Kohtuasi C‑571/16

Nikolay Kantarev

versus

Balgarska Narodna Banka

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Varna)

Eelotsusetaotlus – Hoiuste tagamise skeemid – Direktiiv 94/19/EÜ – Artikli 1 lõike 3 punkt i – Artikli 10 lõige 1 – Mõiste „peatatud hoius“ – Liikmesriigi vastutus füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele liidu õiguse rikkumisega kahju tekitamise eest – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Liikmesriikide menetlusautonoomia – Lojaalse koostöö põhimõte – ELL artikli 4 lõige 3 – Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 4. oktoobri 2018. aasta otsus

1. Eelotsuse küsimused–Vastuvõetavus–Piirid–Oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab vastuse, millest oleks kasu

   (ELTL artikkel 267)

2. Asutamisvabadus–Teenuste osutamise vabadus–Krediidiasutused–Hoiuste tagamise skeem–Direktiiv 94/19–Peatatud hoius–Riigisisene õigus, mille kohaselt hoiuste peatamise otsuse tegemine sõltub krediidiasutuse maksejõuetusest ja selle asutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest–Lubamatus–Erandi tegemine tähtaegadest, mis on ette nähtud hoiuste peatamise otsuse tegemiseks ja hoiuste hüvitamiseks–Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 punkt 3 ja artikli 10 lõige 1)

3. Asutamisvabadus–Teenuste osutamise vabadus–Krediidiasutused–Hoiuste tagamise skeem–Direktiiv 94/19–Peatatud hoius–Peatamine riigisisese pädeva asutuse selge asjakohase otsusega

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punkt i)

4. Asutamisvabadus–Teenuste osutamise vabadus–Krediidiasutused–Hoiuste tagamise skeem–Direktiiv 94/19 – Peatatud hoius–Hoiuse peatatuks tunnistamine tingimusel, et hoiustaja on eelnevalt raha väljamaksmise korralduse andnud–Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punkt i)

5. Asutamisvabadus–Teenuste osutamise vabadus–Krediidiasutused–Hoiuste tagamise skeem–Direktiiv 94/19–Eraõiguslikele ja füüsilistele isikutele antud õigused–Artikli 1 lõike 3 punkt i–Liikmesriigipoolne rikkumine–Kohustus hüvitada eraõiguslikele ja füüsilistele isikutele tekitatud kahju–Tingimused–Piisavalt selge rikkumine–Põhjuslik seos selle rikkumise ja tekitatud kahju vahel–Kontrollimine liikmesriigi kohtu poolt

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punkt i)

6. Euroopa Liidu õigus–Üksikisikutele antud õigused–Liikmesriigipoolne rikkumine–Kohustus hüvitada eraõiguslikele ja füüsilistele isikutele tekitatud kahju–Hüvitamise kord–Liikmesriigi õiguse kohaldamine–Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtete järgimine–Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kaks erinevat hagimenetlust, mida viiakse läbi erinevatel tingimustel–Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad kahju hüvitamise õiguse tekkimise tingimusena ette kohustuse tõendada süüd–Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette hagi hinnast sõltuva või kindlasummalise lõivu maksmise–Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise tingimusena ette, et eelnevalt tühistataks kahju põhjustanud haldusakt–Lubatavus–Tingimused–Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise täiendava tingimusena ette, et liikmesriigi asutus peab olema kahju tekitanud tahtlikult–Lubamatus

   (ELL artikli 4 lõige 3)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 42–45)

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiviga 2009/14/EÜ, artikli 1 lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus esiteks riigisisene õigus, mille kohaselt hoiuste peatamise otsuse tegemine sõltub krediidiasutuse maksejõuetusest ja selle asutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, ning teiseks see, et tähtaegadest, mis on ette nähtud hoiuste peatamise otsuse tegemiseks ja hoiuste hüvitamiseks, tehakse riigisisese õigusega erand põhjusel, et krediidiasutusele on vaja kehtestada moratoorium.

   (vt punkt 69 ja resolutsiooni punkt 1)

3.  Direktiivi 94/19, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punkti i tuleb tõlgendada nii, et krediidiasutuses olevate hoiuste peatatuks tunnistamine selle sätte tähenduses tuleb otsustada liikmesriigi pädeva asutuse selge asjakohase otsusega ja seda otsust ei saa tuletada liikmesriigi asutuse teistest aktidest nagu Balgarska Narodna Banka (Bulgaaria keskpank) otsus kehtestada Korporativna Targovska Bankale moratoorium, nagu ei saa ka selle otsuse olemasolu põhikohtuasja asjaoludel eeldada.

   (vt punkt 78 ja resolutsiooni punkt 2)

4.  Direktiivi 94/19, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punkti i tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sätte tähenduses hoiuse peatatuks tunnistamise tingimuseks ei saa olla, et hoiustaja on eelnevalt andnud krediidiasutusele raha väljamaksmise korralduse, mida ei ole täidetud.

   (vt punkt 87 ja resolutsiooni punkt 3)

5.  Direktiivi 94/19, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punktil i ja artikli 10 lõikel 1 on vahetu õigusmõju ning need on õigusnormid, mis annavad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele õigusi, mis võimaldavad hoiustajatel esitada hoiuste hilinemisega hüvitamisest tuleneva kahju hüvitamise hagi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida esiteks, kas see, et, olenemata viidatud sättes selgelt sätestatud tingimuste täitmisest, jäeti viie tööpäeva jooksul vastu võtmata hoiuste peatamise otsus, nagu nõuab see säte, on põhikohtuasja asjaoludel käsitatav piisavalt selge rikkumisena liidu õiguse tähenduses, ning teiseks, kas esineb otsene põhjuslik seos selle rikkumise ja niisugusele hoiustajale nagu Nikolay Kantarev tekkinud kahju vahel.

   (vt punkt 117 ja resolutsiooni punkt 4)

6.  EL lepingu artikli 4 lõiget 3 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et kui Bulgaarias puudub eraldi menetlus selle liikmesriigi vastutuse tuvastamiseks liidu õiguse rikkumisega riigisisese asutuse tekitatud kahju eest, siis:

   –

   ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kaks erinevat hagi, mida on pädevad menetlema erinevad kohtud erinevatel tingimustel, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus teeb kindlaks, kas liikmesriigi õiguse kohaselt saab niisuguse asutuse nagu Bulgaaria keskpank vastutuse tuvastamiseks esitada hagi Zakon za otgovornostta na darzhavata i obshtinite za vredi (riigi ja kohalike omavalitsuste vastutuse seadus) või Zakon za zadalzheniata i dogovorite (võlaõigusseadus) alusel, ning kui need kaks hagimenetlust on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega;

   –	on nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise täiendava tingimusena ette, et asutus peab olema kahju tekitanud tahtlikult;

   –

   ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise tingimusena ette kohustuse tõendada süüd, kui mõiste „süü“ ei ole ulatuslikum kui mõiste „piisavalt selge rikkumine“, mida tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida;

   –

   ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kindlasummalise või hagi hinnast sõltuva lõivu maksmise, kui kindlasummalise või hagi hinnast sõltuva lõivu maksmine ei ole vastuolus tõhususe põhimõttega, mida peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, arvestades lõivu summat ja suurust, takistuse, milleks see lõiv võib kohtusse pöördumisel osutada, ületatavust, selle tasumise kohustuslikkust ning võimalikku erandi tegemist sellest kohustusest, ja

   –

   ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise tingimusena ette, et eelnevalt kahju põhjustanud haldusakt tühistataks, kui selle tingimuse täitmist võib isikult, kellel kahju tekkis, mõistlikult nõuda, mida peab aga eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima.

   (vt punkt 147 ja resolutsiooni punkt 5)