Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CJ0506

    Euroopa Kohtu otsus (kuues koda), 7.9.2017.
    José Joaquim Neto de Sousa versus Estado português.
    Eelotsusetaotlus – Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus – Direktiiv 72/166/EMÜ – Direktiiv 84/5/EMÜ – Direktiiv 90/232/EMÜ – Õnnetuse eest vastutav juht, kes põhjustas oma kaassõitjaks olnud abikaasa surma – Liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad varalise kahju hüvitamise õnnetuse eest vastutavale juhile.
    Kohtuasi C-506/16.

    Court reports – general

    Kohtuasi C‑506/16

    José Joaquim Neto de Sousa

    versus

    Portugali riik

    (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal da Relação do Porto)

    Eelotsusetaotlus – Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus – Direktiiv 72/166/EMÜ – Direktiiv 84/5/EMÜ – Direktiiv 90/232/EMÜ – Õnnetuse eest vastutav juht, kes põhjustas oma kaassõitjaks olnud abikaasa surma – Liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad varalise kahju hüvitamise õnnetuse eest vastutavale juhile

    Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kuues koda) 7. septembri 2017. aasta otsus

    Õigusaktide ühtlustamine – Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus – Direktiivid 72/166, 84/5 ja 90/232 – Liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad varalise kahju hüvitamise õnnetuse eest vastutavale juhile – Lubatavus

    (Nõukogu direktiivid72/166, 84/5 (muudetud direktiiviga 2005/14) ja 90/232)

    Nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teist direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ) ja nõukogu 14. mai 1990. aasta kolmandat direktiivi 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad mootorsõiduki juhi – kes enda süü tõttu vastutab liiklusõnnetuse toimumise eest, mille tagajärjel hukkus tema abikaasa, kes viibis selles sõidukis – õiguse saada hüvitist varalise kahju eest, mis talle tekkis nimetatud hukkumise tõttu.

    Tuleb märkida, et põhikohtuasjas mõjutab J. J. Neto de Sousa õigust hüvitisele mitte mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuse katte piiramine kindlustusalaste sätetega, vaid hoopis kohaldatav liikmesriigi tsiviilvastutuse kord.

    Nimelt on põhikohtuasjas käsitletavate liikmesriigi õigusnormide tagajärjel – nagu neid on tõlgendanud Supremo Tribunal de Justiça (kõrgeim kohus) – välistatud, et mootorsõiduki juht, kes vastutab liiklusõnnetuse tekkimise eest, võiks saada hüvitist kahju eest, mis talle tekkis selle õnnetuse tagajärjel. Need õigusnormid ei piira seega tsiviilvastutuse kindlustuskaitset kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral, mis määratakse kindlaks kindlustatu vastutuse alusel (vt analoogia alusel 23. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Marques Almeida, C‑300/10, EU:C:2012:656, punkt 35).

    Neil asjaoludel tuleb järeldada, et põhikohtuasjas käsitletud liikmesriigi õigusnormid ei mõjuta liidu õiguses sätestatud tagatist, et mootorsõidukite kasutamisest tulenev tsiviilvastutus, mis on kindlaks määratud kohaldatava liikmesriigi õiguse alusel, on kaetud kindlustusega, mis on vastavuses esimese, teise ja kolmanda direktiiviga (vt analoogia alusel 23. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Marques Almeida, C‑300/10, EU:C:2012:656, punkt 38). Nimetatud kaalutlust ei sea kahtluse alla asjaolu, et J. J. Neto de Sousale tekkinud varaline kahju tuleneb tema abikaasa hukkumisest, kes oli kaassõitja tema poolt juhitavas sõidukis ajal, kui ta õnnetuse põhjustas. Nimelt näivad eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt esitatud andmed viitavat sellele, et põhikohtuasi ei puuduta liiklusõnnetuses osalenud sõidukis reisijana viibinud kannatanu õigust saada kahjuhüvitist, vaid hoopis selle õnnetuse põhjustamise eest vastutava juhi õigust sellele hüvitisele.

    (vt punktid 33–38 ja resolutsioon)

    Top