Kohtuasi T‑39/16

Nanu-Nana Joachim Hoepp GmbH & Co. KG

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Kujutismärk NANA FINK – Varasem Euroopa Liidu sõnamärk NANA – Kaupade sarnasuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Apellatsioonikoja läbiviidava kontrolli ulatus – Kohustus teha otsus kaebuse kui terviku kohta

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 6. aprilli 2017. aasta otsus

1. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Selle kaupade loetelu tõlgendamine, mille jaoks kaubamärk on registreeritud – Küsimus, mis kuulus apellatsioonikoja menetluse faktilisse ja õiguslikku raamistikku – Lubatavus

   (Üldkohtu kodukord, artikkel 188; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 65 lõige 2)

2. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Otsus kaebuste kohta – Apellatsioonikoja kohustus – Ulatus – Kaebuse kui terviku kohta otsuse tegemata jätmine – Menetlusnormi rikkumine – Tagajärjed

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 64 lõike 1 esimene lause)

3. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Kaubamärgiga hõlmatud kaupade või teenuste määratlemine – Taotleja kohustus täpsustada, milliseid kaupu või teenuseid tema taotlus hõlmab

   (komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 2 lõige 2)

4. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärk NANA FINK ja sõnamärk NANA

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Vastastikku täiendavad kaubad ja teenused

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

7. Euroopa Liidu kaubamärk – EUIPO otsused – Õiguspärasus – Kontrollimine liidu kohtu poolt – Kriteeriumid

   (nõukogu määrus nr 207/2009)

1.  Määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 65 lõike 2 alusel Üldkohtule esitatud hagi eesmärk on apellatsioonikodade otsuste seaduslikkuse kontrollimine. Nimetatud määruse raames peab vastavalt asjaomase määruse artiklile 76 selles kontrollis arvestama vaidluse faktilist ja õiguslikku raamistikku nii, nagu see oli apellatsioonikojale esitatud. Lisaks on Üldkohtu kodukorra artiklis 188 sätestatud, et Üldkohtu menetluses poolte esitatud menetlusdokumendid ei või muuta apellatsioonikoja vaidluse eset.

   Vastulausemenetluse raames kuulub varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade loetelu tõlgendamise küsimus apellatsioonikoja menetluse faktilisse ja õiguslikku raamistikku. Selleks et EUIPO talitused saaksid asjaomaste kaupade identsust või sarnasust analüüsida, peavad nad alati tegema kindlaks kaubad, mida vastandatud kaubamärgid hõlmavad ning sellega seoses peavad nad vastavalt vajadusele tõlgendama kaupade loetelu, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Argument varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade loetelu tõlgendamise kohta ei välju seega vaidluse raamistikust, nagu see oli apellatsioonikojale esitatud. Küsimused, mis tuleb vaidluses otsuse tegemiseks tingimata lahendada, on nimelt osaks apellatsioonikojale esitatud faktilisest ja õiguslikust raamistikust.

   (vt punktid 16, 17, 25 ja 26)

2.  Määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 64 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et „[p]ärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse“. Seda kohustust tuleb mõista nii, et apellatsioonikoda peab tegema otsuse iga talle esitatud nõude kohta tervikuna, otsustades nõue rahuldada, jätta see vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või rahuldamata. Kuna selle kohustuse rikkumine võib mõjutada apellatsioonikoja otsuse sisu, on tegemist olulise vorminõudega, mille rikkumise küsimuse võib Üldkohus tõstatada omal algatusel.

   (vt punkt 37)

3.  Määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 2 lõige 2 sätestab, et nende kaupade ja teenuste loetelu, mille jaoks kaubamärki taotletakse, sõnastatakse nii, et kaupade ja teenuste olemus oleks selgelt märgitud.

   Seega on tähise ELi kaubamärgina registreerimise taotleja kohustus märkida registreerimistaotluses kaupade või teenuste loetelu, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning esitada iga nimetatud kauba või teenuse kohta selle olemuse selge kirjeldus.

   Nimetatud selguse nõuet on toonitatud lisaks Euroopa Kohtu praktikas, mille kohaselt peab taotleja määratlema piisavalt selgesti ja täpselt need kaubad ja teenused, mille jaoks ELi kaubamärki taotletakse, et pädevad ametiasutused ja ettevõtjad saaksid kaubamärgi õiguskaitse ulatuse kindlaks teha üksnes sel alusel.

   (vt punktid 43–45)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 55 ja 56)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 59, 80 ja 90–92)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 68, 73 ja 74)

7.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 84)