Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TJ0236

    Üldkohtu otsus (üheksas koda), 22.6.2017.
    Biogena Naturprodukte GmbH & Co KG versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet.
    Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kujutismärgi ZUM wohl taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c – Viide apellatsioonikojas esitatud menetlusdokumendile, mis on ära toodud hagiavalduses – Kohtuistungi korraldamise taotlusele lisatud tõendid.
    Kohtuasi T-236/16.

    Court reports – general

    Kohtuasi T‑236/16

    Biogena Naturprodukte GmbH & Co KG

    versus

    Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

    Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kujutismärgi ZUM wohl taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c – Viide apellatsioonikojas esitatud menetlusdokumendile, mis on ära toodud hagiavalduses – Kohtuistungi korraldamise taotlusele lisatud tõendid

    Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 22. juuni 2017. aasta otsus

    1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Viide apellatsioonikojas esitatud menetlusdokumendile, mis on ära toodud hagiavalduses – Vastuvõetamatus

      (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 177 lõike 1 punkt d)

    2. Kohtumenetlus – Tõendite esitamise tähtaeg – Üldkohtu kodukorra artikli 85 lõiked 1 ja 3 – Pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist kohtuistungi korraldamise taotluse lisas esimest korda esitatud tõendid – Vastuvõetamatus

      (Üldkohtu kodukord, artikli 85 lõiked 1 ja 3)

    3. Euroopa Liidu kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause – ELTL artikliga 296 identne kohaldamisala

      (ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 75 esimene lause)

    4. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Keeldumispõhjuste eraldi hindamine iga registreerimistaotluses nimetatud kauba või teenuse suhtes – Kohustus põhjendada registreerimisest keeldumist – Ulatus

      (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõige 1 ja artikkel 75)

    5. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba või teenuse omadusi – Eesmärk – Vaba kasutatavuse nõue

      (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c)

    6. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba või teenuse omadusi – Kriteeriumid

      (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c)

    7. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba või teenuse omadusi – Kujutismärk ZUM wohl

      (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c)

    8. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Kaubamärgi varasem registreerimine teatud liikmesriikides – Mõju

      (nõukogu määrus nr 207/2009)

    1.  Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõigu ja Üldkohtu kodukorra artikli 177 lõike 1 punkti d kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. See peab nähtuma hagiavalduse tekstist endast ning olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks kaitset ette valmistada ning Üldkohtul oleks võimalik hagi lahendada vajaduse korral ilma täiendavate materjalideta.

      Kuigi hagiavalduse teksti saab põhjendada ka viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide kindlaksmääratud osadele, ei kuulu hagiavalduse lisadest hagi alusena käsitletavate väidete ja argumentide väljaotsimine ja kindlakstegemine Üldkohtu ülesannete hulka, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne. Sellest tuleneb, et niivõrd, kuivõrd hagiavaldus viitab hageja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile esitatud dokumentidele, on see vastuvõetamatu, kuna hagiavalduses sisalduv üldine viide ei ole hagiavalduses endas esitatud väidete ja argumentidega seostatav.

      Sama kehtib siis, kui viidatud on aktile, mille tekst on toodud ära hagiavalduse põhitekstis, kuid puudub märge hagiavalduses esitatud väidete nendele konkreetsetele punktidele, mida hageja soovib täiendada, ega kõnealuse akti vastavatele lõikudele, milles sisalduvad võimalikud asjaolud, mis toetavad või täiendavad hagiavalduse väiteid, sest niisugusel juhul ei erine hagiavalduse põhitekstis dokumendi teksti esitamine millegi poolest üldisest viitest hagiavaldusele lisale. Kui see oleks teisiti, saaksid hagejad pelgalt lisade tekste hagiavalduse põhitekstis taas esitades hoida kõrvale kohtupraktikast, mille kohaselt on üldised viited lisadele vastuolus vorminõuetega, mis sisalduvad Euroopa Liidu Kohtu põhikirja ja kodukorra sätetes.

      Seega ei ole Üldkohus käesolevas kohtuasjas, hoolimata sellest, et apellatsioonikojale esitatud dokument on hagiavalduses (kohtuasja tausta sisaldavas jaotises) täielikult ära toodud, kohustatud otsima ja hindama argumente, mis sisalduvad kõnealuses dokumendis või hagiavalduse lõikudes, kus see dokument on taasesitatud, ja millele hageja võib-olla viitab, sest niisugused argumendid ei ole vastuvõetavad.

      (vt punktid 11–14)

    2.  Üldkohtu kodukorra artikli 85 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatakse tõendid menetlusdokumentide esimese vahetamise käigus; erandkorras võivad kohtuasja pooled esitada tõendeid enne menetluse suulise osa lõppemist tingimusel, et nende hilinenud esitamine on põhjendatud.

      Pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist kohtuistungi korraldamise taotluse lisas esimest korda esitatud tõendid tuleb kodukorra artikli 85 lõigete 1 ja 3 alusel tunnistada vastuvõetamatuks juhul, kui kohtuistungi korraldamise taotluses ei ole hilinenult esitamist põhjendatud, kui Üldkohtu poolt kohtuistungil esitatud küsimusele vastates ei ole hilinemist piisavalt selgitatud ja kui hilinenult esitamist ei saa põhjendada vajadusega tagada võistlevuse põhimõtte järgimine.

      (vt punktid 16 ja 18–21)

    3.  Vt otsuse tekst.

      (vt punkt 26)

    4.  Vt otsuse tekst.

      (vt punkt 27)

    5.  Vt otsuse tekst.

      (vt punkt 32)

    6.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 33–35)

    7.  Vt otsuse tekst.

      (vt punktid 37–39, 43–45, 50, 56, 57 ja 61)

    8.  Vt otsuse tekst.

      (vt punkt 60)

    Top