This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62016CO0535
Euroopa Kohtu määrus (kümnes koda), 27.4.2017.
Michael Tibor Bachman versus FAER IFN SA.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artikli 2 punkt b – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Mõiste „tarbija“ – Füüsiline isik, kes sõlmis krediidiasutusega kohustuse ülevõtmise lepingu, et täita kohustus maksta tagasi laen, mille üks äriühing oli nimetatud krediidiasutuselt võtnud.
Kohtuasi C-535/16.
Euroopa Kohtu määrus (kümnes koda), 27.4.2017.
Michael Tibor Bachman versus FAER IFN SA.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artikli 2 punkt b – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Mõiste „tarbija“ – Füüsiline isik, kes sõlmis krediidiasutusega kohustuse ülevõtmise lepingu, et täita kohustus maksta tagasi laen, mille üks äriühing oli nimetatud krediidiasutuselt võtnud.
Kohtuasi C-535/16.
Court reports – general – 'Information on unpublished decisions' section
Euroopa Kohtu (kümnes koda) 27. aprilli 2017. aasta määrus – Bachman
(kohtuasi C‑535/16) ( 1 )
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Artikli 2 punkt b – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Mõiste „tarbija“ – Füüsiline isik, kes sõlmis krediidiasutusega kohustuse ülevõtmise lepingu, et täita kohustus maksta tagasi laen, mille üks äriühing oli nimetatud krediidiasutuselt võtnud
Tarbijakaitse–Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes–Direktiiv 93/13–Mõiste „tarbija“–Füüsiline isik, kes sõlmis krediidiasutusega kohustuse ülevõtmise lepingu, et täita kohustus maksta tagasi laen, mille üks äriühing oli nimetatud krediidiasutuselt võtnud–Hõlmamine–Tingimused
(nõukogu direktiiv 93/13, põhjendus 10 ja artikli 2 punkt b)
(vt punktid 32–38 ja 41 ning resolutsioon)
Resolutsioon
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et füüsilist isikut, kes on kohustuse ülevõtmise lepinguga võtnud krediidiasutuse ees kohustuse tagastada laen, mis algselt anti ühele äriühingule selle äriühingu tegevusega seotud eesmärkidel, võib käsitada nimetatud sätte mõistes tarbijana, kui sel füüsilisel isikul ei ole ilmselget seost selle äriühinguga, vaid ta tegutses selliselt väljapoole kutsetegevuse piire jäävate sidemete tõttu, mis tal on isikuga, kes kontrollis äriühingut, ja isikuga, kes allkirjastas esialgseid krediidilepinguid täiendavad lepingud (käendus‑ või kinnisvara tagatisega lepingud/hüpoteegilepingud).
( 1 ) ELT C 38, 6.2.2017.