Kohtuasi C‑470/16

North East Pylon Pressure Campaign Ltd
ja
Maura Sheehy

versus

An Bord Pleanála jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Irlande))

Eelotsusetaotlus – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 2011/92/EL – Asjaomase üldsuse liikmete kaebeõigus – Enneaegne kaebus – Mõisted „mitte üle jõu käivalt kulukas“ ja „üldsuse kaasamisega seotud otsused, tegevus või tegevusetus“ – Århusi konventsiooni kohaldatavus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. märtsi 2018. aasta otsus

1. Keskkond–Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine–Direktiiv 2011/92–Asjaomase üldsuse liikmete kaebeõigus–Nõue, et menetluse ei tohi olla üle jõu käivalt kulukas–Ulatus–Kohtuliku kontrolli menetlusloa taotlus, mis esitati menetluses, mille tulemusel võidakse anda projektile teostusluba–Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92, artikli 11 lõige 4)

2. Keskkond–Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine–Direktiiv 2011/92–Asjaomase üldsuse liikmete kaebeõigus–Nõue, et menetluse ei tohi olla üle jõu käivalt kulukas–Ulatus–Nõue, mis kehtib üksnes kulude suhtes, mis on seotud üldsuse osalemist käsitlevate sätete rikkumisele tugineva osaga kaebusest–Tagajärjed

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92, artikli 11 lõige 4)

3. Eelotsuse küsimused–Euroopa Kohtu pädevus–Jagatud pädevusele tuginedes ühenduse ja liikmesriikide vahel sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe tõlgendamine–Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon)–Hõlmamine

   (ELTL artikkel 267; Århusi konventsioon; nõukogu otsus 2005/370)

4. Rahvusvahelised lepingud–Liidu lepingud–Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon)–Nimetatud konventsiooni klauslid kohtu poole pöördumise kohta–Nõue, et menetluse ei tohi olla üle jõu käivalt kulukas–Ulatus–Kohtuliku kontrolli menetlusloa taotlus, mis esitati menetluses, mille tulemusel võidakse anda projektile teostusluba

   Hõlmamine (Århusi konventsioon, artikli 9 lõiked 3 ja 4; nõukogu otsus 2005/370)

5. Rahvusvahelised lepingud–Liidu lepingud–Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon)–Nimetatud konventsiooni klauslid kohtu poole pöördumise kohta–Nõue, et menetluse ei tohi olla üle jõu käivalt kulukas–Ulatus–Siseriiklikule keskkonnaõigusele tugineva poole kohtukulud–Hõlmamine–Vahetu õigusmõju–Puudumine–Kohustus tõlgendada siseriiklikku menetlusõigust kooskõlaliselt

   (Århusi konventsioon, artikli 9 lõiked 3 ja 4; nõukogu otsus 2005/370)

6. Rahvusvahelised lepingud–Liidu lepingud–Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon)–Nimetatud konventsiooni klauslid kohtu poole pöördumise kohta–Direktiiv 2011/92–Asjaomase üldsuse liikmete kaebeõigus–Nõue, et menetluse ei tohi olla üle jõu käivalt kulukas–Erand sellest nõudest juhtumiks, kui kaebus on tunnistatud alusetuks või pahatahtlikuks või kui puudub seos siseriikliku õiguse väidetava rikkumise ja kahju vahel–Lubamatus

   (Århusi konventsioon, artikli 9 lõige 4; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92, artikli 11 lõige 4; nõukogu otsus 2005/370)

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 11 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et nõue, mille kohaselt ei tohi teatud kohtumenetlused olla üle jõu käivalt kulukad, kehtib sellises liikmesriigi kohtu menetluses nagu põhikohtuasjas kõnealune menetlus, milles tehakse kindlaks, kas projekti teostusloa menetluse käigus võib anda kaebusele menetlusloa, ning seda enam on see nii, kui see liikmesriik ei ole kindlaks määranud, millises menetlusetapis võib kaebuse esitada.

   (vt punkt 34 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Juhul kui kaebaja esitab väiteid nii keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist käsitlevate sätete rikkumise kohta kui ka muude sätete rikkumise kohta, kehtib direktiivi 2011/92 artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõue, mille kohaselt ei tohi teatud kohtumenetlused olla üle jõu käivalt kulukad, üksnes kulude suhtes, mis on seotud üldsuse osalemist käsitlevate sätete rikkumisele tugineva osaga kaebusest.

   Kui – nagu põhikohtuasjas kohtukulude jaotamise menetluseni viinud menetlusloa taotluse puhul – direktiiviga 2011/92 hõlmatud protsessi peale esitatud kaebuses on esitatud üldsuse osalemist käsitlevatest sätetest tuletatud õigusväited läbisegi teist laadi argumentidega, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne ex aequo et bono ning vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele menetlusnormidele teha kindlaks kumbagi liiki argumentidega seotud kulud, et tagada, et mitte üle jõu käiva kulukuse nõuet kohaldatakse sellele osale kaebusest, mis põhineb üldsuse osalemist käsitlevatel sätetel.

   (vt punktid 43 ja 44 ning resolutsiooni punkt 2)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 46)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 47-51)

5.  Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, mis kirjutati alla 25. juunil 1998 Århusis ning kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ, artikli 9 lõikeid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks liidu keskkonnaõiguse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades kehtib nõue, et teatud kohtumenetlused ei tohi olla üle jõu käivalt kulukad, ka menetluse selliste aspektide suhtes, mida käesoleva resolutsiooni punktis 2 direktiivi 2011/92 alusel antud vastusest nähtuvalt see nõue ei hõlma, kui kaebaja eesmärk on siseriikliku keskkonnaõiguse järgimise tagamine. Nimetatud sätetel puudub vahetu õigusmõju, kuid liikmesriigi kohtu ülesanne on anda siseriiklikule menetlusõigusele tõlgendus, mis oleks nendega võimalikult suurel määral kooskõlas.

   Järelikult, kui kõne all on siseriikliku keskkonnaõiguse kohaldamine, sealhulgas määruse nr 347/2013 tähenduses ühishuviprojekti rakendamine, on liikmesriigi kohtu ülesanne anda siseriiklikule menetlusõigusele tõlgendus, mis oleks võimalikult suurel määral kooskõlas Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eesmärkidega, nii et kohtumenetlused ei oleks üle jõu käivalt kulukad.

   (vt punktid 57 ja 58 ning resolutsiooni punkt 3)

6.  Liikmesriik ei või ette näha erandit keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni artikli 9 lõikes 4 ja direktiivi 2011/92 artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudest, et teatud kohtumenetlused ei tohi olla üle jõu käivalt kulukad, juhtumiks kui kaebus on tunnistatud alusetuks või pahatahtlikuks või kui puudub seos siseriikliku keskkonnaõiguse väidetava rikkumise ja keskkonnakahju vahel.

   Seoses sellega olgu meenutatud, et nii direktiivi 2011/92 artikli 11 lõikes 4 kui ka Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõue, et teatud kohtumenetlused ei tohi olla üle jõu käivalt kulukad, ei keela siseriiklikel kohtutel kohtukulude väljamõistmist kaebajalt. Järelikult on siseriiklikul kohtul võimalik võtta arvesse niisuguseid tegureid nagu kaebaja väljavaated edule ja tema kaebuse võimalik alusetus või pahatahtlikkus, tingimusel et kaebajalt väljamõistetavad kohtukulud ei ole ebamõistlikult suured.

   (vt punktid 60, 61 ja 65 ning resolutsiooni punkt 4)