)

6. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Väide, mis esitati esimest korda alles repliigi esitamise etapis – Vastuvõetamatus

   (Üldkohtu kodukord, artikkel 84)

1.  Määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 11 lõike 3 teisest ja kolmandast lõigust tuleneb, et dumpinguvastaste meetmete vahepealse osalise läbivaatamise eesmärk on kontrollida dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajadust ning sellega seoses peavad institutsioonid juhul, kui eksportija esitatud läbivaatamistaotlus puudutab üksnes dumpingut, kõigepealt hindama olemasolevate meetmete jätkuva rakendamise vajadust ja selles osas kontrollima, kas dumpinguga seotud asjaolud on mitte ainult oluliselt, vaid ka püsivalt muutunud. Sellest tuleneb, et nimetatud artikli 11 lõikes 3 ette nähtud ja dumpinguga piirduvas vahepealse osalise läbivaatamise taotluses, mille esitab eksportijast tootja, tuleb esitada tõendid selle kohta, et nimetatud taotluse esitanud eksportiva tootja suhtes kasutatud dumpingumarginaali kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud on oluliselt ja püsivalt muutunud.

   Seoses sellega, mis puutub eksportijast tootjatesse, kes ei osalenud määruse nr 917/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, vastuvõtmiseni viinud uurimises ja kelle suhtes kohaldati sellist dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtestati kõige suuremat koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kindlaks määratud dumpingumarginaali kasutades, vastavalt määruse nr 258/2011, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes, põhjendustele 66 ja 77 ning määruse nr 917/2011 põhjendustele 92 ja 93. Kuna vastavalt samadele sätetele põhinevad koostööd mitte teinud eksportivaid tootjaid käsitlevad järeldused kättesaadavatel andmetel, siis on selle tagajärg, et need järeldused võivad olla vähem soodsad kui siis, kui nad oleksid koostööd teinud, sellesse kategooriasse kuuluv eksportiv tootja peab tõendama, et viimati nimetatud sedastuse aluseks olnud asjaolud on märkimisväärselt ja püsivalt muutunud. Kuna see sedastus põhineb valimiga seotud andmetel, siis võib selline eksportijast tootja olla temal selles valdkonnas olevast tõendamisest vabastatud, tõendades samuti kas seda, et valimisse kaasatud ettevõtjatele kohaldatavate dumpingumarginaalide kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud on märkimisväärselt ja püsivalt muutunud.

   (vt punktid 25, 27, 29 ja 30)

2.  Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise keelu põhimõtted eeldavad, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ning et erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.

   Eksportiv tootja, kes ei ole dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmiseni viinud esialgses uurimises koostööd teinud, ei ole seoses dumpingumarginaali kindlakstegemisega kuidagi samasuguses olukorras kui selles osalenud eksportivad tootjad. Kuna seadusandja on määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 18 lõikes 1 ette näinud, et dumpinguvastase tollimaksu määr määratakse kindlaks eksportivate tootjate jaoks, kes ei ole kättesaadavate andmete kohaselt koostööd teinud, mille tagajärg on see, et need võivad olla vähem soodsad kui siis, kui nad oleksid koostööd teinud. Teisest küljest ei saa selline eksportiv tootja tõendada, et teda on diskrimineeritud koostööd teinud eksportivate tootjate, keda valimisse ei olnud kaasatud, väidetava diskrimineerimise tõttu, võrreldes nendega, kes on valimisse kaasatud. Kuna eksportiv tootja esialgses uurimises ei osalenud, siis ei taotlenud ta võimalust olla valimisse kaasatud. Kuna tema argument ei ole seotud tema enda olukorraga, siis selle võimalik põhjendatus ei saa endaga kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamist teda puudutavas osas. Tal ei ole seega mingit huvi seda esitada.

   (vt punktid 34 ja 35)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 36)

4.  Määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 11 lõike 5 kohaldamisel selle määruse üldist ülesehitust ja määrusega loodud süsteemi eesmärke arvestades ei ole mõni neist esmast uurimist reguleerivatest sätetest uuesti läbivaatamise menetluse suhtes kohaldatav. Seoses sellega kahjustaks määruse nr 1225/2009 artikli 17 lõike 3, milles on ette nähtud individuaalne läbivaatamine ka sellise vahepealse läbivaatamise taotluse puhul, mille esitas algses uurimises koostööd mitte teinud eksportiv tootja, kohaldamine vahepealse läbivaatamise menetluse eesmärki. Selline lähenemine ei võimalda nimelt hinnata seda, kas nimetatud eksportiva tootja suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu kindlaksmääramiseks kasutatud asjaolud on oluliselt ja püsivalt muutunud. Valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid käsitlevate andmetega seotud teabe hindamisest tulenevaid andmeid võrreldakse seejärel vaadeldava eksportiva tootja enda andmetega.

   Seega ei ole vaja juhul, kui hinnatakse vajadust alustada vahepealse läbivaatamise uurimine asjaolude kahe väidetava muutumise alusel, mida kinnitab eksportijast tootja, kasutada individuaalset läbivaatamist. Kui see oleks teisiti, võiks nimetatud eksportijast tootja mööda hiilida tõendamiskoormust puudutavatest kohustustest, mis tema suhtes määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 alusel kehtivad tema staatuse tõttu algse uurimise käigus koostööd mitte teinud ettevõtjana.

   (vt punktid 39–41)

5.  Viimaks, kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseni viinud esialgse uurimise ajal kasutatakse valimit, siis määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, muudetud määrusega nr 37/2014, artikli 11 lõike 4 neljandast lõigust nähtub, et uus eksportiv tootja ei või taotleda uuesti läbivaatamist sama lõigu eelnevate lõikude alusel. See on nii selleks, et sellised eksportivad tootjad ei satuks vähem soodsasse olukorda kui need eksportivad tootjad, kes algses uurimises koostööd on teinud, kuid keda ei olnud valimisse kaasatud, ning kelle suhtes kehtestati seega määruse nr 1225/2009 artikli 9 lõike 6 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu määr. Sellegipoolest ei ole mingit põhjust arvata, et liidu seadusandja oleks soovinud lubada, et sellise eksportiva tootja, kes ei ole algses uurimises koostööd teinud, suhtes kohaldatakse pärast uuesti läbivaatamise menetluse läbiviimist individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra, kui ta on selle uute eksportivate tootjate puhul välistanud.

   (vt punkt 46)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 47)